¹Ja Saalomon, Taaveti poeg, osutus tugevaks oma kuningriigis, ja Issand, tema Jumal, oli temaga ning tegi ta väga suureks.

¹ Suleymanu Dawda izo sinji nga mayra ra, Rabbi a Irikoyo go a banda, a n'a beerandi mo gumo.

²Ja Saalomon andis käsu kogu Iisraelile, tuhande- ja sajapealikuile, kohtumõistjaile ja kõigile juhtidele kogu Iisraelis, perekondade peameestele,

² Suleymanu salaŋ da Israyla* kulu, da zambar-zambarey da zangu-zangey jine borey, da ciitikoy mo, ngey da Israyla mayraykoy kulu, sanda kaayey windi arkusey nooya.

³ja Saalomon ning terve kogudus koos temaga läksid ohvrikünkale, mis oli Gibeonis, sest seal oli Jumala kogudusetelk, mille Issanda sulane Mooses kõrbes oli teinud.

³ Suleymanu binde, nga nda jama kulu a banda ziji ka koy sududuyaŋ nango do kaŋ go Jibeyon, zama noodin no Irikoy kubayyaŋ hukumo go, wo kaŋ Irikoy tamo Musa te saajo ra.

⁴Ometi oli Taavet toonud Jumala laeka Kirjat-Jearimist paika, mille Taavet selleks oli valmistanud; sest ta oli Jeruusalemmas selle jaoks telgi üles löönud.

⁴ Amma Dawda jin ka Irikoy sundurko sambu ka fun d'a Ciriyat-Yeyarim ka kond'a nango kaŋ nga din, Dawda, soola a se, zama a na hukum sinji a se Urusalima* ra.

⁵Aga vaskaltar, mille Betsaleel, Huuri poja Uuri poeg, oli teinud, oli seal Issanda elamu ees; seal otsisid Saalomon ja kogudus Issandat.

⁵ Hala sohõ mo, guuru-say sargay* feema kaŋ Bezaleyel Uri izo, Hur ize te go noodin Jibeyon, Rabbi nangora jine. Suleymanu mo, nga nda jama kulu koy noodin a do.

⁶Ja Saalomon ohverdas seal Issanda ees kogudusetelgi vaskaltaril; ta ohverdas selle peal tuhat põletusohvrit.

⁶ Noodin binde Suleymanu ziji ka koy guuru-say feema do, Rabbi jine, feema kaŋ go kubayyaŋ hukumo do haray. A na sargay kaŋ i ga ton zambar fo salle a boŋ.

⁷Selsamal ööl ilmutas Jumal ennast Saalomonile ja ütles talle: 'Palu, mida ma sulle peaksin andma!'

⁷ Cin woodin ra binde Irikoy bangay Suleymanu se ka ne a se: «Ma ŋwaaray haŋ kaŋ ay ga ni no.»

⁸Ja Saalomon vastas Jumalale: 'Sa oled Taavetile, mu isale, suurt heldust osutanud, ja oled minu tema asemele kuningaks tõstnud.

⁸ Suleymanu ne Irikoy se: «Ni na baakasinay suuji boobo cabe ay baaba Dawda se. Ay mo, ni n'ay ciya bonkooni a nango ra.

⁹Nüüd, Issand Jumal, saagu tõeks su sõna mu isale Taavetile, sest sa oled mu kuningaks tõstnud rahvale, keda on nõnda palju nagu põrmu maa peal!

⁹ Sohõ binde, ya Rabbi Irikoy, nin d'ay baaba Dawda game ra alkawlo, a tabbat, zama ni n'ay ciya bonkooni borey boŋ, jama kaŋ ga baa gumo sanda laabo gurey cine.

¹⁰Anna nüüd mulle tarkust ja mõistust minna ja tulla selle rahva eesotsas, sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?'

¹⁰ Sohõ binde, ni m'ay no laakal da bayray, zama ay ma jama wo may. Zama may no ga hin ka ciiti te ni jama bambata wo se?»

¹¹Ja Jumal ütles Saalomonile: 'Et see sul südame peal on ja et sa ei ole palunud rikkust, varandust ega au, ka mitte oma vaenlaste hinge, ja et sa ei ole palunud isegi mitte pikka iga, vaid oled enesele palunud tarkust ja mõistust, et saaksid kohut mõista rahvale, kellele ma sind olen kuningaks tõstnud,

¹¹ Kala Irikoy ne Suleymanu se: «Za kaŋ woodin go ni bina ra, ni mana duure wala arzaka ŋwaaray, wala beeray, wala ni ibarey fundi. Ni mana baa aloomar kuuku ŋwaaray mo ni boŋ se, amma ni na laakal da bayray ŋwaaray ni boŋ se, kaŋ ga naŋ ni ma hin ka ciiti dumbu ay jama se, ngey kaŋ yaŋ ay na ni ciya i bonkoono.

¹²siis olgu sulle antud tarkust ja mõistust! Ja ma annan sulle ka rikkust, varandust ja au, nagu seda ei ole olnud kuningail enne sind ega ole ühelgi pärast sind.'

¹² To, laakal da bayray, ay na ni no d'ey. Ay ga ni no mo arzaka nda duure da beeray kaŋ dumi bonkooni fo mana du a cine baa ce fo ni jine, a sinda mo boro kaŋ ga ye ka du a cine ni banda.»

¹³Ja Saalomon tuli ohvrikünkalt Gibeonist, kogudusetelgi eest, Jeruusalemma ja valitses Iisraeli üle.

¹³ Suleymanu binde ye ka kaa ka fun sududuyaŋ nango do kaŋ go Jibeyon, kubayyaŋ hukumo jine. A kaa Urusalima, a na Israyla may mo.

¹⁴Ja Saalomon kogus sõjavankreid ja ratsanikke, ja tal oli tuhat nelisada sõjavankrit ja kaksteist tuhat ratsanikku; need paigutas ta vankrilinnadesse ja kuninga juurde Jeruusalemma.

¹⁴ Suleymanu na torkoyaŋ da bari-kariyaŋ margu. A gonda torko zambar fo da zangu taaci, kaarukoyaŋ mo zambar way cindi hinka, kaŋ yaŋ a jisi torkey galley ra. I go bonkoono banda mo Urusalima ra.

¹⁵Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemmas oli hõbedat ja kulda nagu kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid Madalmaal.

¹⁵ Bonkoono na wura da nzarfu ciya sanda tond'izeyaŋ Urusalima ra. Sedre* bundu mo a n'a ciya sanda durmi bundu kaŋ go Safela* ra, i baayaŋo sabbay se.

¹⁶Saalomoni hobused olid toodud Egiptusest ja Kiliikiast; kuninga ülesostjad tõid neid Kiliikiast kindla hinna eest.

¹⁶ Suleymanu bariyey mo, Misira no i ga fun d'ey. Bonkoono dillaŋey g'i ta kuru-kuru, kuru fo kulu da nga hayo.

¹⁷Egiptusest toodi vanker kuuesaja hõbeseekli eest ja hobune saja viiekümne eest; ja nõnda toodi neid nende vahendusel kõigile hettide ja süürlaste kuningaile.

¹⁷ I ga kande torkoyaŋ ka fun d'ey Misira. I ga kande afo kulu nzarfu kilo iyye cine boŋ, bari fo mo sekel zangu nda waygu boŋ. Yaadin cine mo no dillaŋey ga kand'ey Hittancey da Suriya bonkooney se.

¹⁸Ja Saalomon käskis ehitada koja Issanda nimele ja kuningliku koja iseenesele.