¹Joosafatil oli palju rikkust ning au ja ta sai Ahabiga languks.

¹ Yehosafat binde gonda arzaka nda darza boobo. A na amaana te da Ahab hiijay do.

²Mõne aasta pärast läks ta Ahabi juurde alla Samaariasse; Ahab tappis palju lambaid, kitsi ja veiseid temale ja rahvale, kes oli koos temaga, ja õhutas teda minema üles Gileadi Raamotisse.

² Jiiri fooyaŋ banda a koy Ahab do Samariya. Ahab mo na haw da feeji boobo wi a se, da borey kaŋ go a banda yaŋ mo se. A n'a candi a ma koy ka wongu nda Ramot-Jileyad nga banda.

³Ja Iisraeli kuningas Ahab küsis Juuda kuningalt Joosafatilt: 'Kas tuled koos minuga Gileadi Raamotisse?' Ja Joosafat vastas temale: 'Nagu sina, nõnda mina, nagu sinu rahvas, nõnda minu rahvas! Ma tulen koos sinuga sõtta.'

³ Kala Israyla bonkoono Ahab ne Yahuda bonkoono Yehosafat se: «D'a-ta day, ni ga koy ay banda iri ma koy Ramot-Jileyad?» Nga mo tu a se ka ne: «In da nin, kulu afo. Ay jama mo sanda ni jama cine no. In da nin no care banda wongo din ra.»

⁴Ja Joosafat ütles Iisraeli kuningale: 'Küsi ometi enne Issanda sõna!'

⁴ Yehosafat ye ka ne Israyla bonkoono se: «Ay ga ni ŋwaaray, hunkuna iri ma fondo hã Rabbi gaa.»

⁵Siis Iisraeli kuningas kogus kokku prohvetid, nelisada meest, ja küsis neilt: 'Kas me võime minna sõdima Gileadi Raamoti vastu või ma pean loobuma?' Ja nad vastasid: 'Mine, ja Jumal annab selle kuninga kätte!'

⁵ Kala Israyla bonkoono na annabey margu, i boro zangu taaci. A ne i se: «Iri ma koy Ramot-Jileyad ka wongu, wala iri ma naŋ?» I ne a se: «Kaaru, zama Irikoy g'a daŋ bonkoono kambe ra.»

⁶Aga Joosafat küsis: 'Kas ei ole siin veel mõnda Issanda prohvetit, et saaksime temalt küsida?'

⁶ Amma Yehosafat ye ka ne: «Borey wo banda, Rabbi annabi fo si no neewo, kaŋ gaa iri ga hã, wala?»

⁷Ja Iisraeli kuningas vastas Joosafatile: 'On küll veel üks mees, kellelt saaks küsida Issanda nõu. Aga mina vihkan teda, sest ta ei kuuluta mulle head, vaid alati halba. See on Miika, Jimla poeg.' Aga Joosafat ütles: 'Kuningas ärgu rääkigu nõnda!'

⁷ Kala Israyla bonkoono ne Yehosafat se: «A cindi boro folloŋ kaŋ do iri ga Rabbi hã, amma ay konn'a, zama duumi a si annabitaray hanno te ay se, kala day laala han kulu. Mikaya Imla izo no.» Yehosafat binde ne: «Bonkoono ma si ci yaadin!»

⁸Siis Iisraeli kuningas kutsus ühe hoovkondlase ja ütles: 'Kähku siia Miika, Jimla poeg!'

⁸ Waato din gaa no Israyla bonkoono na mantaw fo ce ka ne a ma koy ka kande Mikaya Imla izo da waasi.

⁹Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat istusid kumbki oma aujärjel, mantlid seljas; nad istusid rehepeksu väljakul Samaaria värava suus ja kõik prohvetid kuulutasid nende ees.

⁹ Kala Israyla bonkoono da Yahuda bonkoono Yehosafat goro, i afo kulu nga karga boŋ, da koytaray bankaaray. I go batama bambata fo ra Samariya birno meyo gaa. Annabey kulu mo go ga annabitaray te i jine.

¹⁰Sidkija, Kenaana poeg, oli teinud enesele raudsarved ja ütles: 'Nõnda ütleb Issand: Nendega pead sa puskima süürlasi, kuni nad on hävitatud!'

¹⁰ Zedeciya Kenana ize na guuru hilliyaŋ te ka ne: «Yaa no Rabbi ci, woone yaŋ no ni ga Suriya borey tuti nd'a, kal i ma halaci.»

¹¹Ja kõik prohvetid kuulutasid sedasama ning ütlesid: 'Mine Gileadi Raamotisse ja see õnnestub sul, sest Issand annab selle kuninga kätte!'

¹¹ Annabey kulu mo go ga annabitaray te yaadin cine ka ne: «Ma kaaru ka koy Ramot-Jileyad. Ma te zaama, zama Rabbi g'a daŋ bonkoono kambe ra.»

¹²Ja käskjalg, kes oli läinud Miikat kutsuma, rääkis temaga ning ütles: 'Vaata, prohvetite sõnad on nagu ühest suust kuningale head; olgu siis sinugi sõna nagu ühel nende hulgast, ja räägi head!'

¹² Diya kaŋ koy ka Mikaya ce din ne a se: «Guna, annabey goono ga sanni hanno ci koyo se me folloŋ. A binde, ay ga ni ŋwaaray, ni ma naŋ nin d'ey sanney ma saba. Ni ma gomni sanni te.»

¹³Aga Miika vastas: 'Nii tõesti kui Issand elab, mina räägin, mis mu Jumal ütleb!'

¹³ Mikaya ne: «Ay ze da Rabbi fundikoono, haŋ kaŋ ay Irikoyo ci, nga no ay mo ga ci.»

¹⁴Kui ta tuli kuninga juurde, siis kuningas ütles temale: 'Miika! Kas me võime minna sõdima Gileadi Raamoti vastu või ma pean loobuma?' Ja ta vastas: 'Minge, ja teil õnnestub see, sest nad antakse teie kätte!'

¹⁴ Waato kaŋ a kaa bonkoono do, bonkoono ne a se: «Mikaya, iri ma koy Ramot-Jileyad ka wongu, wala ya naŋ?» A ne a se: «Kaaru, araŋ ma te zaama. I g'i daŋ araŋ kambe ra.»

¹⁵Aga kuningas ütles temale: 'Mitu korda ma pean sind vannutama, et sa ei räägiks mulle muud kui ainult tõtt Issanda nimel?'

¹⁵ Bonkoono ne a se: «Sorro marge no ay ga ni daŋ zeyaŋ ni ma si hay kulu ci ay se Rabbi maa ra kala cimi?»

¹⁶Siis ta ütles: 'Ma nägin kogu Iisraeli hajali olevat mägedel nagu lambad, kellel ei ole karjast. Ja Issand ütles: Neil pole isandaid. Igaüks pöördugu rahuga koju!'

¹⁶ Mikaya ne: «To. Ay di Israyla kulu go say-sayante yaŋ tondi kuukey boŋ, sanda feejiyaŋ kaŋ sinda kuruko. Kala Rabbi ne: ‹Woone yaŋ wo sinda bonkooni. Naŋ i afo kulu ma ye nga kwaara baani samay.› »

¹⁷Siis ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: 'Eks ma öelnud sulle, et ta ei kuuluta mulle head, küll aga halba!'

¹⁷ Israyla bonkoono ne Yehosafat se: «Ay mana ne ni se a si annabitaray hanno te ay se, kal ilaalo?»

¹⁸Aga Miika ütles: 'Seepärast kuulge Issanda sõna! Ma nägin Issandat istuvat oma aujärjel ja kogu taeva sõjaväe seisvat temast paremal ja vasakul pool.

¹⁸ Mikaya ye ka ne koyne: «Woodin sabbay se, wa maa Rabbi sanno: Ay di Rabbi go ga goro nga karga boŋ, beene kundey kulu mo go ga kay a kambe ŋwaari d'a kambe wow haray.

¹⁹Ja Issand ütles: Kes tahaks ahvatleda Ahabit, Iisraeli kuningat, et ta läheks ja langeks Gileadi Raamotis? Siis rääkis üks nii ja teine rääkis naa.

¹⁹ Rabbi ne: ‹May no ga Israyla bonkoono Ahab halli zama a ma koy Ramot-Jileyad ka kaŋ?› Kal i ra afo ma hay fo ci, afo mo ma hay fo waani ci.

²⁰Aga üks vaim tuli ja seisis Issanda ees ning ütles: Mina ahvatlen teda! Ja Issand küsis temalt: Kuidas?

²⁰ Kala biya* fo go, a fatta ka kay Rabbi jine ka ne: ‹Ay no g'a halli.› Rabbi ne a se: ‹Mate cine no ni g'a halli nd'a?›

²¹Tema vastas: Ma lähen ja olen vale vaim kõigi ta prohvetite suus. Siis ütles Issand: Sina oled ahvatleja ja küllap sa suudad. Mine ja tee nõnda!

²¹ A ne: ‹Ay wo ga fatta no ka ciya tangari biya a annabey kulu meyey ra.› Rabbi ne: ‹Ni ga hin k'a fafagu, ka hin a mo. Ma koy ka te yaadin.›

²²Ja nüüd, vaata, Issand on pannud vale vaimu nende sinu prohvetite suhu ja Issand on kuulutanud sulle halba.'

²² Sohõ binde, a go, Rabbi na tangari biya daŋ ni annabey wo meyey ra. Rabbi na hasaraw ci ni boŋ mo.»

²³Siis astus ligi Sidkija, Kenaana poeg, ja lõi Miikat põse pihta ning küsis: 'Missugust teed on Issanda Vaim minust läinud sinusse rääkima?'

²³ Waato din gaa no Zedeciya Kenana izo maan ka Mikaya saŋ garba gaa ka ne: «Fondo woofo no Rabbi Biya gana kaŋ a fun ay do ka koy ka salaŋ ni se?»

²⁴Ja Miika vastas: 'Vaata, sa näed seda päeval, kui sa pead minema kambrist kambrisse, et ennast peita!'

²⁴ Mikaya ne: «A go, han din hane ni ga di, waati kaŋ ni ga furo fu tongo-tongo ra ni ma tugu se.»

²⁵Siis ütles Iisraeli kuningas: 'Võtke Miika ja viige ta tagasi linnapealik Aamoni ja kuningapoeg Joase juurde

²⁵ Israyla bonkoono ne: «Wa Mikaya sambu ka ye nd'a Amon kaŋ ga birno batu do, da bonkoono izo Yowasa.

²⁶ning öelge: Nõnda ütleb kuningas: Pange ta vangikotta ja toitke teda hädapäraselt leiva ja veega, kuni ma rahuga tagasi tulen!'

²⁶ Araŋ ma ne: ‹Yaa no bonkoono ci: Wa boro wo daŋ kasu, k'a ŋwaayandi nda taabi buuru, da taabi hari hala ay ma ye ka kaa baani.› »

²⁷Aga Miika ütles: 'Kui sa tõesti rahuga tagasi tuled, siis ei ole Issand minu läbi rääkinud!' Ja ta ütles veel: 'Kuulge, kõik rahvad!'

²⁷ Mikaya ne: «Hala day haciika ni ye ka kaa baani samay to, kulu Rabbi mana salaŋ ay me ra no.» A ne «Ya araŋ jama kulu, wa hangan ka maa.»

²⁸Ja Iisraeli kuningas ja Joosafat, Juuda kuningas, läksid üles Gileadi Raamotisse.

²⁸ Israyla bonkoono binde, nga nda Yahuda bonkoono Yehosafat ziji ka koy Ramot-Jileyad.

²⁹Ja Iisraeli kuningas ütles Joosafatile: 'Mina panen sõtta minnes teised riided selga, aga sina kanna oma riideid!' Ja Iisraeli kuningas pani teised riided selga ja nad läksid sõtta.

²⁹ Israyla bonkoono mo ne Yehosafat se: «Ay wo, ay g'ay himando bare no ka furo wongo ra. Amma nin wo, ma ni bankaaray daŋ.» Israyla bonkoono binde na nga himando bare, i furo wongo ra mo.

³⁰Aga Süüria kuningas oli andnud käsu oma sõjavankrite pealikuile ja oli öelnud: 'Ärge tapelge mitte ühegi muu, vähema või suurema vastu kui üksnes Iisraeli kuninga vastu!'

³⁰ Suriya bonkoono binde jin ka nga yaarukomey kaŋ yaŋ go torkey boŋ lordi ka ne i se: «Araŋ ma si wongu nda boro kulu, da ibeeri no wala ikayna no, kala day Israyla bonkoono hinne.»

³¹Kui siis sõjavankrite pealikud nägid Joosafatti, ütlesid nad: 'See on Iisraeli kuningas!' Ja nad pöördusid tema vastu sõdima. Siis Joosafat hakkas kisendama ja Issand aitas teda: Jumal meelitas nad tema kallalt ära.

³¹ A ciya binde, waati kaŋ torkey boŋ yaarukomey di Yehosafat, i ho hala Israyla bonkoono no. I binde bare zama ngey m'a wongu. Amma Yehosafat na nga jinde sambu, Rabbi mo n'a gaa. Irikoy naŋ i ma fay d'a.

³²Kui sõjavankrite pealikud nägid, et see ei olnudki Iisraeli kuningas, siis nad pöördusid tagasi tema kannult.

³² A ciya mo, waati kaŋ torkey boŋ yaarukomey di kaŋ manti Israyla bonkoono no, kal i bare ka fay d'a ganayaŋ.

³³Aga keegi mees, kes oli huupi oma ammu vinna tõmmanud, tabas Iisraeli kuningat rihmade ja soomustuse vahele. Ja kuningas ütles sõjavankri juhile: 'Pööra ümber ja vii mind võitlusest välja, sest ma olen haavatud!'

³³ Kala boro fo na nga hangaw taŋ yaamo-yaamo. A na Israyla bonkoono hay wongu guuru kwaayo da gunde daabirjo game ra. Woodin se no a ne torka gaaraykwa se: «Ni kamba bare k'ay sambu ka kaa marga ra, zama i n'ay guuru gumo.»

³⁴Kuid taplus üha ägenes sel päeval ja Iisraeli kuningas pidi jääma vankrisse süürlaste vastu kuni õhtuni; aga päikeseloojaku ajal ta suri.

³⁴ Wongo binde koroŋ han din hane. Israyla bonkoono na nga bine gaabandi ka jeeri nga torka ra. A goono ga wongu nda Suriya bonkoono kala wiciri kambu. Wayna kaŋ yaŋ waate no a bu.