¹Aga pärast seda tulid moabid ja ammonlased, ja nendega koos oli meunlasi, Joosafati vastu sõdima.

¹ A ciya mo woodin banda, kala Mowab izey da Amon izey, da Amonance fooyaŋ ngey banda, i kaa zama ngey ma wongu nda Yehosafat.

²Siis tuldi ja teatati Joosafatile: 'Sinu vastu tuleb suur jõuk teiselt poolt merd Aramist. Vaata, nad on Haseson-Taamaris, see on Een-Gedis!'

² Boro fooyaŋ mo kaa ka ci Yehosafat se ka ne: «Wongu marga kunda bambata fo goono ga kaa ka fun Suriya yongo haro banda. I goono ga kande ni gaa wongu. Guna mo, i go Hazazon-Tamar ra» (sanda En-Gedi nooya).

³Siis Joosafat hakkas kartma ja pööras oma palge Issandat otsima; ta kuulutas välja paastu kogu Juudas.

³ Kala Yehosafat humburu. A na nga bina daŋ Rabbi ceeciyaŋ gaa. A binde fe Yahuda kulu ra ka ne i ma mehaw.

⁴Ja Juuda kogunes Issandalt abi otsima, ka kõigist Juuda linnadest tuldi Issandat otsima.

⁴ Yahuda binde margu zama ngey ma gaakasinay ceeci Rabbi do. I fun Yahuda galley kulu ra ka kaa mo zama ngey ma Rabbi ceeci se.

⁵Ja Joosafat seisis Juuda ja Jeruusalemma koguduses Issanda kojas uue õue ees

⁵ Yehosafat kay mo Yahuda nda Urusalima jama game ra Rabbi windo ra, windo batama tajo jine.

⁶ning ütles: 'Issand, meie vanemate Jumal, kas pole mitte sina Jumal taevas ja kõigi paganate kuningriikide valitseja? Sinu käes on ju jõud ja vägi, ja ükski ei suuda sulle vastu panna.

⁶ A ne: «Ya Rabbi, iri kaayey Irikoyo, manti nin no ga ti Irikoy kaŋ go beena ra, wala? Manti nin no ga dumi cindey mayrayey kulu may? Ni kambe ra mo no hina da gaabi go, hala boro kulu si gaaba nda nin ka te zaama.

⁷Eks ole sina, meie Jumal, ära ajanud selle maa elanikud oma Iisraeli rahva eest ja andnud maa igaveseks ajaks oma sõbra Aabrahami soole?

⁷ Ya iri Irikoyo, manti nin no ka laabo wo borey gaaray ni jama Israyla jine bo? Manti ni na laabo nooyandi mo ni cora Ibrahim banda se tubu hal abada?

⁸Nemad on seal elanud ja on seal ehitanud sinule, su nimele pühamu, öeldes:

⁸ I binde goro a ra hala i na nangu hanante cina ni se a ra, ni maa sabbay se. Ni mo ne:

⁹Kui meid tabab õnnetus, mõõk, kohus, katk või nälg, siis me astume selle koja ette ja sinu ette, sest selles kojas on sinu nimi. Ja me hüüame sinu poole oma kitsikuses, et sa meid kuuleksid ja aitaksid.

⁹ Hala day hay fo laalo kaŋ iri boŋ, da takuba no, wala ciiti, wala balaaw, wala haray, iri mo, d'iri kay fuwo wo jine, da ni jine mo (zama ni maa go fuwo wo ra), d'iri n'iri jinde tunandi ni gaa iri taabo ra, ni mo ga maa ka faaba te.

¹⁰Ja nüüd, vaata, Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku pojad, kelle maast sa ei lubanud Iisraeli läbi minna, kui nad Egiptusemaalt tulid, vaid pidid neist mööda minema ega saanud neid hävitada,

¹⁰ Sohõ binde, a go, Amon da Mowab izey, da Seyir tondo waney, borey kaŋ yaŋ ni mana naŋ Israyla izey ma wurrandi te i laabey ra waato kaŋ i fun Misira laabo ra, amma i kamba ka fay d'ey, i man'i halaci --

¹¹vaata, need maksavad nüüd meile kätte, tulles meid välja ajama sinu omandist, mille sa meile oled andnud pärida.

¹¹ guna, sohõ haŋ kaŋ i go g'iri bana nd'a! I kaa zama ngey m'iri kaa ni mayray haro ra, kaŋ ni n'iri no tubu.

¹²Meie Jumal, kas sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale, ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole!'

¹² Ya iri Irikoyo, ni si ciiti nd'ey no? Zama iri wo, iri sinda hina fo jama bambata wo gaa kaŋ goono ga kaa k'iri wongu. Iri si bay mo hay kulu kaŋ iri ga te. Amma iri moy go ni gaa.»

¹³Ja kogu Juuda seisis Issanda ees, isegi nende väetid, nende naised ja lapsed.

¹³ Yahuda kulu mo go ga kay Rabbi jine, ngey nda ngey attaciriyey nda ngey wandey, da ngey zankey.

¹⁴Ja Issanda Vaim tuli Jahasieli, Sakarja poja peale, kes oli Aasafi järeltulijaist pärit oleva leviit Mattanja poja Jeieli poja Benaja poja Sakarja poeg,

¹⁴ Saaya din ra Rabbi Biya kaa Lawi bora Yahaziyel Zakariya izo, Benaya ize, Yeyel ize, Mattaniya ize boŋ; Asaf izey boro no. A go jama bindo ra.

¹⁵ja ta ütles: 'Pange tähele, kogu Juuda, Jeruusalemma elanikud ja kuningas Joosafat: Nõnda ütleb teile Issand: Ärge kartke ja ärge tundke hirmu selle suure jõugu ees, sest see pole teie, vaid Jumala sõda!

¹⁵ A ne: «Wa hanga jeeri, ya araŋ Yahuda kulu, d'araŋ mo Urusalima gorokoy, da ni bumbo mo Bonkoono Yehosafat: Yaa no Rabbi ci araŋ se: Wa si humburu, araŋ biney ma si pati mo marga bambata woone se, zama wongo manti araŋ wane no, amma Irikoy wane no.

¹⁶Minge homme alla nende vastu! Vaata, nad tulevad üles mööda Siisi tõusuteed ja te kohtate neid oru lõpus ida pool Jerueli kõrbe.

¹⁶ Suba araŋ ma koy ka wongu nd'ey. Wa guna, i goono ga kaaru Ziz zijiyaŋo do, araŋ g'i gar gooro bananta, Yeruwel saajo jine.

¹⁷Seejuures ei ole teil vaja sõdida. Astuge ette, seiske ja vaadake, kuidas Issand teid päästab, Juuda ja Jeruusalemm! Ärge kartke ja ärge tundke hirmu! Minge homme nende vastu ja Issand on teiega!'

¹⁷ Araŋ sinda wongu teeyaŋ laami. Araŋ ma soola ka kay ka dangay siw! Ya Yahuda da Urusalima, araŋ ga di Rabbi faaba araŋ sabbay se. Wa si humburu, araŋ ma si joote mo. Suba araŋ ma fatta k'i kubay, zama Rabbi go araŋ banda.»

¹⁸Siis Joosafat kummardas silmili maha ja kõik Juuda ja Jeruusalemma elanikud heitsid Issanda ette ning kummardasid Issandat.

¹⁸ Kala Yehosafat na nga boŋo sumbal, a moyduma go ganda. Yahuda kulu da Urusalima gorokoy kulu ye ganda Rabbi jine, i goono ga sududu Rabbi se.

¹⁹Ja need leviidid, kes olid kehatlastest ja korahlastest, tõusid üles, et Issandat, Iisraeli Jumalat, ülivalju häälega kiita.

¹⁹ Lawi borey da Kohat borey izey da Kora izey mo tun ka kay zama ngey ma Rabbi Israyla Irikoyo sifa da jinde gaabikooni nda cimi.

²⁰Ja järgmisel hommikul tõusid nad vara ning läksid Tekoa kõrbe. Nende välja minnes astus Joosafat ette ja ütles: 'Kuulge mind, Juuda ja Jeruusalemma elanikud! Uskuge Issandasse, oma Jumalasse, siis te jääte püsima! Uskuge tema prohveteid, siis õnnestub teil kõik!'

²⁰ I tun susubay za da hinay ka furo Tekowa saajo ra. Waato kaŋ cine i goono ga fatta, Yehosafat tun ka kay ka ne: «Yahuda, d'araŋ mo Urusalima gorokoy, wa maa ay se: wa Rabbi araŋ Irikoyo cimandi, yaadin gaa no araŋ ga sinji. Araŋ m'a annabey mo cimandi, yaadin gaa no araŋ ga te zaama.»

²¹Ja ta pidas rahvaga nõu, seadis Issandale lauljad ja kiitjad, kes pühas ehtes pidid minema relvastatute ees ja ütlema: 'Tänage Issandat, sest tema heldus kestab igavesti!'

²¹ Waato kaŋ a saaware jama gaa, a ne borey kaŋ yaŋ ga baytu Rabbi se m'a sifa, zama a gonda darza hanno. Saaya kaŋ i goono ga fun taray wongu marga jine, i ma ne: «Wa saabu Rabbi se, zama a baakasinay suujo ga tondo hal abada!»

²²Sel ajal, kui nad hakkasid hõiskama ja kiitma, pani Issand varitsejad Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku poegadele, kes olid tulnud Juuda vastu; ja nad löödi maha.

²² Amon da Mowab da Seyir tondo izey goono ga kaa ngey ma Yahuda wongu se. Waato kaŋ Yahuda sintin ka baytu nda sifayaŋ te, kala Rabbi na gumandi ize yaŋ daŋ i ma ibarey batandi k'i ŋwa.

²³Sest ammonlased ja moabid tõusid Seiri mäestiku elanike vastu, et need hävitada ja kaotada; ja kui nad Seiri elanikele olid lõpu teinud, siis aitasid nad üksteist hävitada.

²³ Zama Amon da Mowab izey, ngey no ka tun ka wongu nda Seyir tondo gorokoy, zama ngey m'i wi, ngey m'i halaci parkatak. Waato kaŋ i na Seyir gorokoy ban, gaa no i ye care gaa, afo kulu gurjay nga ma afo halaci.

²⁴Kui siis Juuda jõudis vaatluspaika kõrbes ja nad vaatasid jõugu poole, ennäe, siis lamasid laibad maas ja ükski polnud pääsenud.

²⁴ Waato kaŋ Yahuda borey kaa ka to batuyaŋ cinari kuuko kaŋ ga saajo guna do, i na jama guna. I go buukoyaŋ ga furu ganda. A sinda boro kaŋ yana, baa afo.

²⁵Ja Joosafat ja tema rahvas tulid neilt saaki riisuma ja leidsid nende juurest palju varandust, riideid ja kalleid riistu, ja nad võtsid endile rohkem, kui nad suutsid kanda; nad olid kolm päeva saaki riisumas, sest seda oli palju.

²⁵ Waato kaŋ cine Yehosafat da nga jama kaa zama ngey m'i ku, i na arzaka nda bankaaray, da jinay caadante yaŋ boobo gar, kaŋ yaŋ i sambu ngey boŋ se, hal a bisa haŋ kaŋ i ga hin ka sambu. I te jirbi hinza i goono ga wongu arzaka ku, a baayaŋo sabbay se.

²⁶Ja neljandal päeval kogunesid nad Kiituseorgu, sest seal kiitsid nad Issandat; seepärast nimetatakse seda paika Kiituseoruks tänapäevani.

²⁶ Waati din gaa, jirbi taacanta hane no i margu Beraka gooro ra, zama noodin no i na Rabbi albarka sifa. Woodin se no i na nango din maa daŋ Albarka gooru hala hunkuna.

²⁷Siis pöördusid kõik Juuda ja Jeruusalemma mehed, ja Joosafat nende eesotsas, rõõmuga tagasi Jeruusalemma, sest Issand oli neid lasknud nende vaenlastest rõõmu tunda.

²⁷ Waato din gaa no Yahuda borey da Urusalima waney kulu ye fu. Yehosafat mo go i se jina, zama i ma ye ka koy Urusalima nda farhã, zama Rabbi n'i biney kaanandi i se i ibarey boŋ.

²⁸Ja nad tulid naablite, kannelde ja pasunatega Jeruusalemma Issanda kotta.

²⁸ I kaa Urusalima da moolo kayna da moola beeri yaŋ da hilliyaŋ ka koy Rabbi windo do.

²⁹Aga hirm Jumala ees valdas kõigi maade kuningriike, kui nad kuulsid, et Issand oli sõdinud Iisraeli vaenlaste vastu.

²⁹ Irikoy humburkumay go laabey mayrayey kulu boŋ, saaya kaŋ i maa baaru kaŋ Rabbi wongu nda Israyla ibarey.

³⁰Siis oli Joosafati kuningriigil vaikne aeg; tema Jumal andis talle ümberkaudu rahu.

³⁰ Yehosafat mayra binde du laakal kanay zama a Irikoyo n'a no fulanzamay kuray kulu.

³¹Ja Joosafat valitses Juuda üle; ta oli kuningaks saades kolmkümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend viis aastat; ta ema nimi oli Asuuba, Silhi tütar.

³¹ Yehosafat na Yahuda may. A gonda jiiri waranza cindi gu waato kaŋ cine a sintin ka may, a may jiiri waranka cindi gu mo Urusalima ra. A nyaŋo maa ga ti Azuba, Silhi ize way no.

³²Ta käis oma isa Aasa teed ega lahkunud sellelt, tehes, mis õige oli Issanda silmis.

³² A na nga baabo Asa fonda gana. A mana kamba ka fay d'a, a ga ba nga ma te haŋ kaŋ ga saba Rabbi diyaŋ gaa.

³³Aga ohvrikünkad ei kadunud ja rahvas ei olnud veel valmistanud oma südant oma vanemate Jumalale.

³³ Amma kulu nda yaadin i mana tudey boŋ sududuyaŋ harey kaa. Borey mo mana ngey biney sinji ngey kaayey Irikoyo gaa jina.

³⁴Ja muud Joosafati lood, varasemad ja hilisemad, vaata, need on kirja pandud Jehu, Hanani poja lugudes, mis on võetud Iisraeli Kuningate raamatusse.

³⁴ Yehosafat goy cindey binde, za sintinay wano ka koy kokor banda wano, a go, i n'i hantum Yehu Hanani izo tira ra kaŋ i daŋ Israyla bonkooney tira ra.

³⁵Ja pärast seda astus Juuda kuningas Joosafat ühendusse Iisraeli kuninga Ahasjaga, kes tegi õelat tööd.

³⁵ Woodin banda Yahuda bonkoono Yehosafat ye ka te me fo da Israyla bonkoono Ahaziya. Woodin mo laala no gumo.

³⁶Ta ühines temaga laevu ehitama, mis pidid minema Tarsisesse; nad ehitasid laevu Esjon-Geberis.

³⁶ A na nga boŋ margu nd'a mo ngey ma hiyaŋ te kaŋ yaŋ ga koy Tarsis. I na hiyey te Eziyon-Geber ra.

³⁷Aga Elieser, Dodavahu poeg Maaresast, kuulutas prohvetlikult Joosafati vastu, öeldes: 'Sellepärast, et sa oled liitunud Ahasjaga, purustab Issand su töö!' Ja laevad hukkusid ega saanudki minna Tarsisesse.

³⁷ Alwaato din ra no Eliyezer Dodabahu, Maresa wano ize na annabitaray te Yehosafat boŋ ka ne: «Za kaŋ ni na ni boŋ margu nda Ahaziya, Rabbi na ni goyey halaci.» Hiyey binde bagu, hal i si hin ka koy Tarsis koyne.