¹Amasja oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Jooaddan, Jeruusalemmast.

¹ Amaziya gonda jiiri waranka cindi gu waato kaŋ a sintin ka may. A may mo jiiri waranka cindi yagga Urusalima ra. A nyaŋo maa Yehowaddan Urusalima boro no.

²Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, aga mitte siirast südamest.

² A te haŋ kaŋ ga saba Rabbi diyaŋ gaa, amma manti nda bine folloŋ bo.

³Kui tal oli kuningriik kindlalt käes, siis ta tappis ära oma sulased, kes olid maha löönud kuninga, tema isa.

³ A ciya mo, waato kaŋ a koytara sinji, kal a na tamey kaŋ yaŋ na bonkoono a baabo wi din wi.

⁴Aga nende lapsi ta ei surmanud, sest nõnda on kirjutatud Seaduses, Moosese raamatus, milles Issand on käskinud ja öelnud: 'Isad ei pea surema laste pärast ja lapsed ei pea surema isade pärast, vaid igaüks surgu oma patu pärast!'

⁴ Kulu nda yaadin a mana i izey wi, amma a te haya kaŋ i hantum Musa asariya tira ra din boŋ, sanda mate kaŋ Rabbi lordi din, ka ne: «I ma si baabey wi izey sabbay se, i ma si izey mo wi baabey sabbay se, amma i ma boro kulu wi nga bumbo zunubo sabbay se.»

⁵Ja Amasja kogus kokku Juuda mehed ning seadis nad perekondade kaupa tuhande- ja sajapealikute juhatuse alla, kogu Juuda ja Benjamini; ja ta luges nad ära, kahekümneaastased ja üle selle, ja leidis neid olevat kolmsada tuhat valitud sõjakõlvulist meest, piigi- ja kilbikandjat.

⁵ Amaziya na Yahuda margu koyne. A n'i soola i kaayey windey boŋ, zambar-zambar da zangu-zangey i jine borey cire, Yahuda nda Benyamin kulu nooya. A n'i lasaabu mo za jiiri waranka izey ka koy beene. A n'i gar boro zambar zangu hinza suubanante yaŋ no, wo kaŋ yaŋ ga wasa i ma koy wongu, kaŋ yaŋ ga waani koray da yaaji.

⁶Ja ta palkas Iisraelist sada tuhat vahvat võitlejat saja hõbetalendi eest.

⁶ A na yaarukomyaŋ sufuray Israyla ra mo, boro zambar zangu, k'i bana nda nzarfu ton taaci nda jare cine.

⁷Aga üks jumalamees tuli tema juurde ja ütles: 'Kuningas! Iisraeli sõjavägi ei tohi minna koos sinuga, sest Issand ei ole Iisraeliga ega ühegi Efraimi lapsega.

⁷ Amma Irikoy boro fo kaa a do ka ne: «Ya Bonkoono, ma si naŋ Israyla wongu marga ma koy ni banda, zama Rabbi si Israyla banda, sanda Ifraymu kulu banda nooya.

⁸Sest kui sa nõnda tugevdatult sõtta lähed, paneb Jumal sind komistama vaenlase ees; Jumalal on ju võimus aidata või panna komistama.'

⁸ Amma da ni ga kond'ey, baa ni te alboro teera, ni te gaabi wongu teeyaŋ se, kulu Irikoy ga ni soote ganda ni ibarey jine, zama Irikoy gonda gaakasinay hina, a gonda zeerimi hina mo.»

⁹Siis küsis Amasja jumalamehelt: 'Aga kuidas jääb selle saja talendiga, mis ma olen andnud Iisraeli väehulgale?' Ja jumalamees vastas: 'Issand võib sulle anda rohkem, kui see on!'

⁹ Amma Amaziya ne Irikoy bora se: «Day mate no iri ga te da nzarfu ton taaci nda jara din sanno kaŋ ay jin ka no Israyla wongu marga se?» Irikoy bora tu ka ne: «Rabbi ga hin ka ni no haŋ kaŋ ga bisa woodin cine baayaŋ gumo.»

¹⁰Seepeale eraldas Amasja selle väehulga, kes Efraimist oli tulnud tema juurde, et see läheks koju. Siis süttis nende viha väga põlema Juuda vastu ja nad läksid tulise vihaga koju tagasi.

¹⁰ Waato din gaa Amaziya n'i fay-fay, sanda jama kaŋ yaŋ fun Ifraymu ka kaa a do, i ma ye fu. I futa binde koroŋ Yahuda boŋ. I ye fu futay korno ra.

¹¹Aga Amasja võttis julguse ja viis oma rahva välja, läks Soolaorgu ja lõi seirlastest maha kümme tuhat.

¹¹ Amaziya na nga boŋ gaabandi ka nga borey candi. A koy Ciiri Gooro ra ka Seyir boro zambar way kar.

¹²Ja Juuda lapsed võtsid kümme tuhat elusalt vangi, viisid nad ühe kalju tippu ja paiskasid kaljutipust alla, nõnda et nad kõik kukkusid puruks.

¹² Zambar way fo mo waani, Yahuda izey konda woodin yaŋ da fundi hal i to tondo yollo gaa. I n'i jindaw ganda i ma fun tondo boŋ, hala i kulu bagu-bagu.

¹³Aga väehulga mehed, keda Amasja oli tagasi saatnud, et nad ei tuleks sõtta koos temaga, tungisid Juuda linnadesse Samaariast kuni Beet-Hooronini ja lõid neist maha kolm tuhat ning riisusid palju saaki.

¹³ Amma soojey kaŋ yaŋ Amaziya sallama din, ka ne i ma si koy wongo do nga banda, i kaŋ Yahuda galley boŋ, za Samariya kal a ma koy Bayt-Horon. I na boro zambar hinza kar i ra ka wongu arzaka boobo ku.

¹⁴Ja seejärel, kui Amasja oli edomlasi löömast tagasi tulnud, tõi ta seirlaste jumalad ja pani need enesele jumalaiks, kummardas nende ees ja suitsutas neile.

¹⁴ I go no, waato kaŋ Amaziya ye ka kaa ka fun Edomancey wiyaŋo do, kal a kande Seyir izey toorey. A n'i sinji zama i ma ciya nga de-koyyaŋ. A sududu i se mo ka dugu ton i se.

¹⁵Siis Issanda viha süttis põlema Amasja vastu ja ta läkitas tema juurde prohveti, kes temale ütles: 'Mispärast sa otsid teise rahva jumalaid, kes ei suutnud päästa oma rahvast sinu käest?'

¹⁵ Woodin sabbay se no Rabbi futa koroŋ Amaziya boŋ. A na annabi fo donton a gaa ka ne a se: «Ifo se no ni na borey din toorey ceeci, ngey kaŋ yaŋ i mana ngey borey faaba ni kambe ra?»

¹⁶Ja kui prohvet temale nõnda ütles, vastas Amasja temale: 'Kas me oleme pannud sinu kuningale nõuandjaks? Jäta järele! Miks peaks sind maha löödama?' Prohvet peatus ja ütles: 'Ma tean, et Jumal on võtnud nõuks sind hävitada, sellepärast et sa teed nõnda ega võta kuulda minu nõu.'

¹⁶ I go no, annabo goono ga salaŋ d'a yaadin cine, kala bonkoono ne a se: «Iri na ni ciya bonkoono saawarekasin no? Ni binde, ma naŋ! Ifo se no i ga ni wi?» Kala annabo naŋ ka ne: «Ay bay kaŋ Irikoy waadu no nga ma ni halaci, zama ni na woodin te, ni mana hanga jeeri mo ay saawara gaa.»

¹⁷Ja Juuda kuningas Amasja pidas nõu ning läkitas ütlema Iisraeli kuningale Joasele, Jehu poja Jooahase pojale: 'Tule, vaadakem teineteisele näkku!'

¹⁷ Kala Amaziya Yahuda bonkoono na nga saaware te. A donton Yowasa Yehowahaz ize gaa, Yehu Israyla bonkoono ize, ka ne: «Ma kaa, iri ma care guna!»

¹⁸Aga Iisraeli kuningas Joas läkitas Juuda kuningale Amasjale vastuse: 'Liibanoni orjavits läkitas ütlema Liibanoni seedrile: Anna oma tütar naiseks mu pojale! Aga Liibanoni metsloomad läksid mööda ja tallasid orjavitsa ära.

¹⁸ Kal Israyla bonkoono Yowasa, nga mo donton Yahuda bonkoono Amaziya gaa ka ne: «Yo-karji kaŋ go Liban ra, nga no ka donton sedre* nya kaŋ go Liban ra gaa ka ne a se: ‹Ma ni ize way no ay ize aru se a ma hiiji.› Kala Liban ra ganji ham fo kaa, a go ga bisa, a na yo-karjo taamu-taamu.

¹⁹Sa mõtled, vaata, et sa oled edomlased maha löönud ja seepärast ajab su süda sind püüdma au. Aga jää nüüd koju! Mispärast sa tikud õnnetusse, kus sa langed ise ja koos sinuga Juuda?'

¹⁹ Ni ne, a go ni na Edom kar. Ni bina beeri hala ni na ni boŋ sifa. Ma goro fu hinne! Ifo se no ni ga masiiba fisi ka kaa taray ni boŋ se, hala ni ma kaŋ, nin da Yahuda ni banda?»

²⁰Aga Amasja ei võtnud kuulda, sest see tuli Jumalalt, et neid anda Joase kätte, sellepärast et nad olid otsinud Edomi jumalaid.

²⁰ Amma Amaziya wangu ka maa, zama Irikoy do no a fun i ma furo ngey ibarey kambe ra, zama i na Edomancey toorey gana.

²¹Ja Iisraeli kuningas Joas tuli üles ja nad vaatasid teineteisele näkku, tema ja Juuda kuningas Amasja, Juudale kuuluvas Beet-Semesis.

²¹ Israyla bonkoono Yowasa binde kaaru, nga nda Yahuda bonkoono Amaziya. I karba care gaa Bayt-Semes gooro ra, noodin Yahuda ra.

²²Aga Juuda löödi maha Iisraeli ees ja igamees põgenes oma telki.

²² Yahuda binde na goobu haŋ Israyla kambe ra. Kala boro fo kulu zuru ka koy nga kwaara.

²³Ja Iisraeli kuningas Joas võttis kinni Juuda kuninga Amasja, Jooahase poja Joase poja, Beet-Semesis ja viis ta Jeruusalemma. Ta kiskus ka maha nelisada küünart Jeruusalemma müüri Efraimi väravast kuni Nurgaväravani.

²³ Israyla bonkoono Yowasa mo na Yahuda bonkoono Amaziya, Yowas izo, Yowasa ize di Bayt-Semes ra ka kand'a Urusalima. A na Urusalima birni cinaro zeeri, za Ifraymu Meyo gaa kala ma koy Lokota Meyo gaa, kambe kar zangu taaci no.

²⁴Ja ta võttis ära kõik kulla ja hõbeda, samuti kõik riistad, mis leidusid Jumala kojas Oobed-Edomi juures, ja kuningakoja varanduse, võttis pantvange ja läks tagasi Samaariasse.

²⁴ A na wura nda nzarfu kulu ku, da jinay kulu kaŋ i gar Irikoy fuwo ra Obed-Edom kambe ra, da bonkoono windo jinay jisante kulu, da tamtaray izeyaŋ. Gaa no a ye nd'ey Samariya.

²⁵Aga Juuda kuningas Amasja, Joase poeg, elas pärast Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja surma viisteist aastat.

²⁵ Kala Yahuda bonkoono Amaziya Yowas ize te jiiri way cindi gu Israyla bonkoono Yehowas Yehowahaz izo buuyaŋo banda.

²⁶Ja muud Amasja lood, varasemad ja hilisemad, vaata, eks need ole kirja pandud Juuda ja Iisraeli Kuningate raamatus?

²⁶ Amaziya goy cindey binde, za sintinay wano ka koy kokor banda wano, manti i n'i hantum Yahuda nda Israyla bonkooney tira ra bo?

²⁷Ja alates sellest ajast, kui Amasja taganes Issanda järelt, peeti Jeruusalemmas tema vastu vandenõu. Ta põgenes Laakisesse, aga nad läkitasid mehed Laakisesse temale järele ja surmasid ta seal.

²⁷ Za han kaŋ hane Amaziya bare ka fay da Rabbi ganayaŋ, laab'izey na me haw a boŋ Urusalima ra. Nga mo zuru ka koy Lacis. Amma i na a ce gana ka koy hala Lacis k'a wi noodin.

²⁸Ta tõsteti hobuse selga ja maeti oma vanemate juurde Juuda linna.

²⁸ I n'a za ka kande bariyaŋ boŋ k'a fiji a kaayey banda Yahuda birno ra.