¹Pärast neid sündmusi ja seda osutatud ustavust tuli Assuri kuningas Sanherib ja tungis Juudasse, lõi kindlustatud linnade vastu leeri üles ja mõtles need enesele vallutada.

¹ Naanay goy woodin banda, Assiriya bonkoono Sennakerib kaa ka furo Yahuda ra. A na galley kaŋ yaŋ gonda wongu cinarey kulu windi nda wongu margayaŋ. A ga tammahã hala nga ga du ey nga boŋ se.

²Kui Hiskija nägi, et Sanherib tuleb ja et tema eesmärgiks on sõdida Jeruusalemma vastu,

² Waato kaŋ Hezeciya di Sennakerib kaa, a gonda anniya mo nga ma Urusalima wongu,

³siis ta pidas nõu oma vürstide ja võitlejatega veeallikate sulgemiseks, mis olid väljaspool linna; ja temaga oldi nõus.

³ a binde saaware nda nga mayraykoyey da soojey i ma birno banda hari-moy lutu. I n'a gaa mo.

⁴Siis koguti kokku palju rahvast ja nad sulgesid kõik allikad ja jõe, mis maa all voolas, öeldes: 'Miks peaksid Assuri kuningad, kui nad tulevad, leidma nii palju vett?'

⁴ Borey binde margu, iboobo. I na hari-moy, da hari zuro kaŋ ga gana laabo bindo ra lutu, zama i ne: «Ifo se no Assiriya bonkooney ga kaa ka hari boobo gar?»

⁵Siis ta kindlustas ennast ja ehitas üles kõik mahakistud müüriosad, ehitas kõrgemaks tornid ja väljapoole veel teise müüri, kindlustas kantsi, Taaveti linna, valmistas palju viskodasid ja kilpe.

⁵ A te bine-gaabi. Nangey kulu kaŋ birni cinaro kaŋ a n'i cina, a na jidan bisa yaŋ cina ka tonton. A na birni fo mo cina koyne taray haray. A na Millo mo gaabandi Dawda birno ra. A na wongu jinayyaŋ da koray boobo te.

⁶Ja ta seadis rahvale sõjapealikud ning kogus need enese juurde linna värava väljakule ja kõneles neile julgustavalt, öeldes:

⁶ A na wongu jine boroyaŋ daŋ jama jine. A n'i margu nga jine noodin birni meyo batama ra. A n'i gaabandi nda himma daŋyaŋ sanni ka ne:

⁷'Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge kohkuge Assuri kuninga ees ja kogu selle jõugu ees, kes on koos temaga! Sest see, kes on meiega, on suurem kui see, kes on temaga.

⁷ «Wa gaabu, araŋ ma te alboro teera. Araŋ ma si humburu, araŋ biney ma si pati mo Assiriya bonkoono se, wala wongu marga bambata kaŋ go a banda se mo, zama iri gonda wo kaŋ ga bisa a wano iri banda.

⁸Temaga on lihane käsivars, aga meiega on Issand, meie Jumal, meid aitamas ja meie võitlusi võitlemas.' Ja rahvas toetus Juuda kuninga Hiskija sõnadele.

⁸ Gaaham hin go a banda, amma iri do iri gonda Rabbi iri Irikoyo kaŋ g'iri gaa, nga kaŋ ga wongu iri se.» Jama mo de Yahuda bonkoono Hezeciya sanno gaa.

⁹Pärast seda läkitas Assuri kuningas Sanherib, olles ise kogu oma väega Laakise all, oma sulased Jeruusalemma Juuda kuninga Hiskija juurde ja kogu Jeruusalemmas oleva Juuda juurde ütlema:

⁹ Woodin banda no Assiriya bonkoono Sennakerib na nga tamey donton i ma koy Urusalima (zama a go Lacis jine nda nga wongu gaabo kulu nga banda.) A donton Yahuda bonkoono Hezeciya da Yahuda kulu gaa kaŋ go Urusalima ra ka ne:

¹⁰'Nõnda ütleb Sanherib, Assuri kuningas: Mille peale te loodate, et istute sissepiiratud Jeruusalemmas?

¹⁰ «Yaa no Assiriya bonkoono Sennakerib ci: Ifo gaa no araŋ goono ga jeeri, kaŋ araŋ goono ga hangan Urusalima gallo ra hala wongu windiyaŋ ma kaa?

¹¹Kas mitte Hiskija teid ei ässita, saates teid surema nälga ja janusse, kui ta ütleb: Issand, meie Jumal, päästab meid Assuri kuninga pihust?

¹¹ Manti Hezeciya goono g'araŋ darandi no, zama nga m'araŋ nooyandi araŋ ma bu da haray da hari jaw? Zama a goono ga ne: ‹Rabbi iri Irikoyo g'iri faaba Assiriya bonkoono kambe ra!›

¹²Eks ole Hiskija ise kõrvaldanud tema ohvrikünkad ja altarid ning andnud käsu Juudale ja Jeruusalemmale, öeldes: Te peate kummardama üheainsa altari ees ja suitsutama selle peal?

¹² Manti Hezeciya bumbo no ka Rabbi sududuyaŋ harey d'a feemey sambu, ka Yahuda da Urusalima lordi ka ne: Wa sududu feema folloŋ jine, a boŋ mo no araŋ ga dugu ton.

¹³Kas te ei tea, mida mina ja mu isad oleme teinud kõigi teiste maade rahvastega? Kas nende maade rahvaste jumalad on suutnud päästa oma maad minu käest?

¹³ Araŋ si bay haŋ kaŋ in d'ay kaayey te ndunnya dumey laabey kulu se bo? Ndunnya dumey de-koyey hin ka ngey laabey kaa ay kamba ra no?

¹⁴Kes kõigist nende rahvaste jumalaist, kelle mu isad hävitasid, on suutnud päästa oma rahva minu käest? Kuidas siis teie jumal suudab teid päästa minu käest?

¹⁴ May no ndunnya dumey kulu ra kaŋ yaŋ ay kaayey halaci parkatak, wo kaŋ a de-koyo hin ka nga borey faaba ay kambe ra, sanku fa araŋ Irikoyo ma hin k'araŋ faaba ay kambe ra?

¹⁵Ärge siis nüüd laske endid petta Hiskija poolt ega sel viisil ässitada ja ärge uskuge teda, sest mitte ühegi rahva või kuningriigi jumal pole suutnud päästa oma rahvast minu ja mu isade käest, veel vähem siis teie jumal: ei ta päästa teid minu käest!'

¹⁵ Sohõ binde, wa si naŋ Hezeciya m'araŋ fafagu, wala a m'araŋ darandi ya-cine! Wa s'a cimandi bo, zama de-koy fo mana te ndunnya dumey da mayrayey kulu ra kaŋ hin ka nga borey faaba ay kambe ra, wala ay kaayey kambe ra. Haciika mo araŋ Irikoyo si araŋ faaba ay kambe ra!»

¹⁶Ja tema sulased rääkisid veel rohkemgi Issanda Jumala ja tema sulase Hiskija vastu.

¹⁶ Hala nd'a tamey ngey mo i soobay ka Rabbi Irikoy d'a tamo Hezeciya wow.

¹⁷Ta kirjutas ka kirju Issanda, Iisraeli Jumala teotamiseks ja rääkis tema vastu, öeldes: 'Nõnda nagu muude maade rahvaste jumalad ei päästnud oma rahvast minu käest, nõnda ei päästa ka Hiskija jumal oma rahvast minu käest!'

¹⁷ A na tirayaŋ hantum mo ka Rabbi, Israyla Irikoyo wow. A goono ga salaŋ ka gaaba nd'a ka ne: «Sanda mate kaŋ cine ndunnya dumey laabey de-koyey mana ngey borey faaba ay kambe ra, yaadin cine no Hezeciya de-koyo mo si nga borey faaba ay kambe ra.»

¹⁸Ja nad hüüdsid valju häälega juudi keeles müüri peal olevale Jeruusalemma rahvale, et neid hirmutada ja kartma panna, et nad siis saaksid linna vallutada.

¹⁸ I ce da jinde beeri mo Urusalima borey gaa Yahudance ciine ra, borey kaŋ go goro birni cinaro boŋ yaŋ gaa, zama ngey m'i humburandi, ngey ma du ka gallo ŋwa mo.

¹⁹Ja nad rääkisid Jeruusalemma Jumalast nõnda nagu muude maade rahvaste jumalaist, kes olid inimeste kätetöö.

¹⁹ I salaŋ Urusalima Irikoyo boŋ danga ndunnya dumey toorey kaŋ borey kambey te cine.

²⁰Aga kuningas Hiskija ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, palvetasid selle pärast ja kisendasid taeva poole.

²⁰ Bonkoono Hezeciya binde, nga nda annabi Isaya Amoz izo na adduwa te woodin sabbay se. I na jinde sambu beene Irikoyo gaa.

²¹Siis Issand läkitas ingli, kes hävitas kõik sõjakangelased, pealikud ja vürstid Assuri kuninga leeris, ja too pidi minema tagasi oma maale, silmad häbi täis. Ja kui ta läks oma jumala kotta, siis ta oma lihased järeltulijad lõid tema seal mõõgaga maha.

²¹ Rabbi mo na malayka fo donton kaŋ na yaarukomey, da boro beerey, da jine borey kulu leemun Assiriya bonkoono wongu marga ra. A binde ye nga laabo da haawi. Waato kaŋ a furo nga tooro windo ra mo, a izey kaŋ yaŋ a hay mo n'a wi da takuba noodin.

²²Nõnda päästis Issand Hiskija ja Jeruusalemma elanikud Assuri kuninga Sanheribi käest ja kõigi käest ja andis neile rahu ümberkaudu.

²² Yaadin cine no Rabbi na Hezeciya nda Urusalima jama kulu faaba nd'a, Assiriya bonkoono Sennakerib kambe ra, da ibare cindey kulu kambe ra mo. A n'i gaakasinay kuray kulu haray.

²³Ja paljud tõid Jeruusalemma ande Issandale ja kalleid asju Juuda kuningale Hiskijale; ja ta tõusis pärast seda kõigi rahvaste silmis.

²³ Boro boobo mo kande Rabbi se fooyaŋ Urusalima ra, da jinay darzante yaŋ mo koyne Yahuda bonkoono Hezeciya se. Yaadin cine binde no a beeri nd'a dumi cindey kulu diyaŋ gaa za alwaati woodin.

²⁴Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas; siis palvetas ta Issanda poole, kes vastas temale ja andis temale tunnustähe.

²⁴ Jirbi woodin yaŋ ra binde Hezeciya zaŋay da bu doori. A na adduwa te Rabbi gaa mo. Rabbi mo salaŋ a se k'a no alaama mo.

²⁵Aga Hiskija ei tasunud heategu, mis temale tehti, vaid ta süda oli ülbe; seepärast oleks viha pidanud tabama teda, Juudat ja Jeruusalemma.

²⁵ Amma Hezeciya mana bana a se gomno kaŋ cine a te a se din boŋ, zama a te boŋbeeray. Woodin se no dukuri kaa a gaa, nga da Yahuda da Urusalima gaa.

²⁶Et aga Hiskija oma südame ülbuses ennast alandas, tema ja Jeruusalemma elanikud, siis ei tabanud Issanda viha neid Hiskija päevil.

²⁶ Amma Hezeciya na nga boŋ kaynandi boŋbeera kaŋ a te din se, nga nda Urusalima gorokoy, hala Rabbi dukuro mana kaŋ i boŋ Hezeciya zamana ra.

²⁷Ja Hiskijal oli väga palju rikkust ning au; ta hankis enesele hõbeda, kulla, kalliskivide, palsamite, kilpide ja igasugu kalliste asjade tagavarasid,

²⁷ Hezeciya wo binde gonda arzaka nda darza gumo. A na jisiri nanguyaŋ soola nga boŋ se mo, wura nda nzarfu wane, da hiiri caadantey, da yaazi jinay, da korayyaŋ, da yaajiyaŋ,

²⁸ja varaaitu viljasaagi, veini ja õli tarvis, ja lautu igasugu loomadele ning tarasid karjadele.

²⁸ da jisiri nanguyaŋ mo koyne ntaasu da duvan* da ji se. A gonda kangayyaŋ mo koyne alman kulu dumi se, da kaliyaŋ feejey se.

²⁹Ta ehitas enesele linnu ja tal oli suur kari lambaid, kitsi ja veiseid, sest Jumal andis temale väga suure varanduse.

²⁹ A du mo galluyaŋ, da feeji da haw yulwante yaŋ, zama Irikoy n'a no jinay boobo.

³⁰Ja tema, Hiskija, sulges ka Giihoni vete ülemjooksu ja juhtis veed alla lääne poole, Taaveti linna; Hiskijal läks korda kõik, mis ta tegi.

³⁰ Nga, Hezeciya wo, a na hari-mwa kaŋ go beene din lutu, wo kaŋ ga kande hari Jihon do. A n'i candi fondo kayante ra Dawda birno se wayna kaŋay haray. Hezeciya te albarka mo nga goyey kulu ra.

³¹Ja samuti siis, kui Paabeli vürstide vahemehed olid läkitatud tema juurde küsima tunnustähe asjas, mis maal oli aset leidnud, laskis Jumal teda vabalt toimida, kusjuures ta pani teda proovile, et teada saada kõike, mis tal südames oli.

³¹ Amma Babila diyey sanno ra, ngey kaŋ yaŋ i donton a gaa zama ngey ma maa dambara hari kaŋ te laabo ra din baaru, Irikoy na Hezeciya naŋ, zama nga m'a si, nga ma bay hay kulu kaŋ go a bina ra mo.

³²Ja muud Hiskija lood ja tema vagad teod, vaata, need on kirja pandud prohvet Jesaja, Aamotsi poja 'Nägemustes', Juuda ja Iisraeli Kuningate raamatus.

³² Hezeciya goy cindey mo, d'a Irikoy ganayaŋ goyey, ngey neeya, i n'i hantum annabi Isaya Amoz ize bangando ra, da Yahuda da Israyla bonkooney tira ra.

³³Siis Hiskija läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti poegade haudade astangule; kogu Juuda ja Jeruusalemma elanikud austasid teda, kui ta oli surnud. Ja tema poeg Manasse sai tema asemel kuningaks.

³³ Hezeciya kani mo nga kaayey banda. I n'a fiji Dawda izey saarayey tudo gaa. Yahuda kulu da Urusalima gorokoy mo n'a darzandi a buuyaŋo waate. A izo Manasse mo te bonkooni a nango ra.