¹Joosija oli kuningaks saades kaheksa aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolmkümmend üks aastat.

¹ Yosiya gonda jiiri ahakku waato kaŋ a sintin ka may. A may jiiri waranza cindi fo Urusalima ra.

²Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, ja käis oma isa Taaveti teedel ega kaldunud paremale või vasakule.

² A te haŋ kaŋ ga saba Rabbi diyaŋ gaa ka nga kaayo Dawda fondey gana. A mana kamba kambe ŋwaari wala kambe wow gaa haray.

³Oma valitsemise kaheksandal aastal, kuigi ta oli alles noor, hakkas ta otsima oma isa Taaveti Jumalat; ja kaheteistkümnendal aastal hakkas ta puhastama Juudat ja Jeruusalemma ohvriküngastest, viljakustulpadest ning nikerdatud ja valatud kujudest.

³ Zama a mayra jiiri ahakkanta ra, za zankataray ga cindi a gaa no, a sintin ka nga kaayo Dawda Irikoyo ceeci. Jiiri way cindi hinkanta ra mo a sintin ka tudey boŋ sududuyaŋ harey, da wayboro himandi bundu toorey, jabuyaŋ wane, da sooguyaŋ toorey kaa Yahuda nda Urusalima ra. A n'i hanandi yaadin cine.

⁴Tema juuresolekul kisti maha baalide altarid; ta lõi katki suitsutusaltarid, mis olid ülal nende peal, purustas viljakustulbad ning nikerdatud ja valatud kujud, pihustas ja puistas need nende haudade peale, kes neile olid ohverdanud.

⁴ I na Baaley feemey mo bagu-bagu a jine, i na wayno himandey kaŋ go i se beene beeri-beeri mo. A na bundu toorey bagu, himandi jabante yaŋ waney. Sooguyaŋ himandey mo, a n'i ciya hamni, k'a say-say borey kaŋ na sargay te i se yaŋ din saarayey boŋ.

⁵Ja ta põletas preestrite luud nende altarite peal; nõnda ta puhastas Juuda ja Jeruusalemma.

⁵ A na alfagey biriyey mo ton i feemey boŋ. A na Yahuda da Urusalima hanandi mo.

⁶Ka Manasse, Efraimi ja Siimeoni linnades kuni Naftalini, kõikjal nende varemeil,

⁶ Yaadin cine mo no a te Manasse da Ifraymu da Simeyon ra, hala nda Naftali laabey ra, nangu kulu kaŋ i go.

⁷kiskus ta maha altarid, lõi pihuks ja põrmuks viljakustulbad ja nikerdatud kujud ning raius katki suitsutusaltarid kogu Iisraelimaal. Siis ta läks tagasi Jeruusalemma.

⁷ A na feemey mo zeeri, ka wayboro himandi bundu toorey da jabuyaŋ himandey kulu bagu kal i ciya hamni. A na wayno himandey kulu beeri Israyla laabo kulu ra, ka ye Urusalima.

⁸Ja oma valitsemise kaheksateistkümnendal aastal, kui ta maa ja koja oli puhastanud, läkitas ta Saafani, Asalja poja, ja linnapealiku Maaseja ja usaldusmehe Joahi, Jooahase poja, kohendama Issanda, oma Jumala koda.

⁸ A ciya, a mayra jiiri way cindi ahakkanta ra, waato kaŋ a jin ka laabo da windo hanandi, kal a na Safan Azaliya izo, da Maaseya kaŋ ga gallo may, da Yowa Yohaz izo kaŋ ga hantum yaŋ donton i ma Rabbi nga Irikoyo fuwo hanse.

⁹Ja need tulid ülempreester Hilkija juurde ja andsid üle raha, mis oli toodud Jumala kotta, mida leviidid, lävehoidjad, olid kogunud Manassest, Efraimist ja kogu ülejäänud Iisraelist ja kogu Juudast ja Benjaminist ja Jeruusalemma elanikelt.

⁹ I kaa alfaga beero Hilciya do. I na nooro no a se kaŋ borey kande Irikoy windo ra, haŋ kaŋ Lawi borey kaŋ yaŋ ga meyey batu margu-margu Manasse da Ifraymu borey, da Israyla kulu kaŋ cindi, da Yahuda da Benyamin, da Urusalima gorokoy mo kambey ra.

¹⁰Ja nad andsid selle tööjuhatajate kätte, kelle hooleks oli Issanda koda, et need annaksid seda töötegijaile, kes töötasid Issanda kojas koja parandamiseks ja kohendamiseks.

¹⁰ I na nooro daŋ goy-teerey kaŋ yaŋ ga Rabbi windo goyo haggoy kambe ra. Ngey mo n'a no goy izey kaŋ goono ga goy Rabbi windo ra se, zama i ma windo hanse k'a gaabandi.

¹¹Ja need andsid seda meistritele ja ehitustöölistele, et nad ostaksid tahutud kive ja puitu aampalkideks ning nende kodade katmiseks, mis Juuda kuningad olid lasknud laguneda.

¹¹ Ngey mo n'a no sacey da cinakoy se, hal i ma tondi jabante yaŋ da kataakuyaŋ kaŋ ga saba day. I ga goy d'ey ka fuwey kaŋ yaŋ Yahuda bonkooney halaci din beeney daabu.

¹²Ja need mehed tegid ustavalt tööd. Neil olid ülevaatajaiks leviidid Jahat ja Obadja Merari poegadest, Sakarja ja Mesullam Kehati poegadest, et neid juhatada; ja leviidid, kõik, kes oskasid mänguriistu käsitseda,

¹² Borey mo na goyo te da naanay. I jine funey ga ti Yahat da Obadiya, Merari do haray Lawi boro yaŋ, da Zakariya da Mesullam, Kohat izey do haray boroyaŋ. Lawi borey ra mo, borey kulu kaŋ yaŋ ga goni dooni goy jinay gaa,

¹³olid ülevaatajaiks kandjaile ja juhatasid kõiki töötegijaid mitmesugustel töödel. Ja leviitidest olid kirjutajad, ametnikud ja väravahoidjad.

¹³ ngey mo ga haggoy da jinay jarekoy. I ga haggoy mo da boro kulu a goyo ra. Lawi borey ra mo hantumkoyaŋ, da doogariyaŋ, da windi me batukoyaŋ go no.

¹⁴Ja kui nad võtsid välja raha, mis Issanda kotta oli toodud, siis leidis preester Hilkija Issanda Seaduse raamatu, mis Moosese läbi oli antud.

¹⁴ Waato kaŋ i goono ga nooro kaŋ i kande Rabbi windo ra kaa taray, Alfa Hilciya na Rabbi asariya tira kaŋ Musa hantum din gar.

¹⁵Ja Hilkija võttis sõna ning ütles kirjutaja Saafanile: 'Ma leidsin Issanda kojast Seaduse raamatu.' Ja Hilkija andis raamatu Saafanile.

¹⁵ Hilciya mo salaŋ ka ne hantumkwa Safan se ka ne: «Ay na Tawretu tira gar Rabbi windo ra.» Hilciya na tira no Safan se mo.

¹⁶Ja Saafan viis raamatu kuningale ja tõi kuningale ka veel sõna, öeldes: 'Su sulased on teinud kõik, mis nende kätte oli antud.

¹⁶ Kala Safan na tira sambu ka kond'a bonkoono do. A ne a se mo: «Goy kulu kaŋ i daŋ ni tamey kambe ra, i goono g'a te.

¹⁷Raha, mis leidus Issanda kojas, on toodud ja antud ülevaatajaile ning töötegijaile.'

¹⁷ Iri na nooro kaŋ i gar Rabbi windo ra din gusam k'a daŋ jine borey da goy-izey kambe ra.»

¹⁸Ja kirjutaja Saafan teatas kuningale ning ütles: 'Preester Hilkija andis mulle raamatu.' Ja Saafan luges sellest kuningale ette.

¹⁸ Hantumkwa Safan mo ye ka salaŋ bonkoono se ka ne: «Alfa Hilciya n'ay no tira fo.» Safan mo na tira caw bonkoono jine.

¹⁹Aga kui kuningas kuulis Seaduse sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki.

¹⁹ A ciya mo, alwaato kaŋ bonkoono maa sanney kaŋ go asariya ra, kal a na nga bankaarayey tooru-tooru.

²⁰Ja kuningas andis käsu Hilkijale ja Ahikamile, Saafani pojale, ja Abdonile, Miika pojale, ja kirjutaja Saafanile ja kuninga sulasele Asajale, öeldes:

²⁰ Kala bonkoono na Hilciya, nda Ahikam Safan izo, da Abdon Mikaya izo, da hantumkwa Safan, da Asaya bonkoono bannya lordi ka ne:

²¹'Minge küsitlege Issandat minu ning Iisraelist ja Juudast ülejäänute nimel leitud raamatu sõnade pärast, sest suur on Issanda viha, mis meie peale on valatud, sellepärast et meie vanemad ei ole tähele pannud Issanda sõna ega ole teinud kõike nõnda, nagu selles raamatus on kirjutatud!'

²¹ «Wa koy ka Rabbi hã ay se, da borey kaŋ cindi Israyla nda Yahuda ra yaŋ mo se, tiro wo kaŋ i gar ciine ra. Zama Rabbi futa kaŋ a ga gusam iri boŋ ga beeri, zama iri kaayey mana Rabbi sanno haggoy, i mana goy mo da hay kulu kaŋ i hantum tira wo ra.»

²²Siis läksid Hilkija ja need, keda kuningas käskis, naisprohvet Hulda juurde, kes oli riietehoidja Sallumi, Tokhati poja, Hasra pojapoja naine ja elas Jeruusalemmas teises linnaosas, ja rääkisid temale, nagu see asi oli.

²² Hilciya mo da borey kaŋ yaŋ bonkoono lordi koy wayboro annabo Hulda do, kaŋ ga ti Sallum wande. Sallum no ga ti bankaarayey fuwo batukwa. Baabo maa Tikba, kaayo maa Haras. Waybora din go Urusalima Misne kura ra da goray. Kala Hilciya salaŋ a se sanno din boŋ.

²³Ja tema ütles neile: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Öelge sellele mehele, kes teid minu juurde läkitas:

²³ Waybora mo ne i se: «Yaa no Rabbi, Israyla Irikoyo ci: Wa ci bora kaŋ n'araŋ donton ay gaa din se:

²⁴Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma saadan sellele paigale ja selle elanikele õnnetuse, kõik need sajatused, mis on kirja pandud selles raamatus, mida Juuda kuningale ette loeti,

²⁴ Rabbi ne: Guna, ay ga masiiba candi ka kande nango wo d'a ra gorokoy gaa, danga laaliyaŋ kulu kaŋ i hantum tira kaŋ i caw Yahuda bonkoono jine din ra.

²⁵sellepärast et nad jätsid minu maha ja suitsutasid teistele jumalatele, et mind vihastada oma igasugu kätetöödega, sellepärast valatakse ka minu tuline viha selle paiga peale ja see ei kustu mitte.

²⁵ Zama i n'ay furu ka dugu ton de-koy fooyaŋ se, zama i m'ay zokoti nda ngey kambe goyey kulu, woodin sabbay se no ay g'ay dukuro gusam nango wo boŋ, hay kulu s'a ban mo.

²⁶Aga Juuda kuningale, kes teid läkitas Issandat küsitlema, öelge nõnda: Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal, sõnadest, mis sa oled kuulnud:

²⁶ Amma Yahuda bonkoono kaŋ n'araŋ donton araŋ ma hã Rabbi gaa din, haŋ kaŋ araŋ ga ci a se neeya: Yaa no Rabbi, Israyla Irikoyo ci, nga kaŋ me sanno ni maa din:

²⁷Et su süda pehmenes ja sa alandasid ennast Jumala ees, kui sa kuulsid tema sõnu selle paiga ja selle elanike kohta, et sa alandasid ennast minu ees, käristasid oma riided lõhki ja nutsid minu ees, siis olen ka mina sind kuulnud, ütleb Issand.

²⁷ Za kaŋ ni wo, ni bine ga baan, ni na ni boŋ kaynandi mo Irikoy jine alwaato kaŋ ni maa a sanno nango wo d'a ra gorokoy boŋ, ni na ni boŋ kaynandi mo ay jine hala ni na ni bankaarayey tooru ka hẽ ay jine, ay mo maa ni se. Yaadin no Rabbi ci.

²⁸Vaata, ma koristan sind su vanemate juurde ja sind koristatakse rahus oma hauda ja sinu silmad ei saa näha kogu seda õnnetust, mille ma saadan sellele paigale ja selle elanikele.' Ja nad tõid kuningale sõna tagasi.

²⁸ A go, ay ga ni margu ni kaayey banda. Ni ga to ni saara do laakal kanay ra. Ni moy si di masiiba kulu kaŋ ay ga candi ka kande nango wo ra, d'a a ra gorokoy gaa.» Diyey mo ye ka kaa bonkoono do da sanno.

²⁹Siis kuningas läkitas käsu ja kogus kokku kõik Juuda ja Jeruusalemma vanemad.

²⁹ Bonkoono donton i ma Yahuda da Urusalima arkusey kulu margu.

³⁰Ja kuningas läks Issanda kotta, ka kõik Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud, preestrid ja leviidid ja kogu rahvas, niihästi suured kui väikesed, ja ta luges nende kuuldes Issanda kojast leitud Seaduse raamatu kõik sõnad.

³⁰ Bonkoono ziji ka koy Rabbi windo do, nga nda Yahuda boro fo kulu, da Urusalima gorokoy, da alfagey, da Lawi borey, da jama kulu, ibeeri gaa, ikayna gaa. A na sappa tira kaŋ i gar Rabbi windo ra din sanney kulu caw i hangey ra.

³¹Ja kuningas astus oma kohale ja tegi Issanda ees lepingu, et nad käivad Issanda järel ja peavad tema käske, manitsusi ja määrusi kõigest südamest ja kõigest hingest, et täita selle Seaduse sõnu, mis sellesse raamatusse oli kirjutatud.

³¹ Bonkoono binde kay nga kayyaŋ nango ra ka alkawli sambu Rabbi jine, ka ne nga ga Rabbi gana, nga m'a lordey, d'a seedey, d'a hin sanney haggoy da nga bina kulu da nga fundo kulu mo, zama nga ma sappa sanney kaŋ go hantumante tira ra din toonandi.

³²Ja ta seadis selle lepingu alla kõik, kes leiti Jeruusalemmast ja Benjaminist. Ja Jeruusalemma elanikud täitsid Jumala, oma vanemate Jumala lepingut.

³² Borey kulu kaŋ yaŋ i gar Urusalima da Benyamin ra, a na ngey mo daŋ i ma kay alkawlo gaa. Urusalima borey mo goy Irikoy sappa boŋ, ngey kaayey Irikoyo nooya.

³³Ja Joosija kõrvaldas kõik jäledused kõigist Iisraeli laste maakondadest ja pani kõik, kes elasid Iisraelis, teenima Issandat, nende Jumalat. Niikaua kui ta elas, ei taganenud nad Issandast, oma vanemate Jumalast.

³³ Yosiya binde na fanta hari jinayey kulu kaa Israyla izey laabey kulu ra. Borey kulu kaŋ i gar Israyla ra, a n'i tilasandi i ma may Rabbi ngey Irikoyo se. A fundi jirbey kulu ra i mana fay da Rabbi, ngey kaayey Irikoyo.