¹Kui Seeba kuninganna kuulis Saalomoni kuulsusest, siis tuli ta Jeruusalemma Saalomoni mõistuküsimustega kimbutama; ta tuli väga suure saatjaskonnaga ja kaamelitega, kes kandsid palsameid, väga palju kulda ja kalliskive. Ja kui ta jõudis Saalomoni juurde, siis kõneles ta temaga kõigest, mis tal südame peal oli.

¹ Waato kaŋ cine Seba wayboro bonkoono maa Suleymanu maa beera, a kaa Urusalima zama nga ma Suleymanu si da hãayaŋ kaŋ ga sandi. A kande dumko boobo, da yoyaŋ kaŋ go ga maafe jinayyaŋ jare, da wura boobo, da hiiri caadante yaŋ. Waato kaŋ a kaa Suleymanu do, a na hay kulu kaŋ go nga bina ra kaa taray a se.

²Aga Saalomon vastas kõigile tema küsimustele; ükski tema küsimus ei olnud Saalomonile liiga raske; ta suutis vastata kõigile.

² Suleymanu tu a se a hãayaŋey kulu boŋ. Hay kulu mana tugu Suleymanu se kaŋ a si hin ka ci wayboro bonkoono se.

³Kui Seeba kuninganna nägi Saalomoni tarkust, ja koda, mille ta oli ehitanud,

³ A binde, waato kaŋ Seba wayboro bonkoono di Suleymanu bayra, da windo kaŋ a cina,

⁴rooga ta laual ja kuidas ta sulased istusid, tema teenrite teenimist ja nende riietust, tema joogikallajaid ja nende riietust ja tema ülesminemist, kuidas ta läks üles Issanda kotta, siis jäi ta otse hingetuks.

⁴ d'a taablo boŋ ŋwaaro, d'a faadancey gora, d'a tamey bayra, d'i bankaarayey, da borey kaŋ yaŋ g'a no haŋyaŋ hari, da ngey mo bankaarayey, da fonda kaŋ a ga ziji ka koy Rabbi windo do -- wayboro wo gaa yay.

⁵Ja ta ütles kuningale: 'See kuuldus oli tõsi, mis ma oma maal kuulsin sinust ja su tarkusest.

⁵ Kal a ne bonkoono se: «Baaro kaŋ ay maa za ay laabo ra din, cimi no, ni sanney da ni bayra wane.

⁶Aga ma ei uskunud neid jutte mitte enne, kui ma tulin ja nägin oma silmaga; ja vaata, mulle ei olnud räägitud pooltki sinu suurest tarkusest. Sa ületasid kuulduse, mida ma olin kuulnud.

⁶ Amma kulu nda yaadin ay mana i sanney cimandi, kala waato kaŋ ay kaa, ay di nin d'ay mo. A go mo, ni bayra jara beera, i man'a ci ay se. Ni gaabu ka bisa baaro kaŋ ay maa din.

⁷Õnnelikud on su mehed ja õnnelikud on need su sulased, kes seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust!

⁷ Bine-kaani-koy yaŋ no ni borey, bine-kaani-koy yaŋ mo no ni tamey wo kaŋ yaŋ go ga kay ni jine han kulu, i go ga maa ni bayra.

⁸Kiidetud olgu Issand, su Jumal, kellele sa nõnda meeldisid, et ta pani su oma aujärjele kuningaks Issanda, su Jumala ees! Sellepärast, et su Jumal armastab Iisraeli ja tahab temale anda igavest püsi, on ta sind pannud neile kuningaks, et sa teeksid, mis on kohus ja õige.'

⁸ Wa Rabbi ni Irikoyo sifa, nga kaŋ maa ni kaani hal a na ni sinji nga karga boŋ, ni ma ciya bonkooni Rabbi ni Irikoyo sabbay se. Za kaŋ ni Irikoyo ga ba Israyla, kaŋ a g'i sinji hal abada, woodin se no a na ni ciya i se bonkooni, ni ma cimi ciiti nda adilitaray goy te.»

⁹Ja ta andis kuningale sada kakskümmend talenti kulda ja väga palju palsameid ja kalliskive; iialgi enam ei ole olnud seesuguseid palsameid kui need, mis Seeba kuninganna andis kuningas Saalomonile.

⁹ Wayboro bonkoono mo na koyo no wura ton gu nda jare cine, da maafe jinay yulwante gumo, da tondi caadante yaŋ. Maafe jinayey kaŋ Seba wayboro bonkoono na bonkoono Suleymanu no, i cine si no.

¹⁰Aga ka Huurami sulased ja Saalomoni sulased, kes tõid kulda Oofirist, tõid algumipuid ja kalliskive.

¹⁰ Hiram tamey banda mo Suleymanu tamey kaŋ kande wura ka fun Ofir, i kande almug bunduyaŋ da tondi caadante yaŋ mo.

¹¹Ja kuningas tegi algumipuust trepid Issanda kojale ja kuningakojale, samuti kandleid ja naableid lauljaile; seesuguseid ei olnud Juudamaal enne nähtud.

¹¹ Almug bundey din, bonkoono na fu kaarimi hari yaŋ te d'a Rabbi fuwo se da bonkoono windo mo se. A na moolo beeri da moolo kayna yaŋ mo te doonkoy se, kaŋ i mana di i dumiyaŋ baa ce fo Yahuda laabo ra.

¹²Ja kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida ta soovis ja palus, aga mitte seda, mis ta kuningale oli toonud; siis kuninganna pöördus ümber ja läks tagasi oma maale, tema ja ta sulased.

¹² Bonkoono Suleymanu mo na Seba wayboro bonkoono no hay kulu kaŋ dumi a ga ba, haŋ kaŋ a ŋwaaray me, kaŋ bisa haŋ kaŋ a kande bonkoono se deedandiyaŋ. A binde bare ka ye ka koy nga kwaara, nga nda nga tamey.

¹³Ja kulla kaal, mis tuli Saalomoni kätte ühe aasta jooksul, oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda,

¹³ Wura kaŋ ga kaa Suleymanu do jiiri folloŋ ra, a neesiyaŋ tiŋay ton waranza cine no,

¹⁴lisaks see, mida tõid suurkaupmehed ja kaubitsejad; ka kõik Araabia kuningad ja maa asevalitsejad tõid Saalomonile kulda ja hõbedat.

¹⁴ kaŋ baa si wo kaŋ fatawc'izey da dillaŋey ga kande. Laarabey bonkooney kulu da laabu maykoy mo soobay ka kande wura nda nzarfu Suleymanu do.

¹⁵Ja kuningas Saalomon valmistas kakssada kilpi taotud kullast, tarvitades kuussada seeklit taotud kulda üheks kilbiks;

¹⁵ Bonkoono Suleymanu binde na koray beeri zangu hinka te da wura danante. Wura danante kilo iyye cine go koray fo kulu ra.

¹⁶ja kolmsada väiksemat kilpi taotud kullast, tarvitades kolmsada seeklit kulda üheks kilbiks; ja kuningas pani need Liibanonimetsakotta.

¹⁶ A te mo koray zangu hinza nda wura danante. Koray fo kulu mo, wura kilo hinza nda jare go a ra. Bonkoono n'i daŋ mo Liban tuuri zugay faada ra.

¹⁷Ja kuningas valmistas suure elevandiluust aujärje ning kattis selle puhta kullaga.

¹⁷ Bonkoono na cebeeri hinje karga bambata fo mo te k'a daabu nda wura hanno.

¹⁸Aujärjel oli kuus astet ja kullast jalajäri, mis oli kinnitatud aujärje külge; kummalgi pool istepaika olid käetoed ja kaks lõvi seisis käetugede kõrval.

¹⁸ Kaarimi hari iddu no ka bara hal i ga to karga do, da wura wane ce dake yaŋ, kaŋ ga margu nda karga, da kambeyaŋ kuray kulu nangora gaa. Muusu beeri hinka mo goono ga kay kambey din gaa.

¹⁹Ja seal seisis kaksteist lõvi kuuel astmel kummalgi pool; seesugust pole valmistatud mitte üheski muus kuningriigis.

¹⁹ Kaarimi hari iddo din boŋ mo gonda muusu beeri way cindi hinka, i goono ga kay kambu hinka kulu gaa. I mana karga din cine te mo mayray kulu ra.

²⁰Ja kuningas Saalomoni kõik joogiriistad olid kullast, samuti olid Liibanonimetsakoja riistad puhtast kullast; hõbedat ei peetud Saalomoni ajal mikski,

²⁰ Bonkoono Suleymanu hangaasiyey kulu, wura wane yaŋ no. Liban tuuri zugay faada ra mo, a taasey kulu wura zalla wane yaŋ no. I mana nzarfu ciya hay kulu Suleymanu jirbey ra.

²¹sest kuningal oli laevu, mis käisid Tarsises Huurami sulastega; igal kolmandal aastal tulid Tarsise laevad, tuues kulda ja hõbedat, elevandiluud, pärdikuid ja paabulinde.

²¹ Zama bonkoono gonda hiyaŋ kaŋ ga koy Tarsis Hiram tamey banda. Jiiri hinza kulu ra Tarsis hiyey ga kaa sorro fo. I ga kande wura da nzarfu nda cebeeri hinjeyaŋ da foono beeriyaŋ da makka curoyaŋ.

²²Ja kuningas Saalomon sai rikkuse ja tarkuse poolest suurimaks kõigist kuningaist maa peal.

²² Yaadin mo no Bonkoono Suleymanu bisa ndunnya koyey kulu arzaka nda laakal.

²³Ja kõik maailma kuningad püüdsid näha saada Saalomoni palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema südamesse.

²³ Ndunnya koyey kulu goono ga ceeci ngey ma di Suleymanu, i ma maa a laakalo mo kaŋ Irikoy daŋ a bina ra.

²⁴Ja nad tõid igaüks oma anni: hõbe- ja kuldriistu, riideid, relvi, palsameid, hobuseid ja muulasid; nõnda aastast aastasse.

²⁴ I boro fo kulu ga kande nga nooyaŋo: wura nda nzarfu jinayyaŋ, da bankaarayyaŋ, da wongu jinayyaŋ, da yaaziyaŋ, da bariyaŋ, da alambaanayaŋ -- yaadin cine no jiiri kulu.

²⁵Ja Saalomonil oli neli tuhat latrit hobuste ja vankrite tarvis, ja kaksteist tuhat ratsanikku; ta paigutas need vankrilinnadesse ja kuninga juurde Jeruusalemma.

²⁵ Suleymanu gonda kangay zambar taaci, bari nda torko jisiyaŋ se. A gonda bari-kari zambar way cindi hinka, kaŋ yaŋ a fay-fay ka jisi torkey galley ra, da bonkoono banda Urusalima ra.

²⁶Ja ta valitses kõigi kuningate üle Frati jõest kuni vilistite maa ja Egiptuse piirini.

²⁶ A na koyey kulu may za Ufratis isa gaa kal a ma koy hala Filistancey laabu, ka koy mo Misira hirro gaa.

²⁷Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemmas oli hõbedat nagu kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid Madalmaal.

²⁷ Bonkoono mo na nzarfu ciya sanda day tond'izeyaŋ Urusalima ra. Sedre* bundu mo, a n'a ciya sanda durmi bundu kaŋ go Safela batama ra, baayaŋ se.

²⁸Ja hobuseid toodi Saalomonile Egiptusest ja kõigist muudest maadest.

²⁸ I kande Suleymanu se bariyaŋ ka fun Misira da laabey kulu ra.

²⁹Ja muud Saalomoni lood, varasemad ja hilisemad, eks need ole kirja pandud prohvet Naatani 'Kõnedes', siilolase Ahija 'Kuulutuses' ja nägija Jeddo 'Nägemustes Jerobeami, Nebati poja kohta'?

²⁹ Suleymanu goy cindey binde, za sintinay wano ka koy kokor banda wano, manti i n'i hantum annabi* Natan sanney ra, da Ahiya Silon bora annabitara ra, da Iddo kaŋ ga fonnay bangandey ra, kaŋ a di Yerebowam Nebat izo boŋ?

³⁰Ja Saalomon valitses Jeruusalemmas kogu Iisraeli üle nelikümmend aastat.

³⁰ Suleymanu na mayray te Urusalima ra Israyla kulu boŋ jiiri waytaaci.

³¹Siis Saalomon läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma isa Taaveti linna. Ja tema poeg Rehabeam sai tema asemel kuningaks.

³¹ Suleymanu kani nga kaayey banda, i n'a fiji mo a baabo Dawda birno ra. A izo Rehobowam te bonkooni a nango ra.