¹Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja teisel aastal hakkas valitsema Juuda kuningas Amasja, Joase poeg.

¹ Israyla bonkoono Yehowasa Yehowahaz izo mayra jiiri hinkanta ra no Yahuda bonkoono Amaziya Yowasa izo te bonkooni.

²Ta oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Jooaddan, Jeruusalemmast.

² A gonda jiiri waranka cindi gu waato kaŋ a sintin ka may. A may mo jiiri waranka cindi yagga Urusalima ra. A nyaŋo mo maa Yehowaddan, Urusalima boro no.

³Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, aga mitte nõnda nagu tema isa Taavet; ta tegi kõik nõnda, nagu tema isa Joas oli teinud.

³ Amaziya na haŋ kaŋ ga saba te Rabbi diyaŋ gaa, amma manti sanda mate kaŋ a kaayo Dawda te bo. Amma a goy da mate kaŋ cine a baabo Yowasa te.

⁴Ometi ei kadunud ohvrikünkad, vaid rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel.

⁴ Kulu nda yaadin i mana tudey boŋ sududuyaŋ nangey tuusu. Hala hõ jama ga sargayyaŋ te, i ga dugu ton mo tudey boŋ sududuyaŋ nangey ra.

⁵Ja kui tal oli kuningriik kindlalt käes, siis ta lõi maha oma sulased, need, kes olid maha löönud kuninga, tema isa.

⁵ A ciya mo alwaato kaŋ koytara sinji a kambe ra, kal a na nga tamey kaŋ na bonkoono nga baabo wi din wi.

⁶Tapjate lapsed aga jättis ta surmamata, nõnda nagu on kirjutatud Moosese Seaduse raamatus, milles Issand on käskinud ja öelnud: 'Isasid ärgu surmatagu laste pärast ja lapsi ärgu surmatagu isade pärast, vaid igaüks surgu oma patu pärast!'

⁶ Amma a mana wiikoy izey wi, sanda mate kaŋ i hantum Musa asariya tira ra, mate kaŋ Rabbi lordi ka ne: «I ma si baabey wi izey sabbay se, i ma si izey mo wi baabey sabbay se, amma i ma boro kulu wi nga bumbo zunubo sabbay se.»

⁷Tema lõi Soolaorus maha kümme tuhat edomlast ja vallutas sõjaga Sela ning pani sellele nimeks Jokteel, mis sellel on tänapäevani.

⁷ Edom haray mo, a na boro zambar way wi Ciiri Gooro ra. A na Sela tondo ŋwa da wongu ka maa daŋ a se Yokteyel hala ka kaa sohõ.

⁸Siis Amasja läkitas käskjalad ütlema Iisraeli kuningale Joasele, Jehu poja Jooahase pojale: 'Tule, vaatame teineteisele näkku!'

⁸ Alwaato din gaa Amaziya na diyayaŋ donton Israyla bonkoono Yehowasa Yehowahaz izo, Yehu ize gaa. A ne: «Kaa, iri ma care guna.»

⁹Aga Iisraeli kuningas Joas läkitas Juuda kuningale Amasjale vastuse: 'Liibanoni orjavits läkitas ütlema Liibanoni seedrile: Anna oma tütar naiseks mu pojale! Aga Liibanoni metsloomad läksid mööda ja tallasid orjavitsa ära.

⁹ Israyla bonkoono Yehowasa mo donton Yahuda bonkoono Amaziya gaa ka ne: «Yo-karji kaŋ go Liban ra donton sedre* nya gaa kaŋ go Liban ra ka ne: ‹Ma ni ize way no ay ize aru se a ma hiiji.› Ganji ham fo mo neeya kaŋ go Liban ra, a kaa ka bisa. A na yo-karjo taamu.

¹⁰Sa oled tublisti löönud edomlasi, seepärast teeb su süda sind suureliseks; pea see au enesele ja jää koju. Mispärast sa tikud õnnetusse, kus sa langed ise ja koos sinuga Juuda?'

¹⁰ Cimi no, ni na Edom kar, ni bina mo beeri. Woodin sabbay se kala ni ga ni boŋ sifa! Kala ni ma goro fu jina. Ifo se no ni ga masiiba fisi ka kaa taray ni boŋ se, hala ni ma kaŋ, nin da Yahuda care banda?»

¹¹Aga Amasja ei kuulanud; siis tuli Iisraeli kuningas Joas ja nad vaatasid teineteisele näkku, tema ja Juuda kuningas Amasja, Juudale kuuluvas Beet-Semesis.

¹¹ Amma Amaziya wangu ka maa. Israyla bonkoono Yehowasa mo kaaru, nga nda Yahuda bonkoono Amaziya. I na care moyduma guna Bayt-Semes, Yahuda laabo ra.

¹²Juuda löödi maha Iisraeli ees ja igamees põgenes oma telki.

¹² Yahuda mo na goobu haŋ Israyla kambe ra, kala boro fo kulu zuru ka ye fu.

¹³Ja Iisraeli kuningas Joas võttis Beet-Semesis vangi Juuda kuninga Amasja, Ahasja poja Joase poja; ja kui ta tuli Jeruusalemma, siis ta kiskus maha nelisada küünart Jeruusalemma müüri Efraimi väravast kuni Nurgaväravani.

¹³ Israyla bonkoono Yehowasa mo na Yahuda bonkoono Amaziya, Yowasa izo, Ahaziya ize, di Bayt-Semes haray. A kaa Urusalima ka Urusalima birni cinaro kulu bagu za Ifraymu birni meyo gaa kal a ma koy Lokoto birni meyo gaa, kambe kar zangu taaci no.

¹⁴Ja ta võttis ära kõik kulla ja hõbeda ja kõik riistad, mis leidusid Issanda kojas ja kuningakoja varanduste hulgas, ja võttis pantvange ning läks tagasi Samaariasse.

¹⁴ A na wura nda nzarfu mo sambu hala nda jinay kulu kaŋ a gar Rabbi windo ra nda bonkoono windo ra jisiyaŋ nangey ra, da tamtaray izeyaŋ mo. A ye ka kaa Samariya.

¹⁵Ja mis veel tuleks öelda Joasest, mis ta tegi, ja tema vägitegudest ja kuidas ta sõdis Juuda kuninga Amasja vastu, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?

¹⁵ Yehowasa goy cindey mo kaŋ a goy, d'a soojetaray, da wongu kaŋ a te da Yahuda bonkoono Amaziya, manti i n'i hantum Israyla bonkooney baaru tira ra bo?

¹⁶Ja Joas läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Samaariasse Iisraeli kuningate juurde; ja tema poeg Jerobeam sai tema asemel kuningaks.

¹⁶ Yehowasa mo kani nga kaayey banda. I n'a fiji Samariya ra Israyla bonkooney banda. A izo Yerobowam te bonkooni a nango ra.

¹⁷Aga Juuda kuningas Amasja, Joase poeg, elas pärast Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja surma viisteist aastat.

¹⁷ Yahuda bonkoono Amaziya mo, Yowasa izo, te jiiri way cindi gu Israyla bonkoono Yehowasa Yehowahaz izo buuyaŋo banda.

¹⁸Ja mis veel tuleks öelda Amasjast, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?

¹⁸ Amaziya goy cindey mo, manti i n'i hantum Yahuda bonkooney baaru tira ra bo?

¹⁹Tema vastu peeti Jeruusalemmas vandenõu ja ta põgenes Laakisesse; aga nad läkitasid käskjalad Laakisesse temale järele ja nood surmasid tema seal.

¹⁹ I na me haw a boŋ Urusalima ra kal a zuru ka koy Lacis, amma i n'a ce gana hala Lacis k'a wi noodin.

²⁰Ta tõsteti hobuse selga, ja ta maeti Jeruusalemma, oma vanemate juurde Taaveti linna.

²⁰ I n'a za ka kand'a da bariyaŋ _torko boŋ|_ k'a fiji nga kaayey banda Urusalima ra, Dawda birno ra.

²¹Ja kogu Juuda rahvas võttis Asarja, kes oli kuusteist aastat vana, ja tõstis ta kuningaks tema isa Amasja asemele.

²¹ Yahuda borey kulu na Azariya sambu, a gonda jiiri way cindi iddu, kaŋ i n'a didiji bonkooni nga baabo Amaziya nango ra.

²²Tema ehitas üles Eelati ja tõi selle tagasi Juudale, pärast seda kui kuningas oli läinud magama oma vanemate juurde.

²² Waato kaŋ Bonkoono Amaziya kani nga kaayey banda, woodin banda Azariya na Elat cina k'a yeti Yahuda se.

²³Juuda kuninga Amasja, Joase poja viieteistkümnendal aastal sai Jerobeam, Iisraeli kuninga Joase poeg, Samaarias kuningaks neljakümne üheks aastaks.

²³ Yahuda bonkoono Amaziya Yowasa izo mayra jiiri way cindi guwanta ra no Israyla bonkoono Yerobowam Yehowasa ize te bonkooni Samariya ra. A may jiiri waytaaci cindi fo.

²⁴Tema tegi kurja Issanda silmis; ta ei loobunud ühestki Nebati poja Jerobeami patust, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema.

²⁴ A na goy laaloyaŋ te mo Rabbi diyaŋ gaa. A mana fay da Yerobowam Nebat izo zunubey kulu mo, naŋ kaŋ a na Israyla daŋ i ma zunubi te.

²⁵Tema võttis tagasi Iisraeli maa-ala alates Hamati teelahkmest kuni Lagendiku mereni Issanda, Iisraeli Jumala sõna kohaselt, mis ta oli rääkinud oma sulase, prohvet Joona, Amittai poja läbi, kes oli pärit Gat-Heeferist.

²⁵ A na Israyla hirrey yeti za Hamat furoyaŋo do ka koy hala Gooru Beero teeko gaa, Rabbi Israyla Irikoyo sanno boŋ, sanno kaŋ a ci nga tam annabi Yonana, Amittay izo, Gat-Hefer bora me ra.

²⁶Sest Issand nägi Iisraeli viletsust, mis oli väga kibe: Iisraelil ei olnud aitajat, ei orja ega vaba.

²⁶ Zama Rabbi faham da Israyla kankamo, kaŋ ga koroŋ boro kulu gaa gumo, boro daabantey wala boro taŋantey. Boro fo mo si no kaŋ ga Israyla gaakasinay.

²⁷Issand ei olnud siiski öelnud, et ta tahab taeva alt pühkida Iisraeli nime, ja nõnda päästis ta nad Jerobeami, Joase poja käe läbi.

²⁷ Rabbi mana ne nga ga Israyla maa tuusu beena cire, amma a n'i faaba Yerobowam Yehowasa izo kambe ra.

²⁸Ja mis veel tuleks öelda Jerobeamist ja kõigest, mis ta tegi, ja tema vägitegudest, kuidas ta sõdis ja kuidas ta tõi Iisraelile tagasi Damaskuse ja Hamati, mis olid olnud Juuda päralt, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?

²⁸ Yerobowam goy cindey mo, da haŋ kaŋ a te kulu, d'a yaarutara, da wongu kaŋ a te, da Damaskos da Hamat komyaŋ kaŋ a te, wo kaŋ ciya Yahuda wane doŋ, a n'i yeti Israyla se, manti i n'i hantum Israyla bonkooney baaru tira ra bo?

²⁹Ja Jerobeam läks magama oma vanemate juurde, Iisraeli kuningate juurde; ja tema poeg Sakarja sai tema asemel kuningaks.

²⁹ Yerobowam mo kani nga kaayey banda, kaŋ yaŋ ga ti Israyla bonkooney. A izo Zakariya mo te bonkooni a nango ra.