¹Siis kuningas läkitas käsu ja kõik Juuda ja Jeruusalemma vanemad koguti tema juurde.

¹ Bonkoono donton i ma Yahuda da Urusalima arkusey kulu margu.

²Ja kuningas läks Issanda kotta ja koos temaga kõik Juuda mehed ja kõik Jeruusalemma elanikud, preestrid ja prohvetid ja kogu rahvas, niihästi väikesed kui suured, ja ta luges nende kuuldes kõik Issanda kojast leitud Seaduse raamatu sõnad.

² Bonkoono koy mo Rabbi windo do, nga nda Yahuda boro fo kulu, da Urusalima gorokoy, da alfagey, da annabey, da jama kulu, ibeeri gaa, ikayna gaa. A na sappa tira kaŋ i gar Rabbi windo ra din sanney kulu caw i hangey ra.

³Ja kuningas seisis samba juures ja tegi Issanda ees lepingu, et nad käivad Issanda järel ja peavad tema käske, manitsusi ja määrusi kõigest südamest ja kõigest hingest, et täita selle Seaduse sõnu, mis sellesse raamatusse olid kirjutatud; ja kogu rahvas astus lepingusse.

³ Bonkoono mo kay bonjara do ka alkawli sambu Rabbi jine, ka ne nga ga Rabbi gana, nga m'a lordey d'a seedey, d'a hin sanney haggoy, da nga bina kulu da nga fundo kulu mo, zama nga ma sappa sanney kaŋ go hantumante tira ra din toonandi. Jama kulu mo na alkawlo tabbatandi.

⁴Siis käskis kuningas ülempreester Hilkijat ning alamaid preestreid ja lävehoidjaid, et nad viiksid Issanda templist välja kõik asjad, mis olid tehtud Baalile ja Aðerale ja kõigile taevavägedele; ja ta põletas need väljaspool Jeruusalemma Kidroni väljadel ning viis nende tuha Peetelisse.

⁴ Bonkoono mo na alfaga beero Hilciya nda alfagey kanandi hinkanta, da me-batukoy lordi ka ne i ma jinayey kulu kaŋ go Rabbi fuwo ra kaa taray, kaŋ yaŋ i te Baal da wayboro himandi bundu tooro da beena ra marga kulu sabbay se mo. A n'i ton Urusalima banda Kidron gooro ra. A n'i booso sambu ka kond'a hala Betel.

⁵Ja ta kõrvaldas ebajumalapreestrid, keda Juuda kuningad olid seadnud suitsutama ohvriküngastel Juuda linnades ja Jeruusalemma ümbruses; ka need, kes suitsutasid Baalile, päikesele, kuule, tähtedele ja kõigile taevavägedele.

⁵ A na tooru alfagey mo kaa, ngey kaŋ yaŋ Yahuda bonkooney daŋ zama i ma dugu ton sududuyaŋ nangey ra Yahuda kwaarey ra, da Urusalima windanta ra nda woodin yaŋ mo kaŋ yaŋ na dugu ton Baal da handu nda beene handariyayzey, da beena ra kunda kulu se.

⁶Ja ta viis Issanda kojast välja viljakustulba, väljapoole Jeruusalemma Kidroni orgu, ja põletas selle Kidroni orus, pihustas põrmuks ja viskas põrmu lihtrahva haudade peale.

⁶ Koyne, a na wayboro himandi bundu tooro kaa taray a ma fun Rabbi windo ra. A kond'a Urusalima kwaara banda ka koy Kidron gooro ra. A n'a ton Kidron gooro ra; a n'a taamu-taamu, ka ciya hamni. A na hamno mun talkey saarayey boŋ.

⁷Ja ta kiskus maha pordumeeste kojad, mis olid Issanda koja juures, kus naised kudusid telke Aðerale.

⁷ A na arkuurey fuwey mo kaŋ yaŋ go Rabbi windo ra bagu-bagu, da naŋ kaŋ wayborey ga bundu tooro din kosandey kay.

⁸Ja ta laskis Juuda linnadest tulla kõik preestrid ning rüvetas ohvrikünkad, kus preestrid olid suitsutanud, Gebast kuni Beer-Sebani; ta kiskus maha ohvrikünkad väravate juurest, mis olid linnapealik Joosua värava suus vasakul pool, kui sisse minna linna väravast.

⁸ A na alfagey kulu kaa taray Yahuda kwaarey ra, ka tudey boŋ sududuyaŋ nangey ciya harram, naŋ kaŋ alfagey ga dugu ton din, za Geba kal a ma koy Beyer-Seba. A na meyo sombuyaŋey do bagu-bagu, ngey kaŋ go Yasuwa windi meyo gaa, bora kaŋ ga kwaara dabari, i go kwaara meyo kambe wow gaa haray.

⁹Ohvriküngaste preestrid aga ei tohtinud Jeruusalemmas minna Issanda altari juurde, vaid nad sõid hapnemata leiba oma vendade keskel.

⁹ Amma tudey boŋ sududuyaŋ nangey alfagey, i mana kaaru ka koy Rabbi sargay feema do Urusalima ra, amma i ga buuru kaŋ sinda dalbu ŋwa ngey nya-ka-fo-siney banda.

¹⁰Ta rüvetas põletuspaiga Ben-Hinnomi orus, et ükski ei saaks lasta oma poega või tütart tulest läbi käia Moolokile.

¹⁰ A na Tofet* kaŋ go Hinnom izey gooro ra ciya harram, zama boro kulu ma si ye ka nga ize aru wala nga ize way daŋ danji ra Molek se koyne.

¹¹Ta kõrvaldas need hobused, kelle Juuda kuningad olid pühendanud päikesele, Issanda koja sissekäigu kõrvalt, ülemteener Netan-Meleki kambri juurest, mis oli Parvarimis; ja ta põletas tules päikesevankri.

¹¹ A na bariyey kaŋ Yahuda bonkooney no wayna se ganandi ka kaa Rabbi windo me gaa, mo-ka-biro kaŋ se i ga ne Natan-Melek fuwo jarga, kaŋ go ga lamba Irikoy windo gaa. A na wayna bari torkey ton.

¹²Altarid, mis Juuda kuningad olid teinud ning mis olid Aahase ülaruumi katusel, ja altarid, mis Manasse oli teinud Issanda koja kumbagi õue, kiskus kuningas maha, lõhkus sealt ja viskas nende rusud Kidroni orgu.

¹² Sargay feemey kaŋ yaŋ go Ahaz gar'izo boŋ mo, wo kaŋ Yahuda bonkooney te, da sargay feemey kaŋ yaŋ Manasse te Rabbi windo batama hinka ra, bonkoono n'i kulu bagu-bagu k'i tutubu i nangey ra, k'i hamno mun Kidron gooro ra.

¹³Ja kuningas rüvetas need ohvrikünkad, mis olid ida pool Jeruusalemma, lõuna pool Hävitusemäge, mis Iisraeli kuningas Saalomon oli ehitanud Astartele, siidonlaste jäledusele, ja Kemosele, moabide jäledusele, ja Milkomile, ammonlaste vastikule ebajumalale.

¹³ Bonkoono na tudey boŋ sududuyaŋ nangey kaŋ yaŋ go Urusalima jine mo ciya harram, wo kaŋ yaŋ go halaciyaŋ tondo kambe ŋwaari gaa haray, ngey kaŋ yaŋ Suleymanu Israyla bonkoono cina Astoret sabbay se, kaŋ ga ti Zidonancey fanta haro, da Kemos, Mowabancey fanta haro, da Milkom, Amon izey fanta haro.

¹⁴Ta purustas sambad ja raius maha viljakustulbad ning täitis nende asemed inimluudega.

¹⁴ Bonkoono na cinaro mo bagu-bagu, ka wayboro himandi bundu toorey beeri-beeri, k'i nangey toonandi nda boro biriyaŋ.

¹⁵Samuti altari, mis oli Peetelis, ohvrikünka, mille oli teinud Nebati poeg Jerobeam, kes saatis Iisraeli pattu tegema - ka selle altari ja ohvrikünka kiskus ta maha; ta põletas ohvrikünka, pihustades selle põrmuks, ja põletas ka viljakustulba.

¹⁵ Woodin banda, sargay feema kaŋ go Betel, da sududuyaŋ nangey kaŋ Yerobowam Nebat izo te, nga kaŋ na Israyla daŋ i ma zunubi te. Sargay feema din da sududuyaŋ nangey, bonkoono n'i bagu-bagu, ka sududuyaŋ nangey ton, k'i tutubu, hala i ciya hamni. A na wayboro himandi bundu tooro mo ton.

¹⁶Kui Joosija pöördus ja nägi haudu, mis olid seal mäe peal, siis ta läkitas mehi ja laskis võtta luud haudadest ning põletas need altaril, rüvetades seda Issanda sõna kohaselt, nagu oli kuulutanud jumalamees, kes need sõnad hüüdis.

¹⁶ Yosiya zagu mo. Kal a di saarayey kaŋ go tondo ra. A donton i ma biriyey kaŋ yaŋ go saarayey ra ku k'i kaa. I na i ton sargay feema boŋ. I n'a ciya harram hari, Rabbi sanno boŋ, kaŋ Irikoy bora fe, nga kaŋ ga ti hayey din feko.

¹⁷Ja ta küsis: 'Mis märgikivi see on seal, mida ma näen?' Ja linna mehed vastasid temale: 'See on selle jumalamehe haud, kes tuli Juudast ja kuulutas neid asju, mis sa nüüd tegid altariga Peetelis.'

¹⁷ Kala bonkoono ne: «Cinari woofo no ay goono ga di wo?» Kwaara ra borey ne a se: «Irikoy bora saara nooya, nga kaŋ kaa ka fun Yahuda. A na hayey wo kaŋ ni goono ga te Betel sargay feema se din annabitaray te.»

¹⁸Siis ta ütles: 'Laske ta puhkab, keegi ärgu liigutagu tema luid!' Nõnda päästsid nad tema luud ja prohveti luud, kes oli tulnud Samaariast.

¹⁸ Kala bonkoono ne: «A naŋ yaadin. Boro kulu ma si a biriyey nyooti.» I fay d'a biriyey da annabo kaŋ kaa ka fun Samariya ra biriyey care banda.

¹⁹Ja Joosija kõrvaldas ka Samaaria linnades kõik ohvriküngaste kojad, mis Iisraeli kuningad olid teinud Issanda vihastamiseks, ja ta talitas nendega täiesti samal viisil, nagu ta oli teinud Peetelis.

¹⁹ Sududuyaŋ fuwey kulu kaŋ yaŋ go Samariya kwaarey ra, wo kaŋ yaŋ Israyla bonkoono te zama i ma Rabbi zokoti se, i kulu Yosiya n'i kaa. A te i se sanda mate kaŋ cine a te Betel ra.

²⁰Ta tappis altarite peal kõik seal olevad ohvriküngaste preestrid ja põletas nende peal inimluid. Seejärel läks ta tagasi Jeruusalemma.

²⁰ A na tudey boŋ sududuyaŋ nangey alfagey kulu wi, ngey kaŋ yaŋ go noodin sargay feemey do. A na boro biriyaŋ ton feemey boŋ. Gaa no a ye ka kaa Urusalima.

²¹Ja kuningas andis käsu kogu rahvale, öeldes: 'Pidage paasapüha Issanda, oma Jumala auks, nõnda nagu on kirjutatud selles seaduseraamatus!'

²¹ Bonkoono na jama kulu lordi mo ka ne: «Wa Paska* bato haggoy Rabbi araŋ Irikoyo se, sanda mate kaŋ cine i hantum sappa tira wo ra.»

²²Sest niisugust paasapüha ei olnud peetud alates neist päevist, kui Iisraelile mõistsid kohut kohtumõistjad, ega kõigil Iisraeli kuningate ja Juuda kuningate päevil.

²² Haciika mo i mana doona ka Paska bato din dumi haggoy za fondo kaakoy zamana ra kaŋ na fondo kaa Israyla se, sanda Israyla bonkooney jirbey kulu ra, wala Yahuda bonkooney wane.

²³Alles kuningas Joosija kaheksateistkümnendal aastal peeti seda paasapüha Issanda auks Jeruusalemmas.

²³ Amma bonkoono Yosiya mayra jiiri way cindi ahakkanta ra no i na Paska bato din haggoy Rabbi se Urusalima ra.

²⁴Ja Joosija pühkis ära ka vaimudemanajad ja ennustajad, teeravid ja ebajumalad ja kõik jäledused, mida nähti Juudamaal ja Jeruusalemmas, et täide viia Seaduse sõnu, mis olid kirjutatud raamatus, mille preester Hilkija leidis Issanda kojast.

²⁴ Woodin banda borey kaŋ yaŋ gonda follayyaŋ da ziimayaŋ da fu-kaliyaŋ da tooruyaŋ, da kazaamataray-kazaamataray kulu kaŋ go Yahuda laabo ra, da Urusalima ra, Yosiya n'i ton, zama a ma asariya sanney kaŋ yaŋ i hantum tira ra kaŋ Alfa Hilciya gar Rabbi windo ra tabbatandi.

²⁵Enne teda ei olnud tema sarnast kuningat, kes oleks nõnda pöördunud Issanda poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest täiesti Moosese Seaduse kohaselt; ja pärast teda ei ole tõusnud tema sarnast.

²⁵ I mana bonkooni te a jine sanda Yosiya cine, kaŋ bare Rabbi do haray da nga bine kulu, da nga fundi kulu, da nga gaabi kulu, Musa asariya kulu boŋ. A banda mo boro fo kulu mana te a cine.

²⁶Ometi ei pöördunud Issand oma suurest tulisest vihast, kui viha kord oli süttinud põlema Juuda vastu kõige selle vihastusväärse pärast, millega Manasse teda oli vihastanud.

²⁶ Kulu nda yaadin, Rabbi mana bare ka nga bine korna naŋ, naŋ kaŋ a futa koroŋ Yahuda boŋ, zokotiyaŋ kulu kaŋ Manasse n'a zokoti nd'a sabbay se.

²⁷Ja Issand ütles: 'Ma kõrvaldan ka Juuda oma palge eest, nõnda nagu ma kõrvaldasin Iisraeli, ja ma hülgan Jeruusalemma, selle linna, mille ma olen ära valinud, ja koja, mille kohta ma olen öelnud: 'Seal olgu minu nimi!''

²⁷ Kala Rabbi ne: «Ay ga Yahuda ganandi ka kaa ay do, sanda mate kaŋ ay na Israyla ganandi nd'a. Koyne, kwaara wo kaŋ ay suuban din, kaŋ ci Urusalima, da windo kaŋ ay ci ka ne ay maa ga goro noodin, ay g'i furu.»

²⁸Ja mis veel tuleks öelda Joosijast ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?

²⁸ Yosiya goy cindey mo, da haŋ kaŋ a te kulu, manti i n'i hantum Yahuda bonkooney baaru tira ra bo?

²⁹Tema päevil läks vaarao Neko, Egiptuse kuningas, Assuri kuninga vastu Frati jõe äärde; ja kuningas Joosija läks temale vastu, aga vaarao surmas tema Megiddos, kui ta teda nägi.

²⁹ A zamana ra kala Misira bonkoono Firawna-Neko kande wongu Assiriya bonkoono gaa Ufratis isa meyo gaa. Bonkoono Yosiya mo fatta ka kond'a gaa wongu. Firawna n'a wi mo Mejiddo waato kaŋ a n'a kubay.

³⁰Ja Joosija sulased viisid tema surnuna vankris Megiddost ära, tõid Jeruusalemma ning matsid ta tema oma hauda. Ja maa rahvas võttis Jooahase, Joosija poja ja võidis teda ning tõstis ta kuningaks tema isa asemel.

³⁰ Kal a tamey n'a sambu buuko torka ra Mejiddo ka kand'a Urusalima. I n'a fiji nga bumbo saara ra. Laabo borey na Yehowahaz Yosiya izo sambu ka ji dooru a boŋ k'a didiji bonkooni a baabo nango ra.

³¹Jooahas oli kuningaks saades kakskümmend kolm aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolm kuud; ta ema nimi oli Hamutal, Jeremija tütar Libnast.

³¹ Yehowahaz gonda jiiri waranka cindi hinza waato kaŋ a sintin ka may. A may handu hinza Urusalima ra. A nyaŋo maa Hamutal, Irimiya ize wayo, Libna boro no.

³²Tema tegi kurja Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu ta vanemad olid teinud.

³² A na goy laaloyaŋ te Rabbi jine, haŋ kaŋ a kaayey te kulu boŋ.

³³Ja vaarao Neko vangistas tema Riblas, Hamatimaal, et ta ei valitseks enam Jeruusalemmas, ja määras maale maksukohustuse: sada talenti hõbedat ja talent kulda.

³³ Firawna-Neko mo n'a haw Ribla Hamat laabo ra, zama a ma si may Urusalima ra. A na laabo mo jukke nzarfu ton taaci nda jare cine, da wura kilo waytaaci cindi gu cine.

³⁴Ja vaarao Neko tõstis kuningaks Eljakimi, Joosija poja, tema isa Joosija asemel, ja muutis tema nime Joojakimiks; aga Jooahase ta võttis kaasa ja too tuli Egiptusesse ning suri seal.

³⁴ Firawna-Neko mo na Bonkoono Yosiya izo Eliyacim didiji bonkooni a baabo Yosiya nango ra. A n'a maa barmay ka daŋ Yehoyacim, amma a na Yehowahaz sambu ka kond'a. Yehowahaz kaa Misira ka bu noodin.

³⁵Joojakim andis vaaraole hõbeda ja kulla; aga ta pidi maa maksustama, et anda vaaraole raha ta käsu kohaselt: ta nõudis maa rahvalt, igaühelt vastavalt ta maksustamisele, hõbedat ja kulda vaarao Nekole andmiseks.

³⁵ Amma Yehoyacim na nzarfu nda wura no Firawna se, amma a na jangal dake laabo borey boŋ, zama i ma nooro no Firawna lordo boŋ. A na nzarfu nda wura kom laabo borey gaa, boro kulu a jangalo me, zama i m'a no Firawna-Neko se.

³⁶Joojakim oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas üksteist aastat; ta ema nimi oli Sebidda, Pedaja tütar Ruumast.

³⁶ Yehoyacim gonda jiiri waranka cindi gu alwaato kaŋ a sintin ka may. A may jiiri way cindi fo Urusalima ra. A nyaŋo maa Zebida, Pedaya ize wayo, Ruma boro no.

³⁷Tema tegi kurja Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu ta vanemad olid teinud.

³⁷ A na goy laalo te Rabbi diyaŋ gaa, kaŋ ga saba nda haŋ kaŋ a kaayey te kulu.