¹Ja pärast Sauli surma, kui Taavet oli tagasi tulnud amalekke löömast ja Taavet oli viibinud kaks päeva Siklagis,

¹ Sawulu buuyaŋo banda, waato kaŋ Dawda ye ka kaa ka fun Amalekancey wiyaŋo do, Dawda te jirbi hinka Ziklag.

²vaata, siis tuli kolmandal päeval keegi mees leerist Sauli juurest, riided lõhki käristatud ja mulda pea peal. Ja kui ta jõudis Taaveti juurde, siis ta heitis maha ja kummardas.

² Jirbi hinzanta hane binde, kala boro fo go ga fun Sawulu do wongu marga ra da bankaaray tooranteyaŋ, da laabu mo koyne nga boŋo ra. A ciya binde, waato kaŋ a to nango kaŋ Dawda bara, kala bora ye ganda ka sombu.

³Ja Taavet küsis temalt: 'Kust sa tuled?' Tema vastas: 'Ma olen Iisraeli leerist pääsenud.'

³ Dawda ne a se: «Man no ni fun?» A ne a se: «Ay du ka yana no Israyla* wongu marga ra.»

⁴Ja Taavet ütles temale: 'Mis seal juhtus? Jutusta ometi mulle!' Ja ta vastas: 'Rahvas põgenes lahingust ja rahvast on paljud ka langenud ja surnud; ka Saul ja tema poeg Joonatan on surnud.'

⁴ Dawda ne a se: «Ifo no ka te? Ay ga ni hã, ma ci ay se.» A tu ka ne: «Borey zuru wongo do. Jama ra boro boobo kaŋ ka bu. Sawulu nda nga ize Yonata mo, i bu.»

⁵Siis küsis Taavet noorelt mehelt, kes temale seda jutustas: 'Kuidas sa tead, et Saul ja tema poeg Joonatan on surnud?'

⁵ Dawda ne arwaso kaŋ ci nga se din se: «Mate no ni te ka bay Sawulu nda nga ize Yonata kulu bu?»

⁶Ja noor mees, kes temale seda jutustas, vastas: 'Ma juhtusin kogemata Gilboa mäele, ja vaata, Saul toetas ennast oma piigile; aga vaata, sõjavankrid ja ratsanikud kippusid talle ligi.

⁶ Arwaso kaŋ na sanno ci a se ye ka ne: «A saba nda ay go Jilbowa tondo boŋ, kal ay di Sawulu go ga jeeri nga yaajo gaa. A go mo, wongu torkey da ngey kaarukoy go g'a ce konda ŋwa.

⁷Kui ta ümber pöördus ja mind nägi, siis ta hüüdis mind. Ja ma vastasin: Siin ma olen!

⁷ Waato kaŋ a zagu, a n'ay fonnay, a n'ay ce mo. Ay mo tu ka ne: ‹Ay neeya!›

⁸Ta küsis minult: Kes sa oled? Ja ma vastasin talle: Mina olen amalek.

⁸ A ne ay se: ‹Nin no may?› Ay tu ka ne: ‹Ay ya Amalekance no.›

⁹Siis ta ütles mulle: Astu nüüd minu juurde ja surma mind, sest mind on tabanud nõrkushoog, kuigi mul on hing alles täiesti sees!

⁹ A ne ay se: ‹Ay ga ni ŋwaaray, ma kay ay boŋ k'ay wi, zama mo-binni n'ay di, amma ay fundo go ay gaa jina.›

¹⁰Siis ma astusin ta juurde ja surmasin tema, sest ma teadsin, et kui ta kukub, siis ta ei jää elama. Ja ma võtsin laubaehte, mis tal peas oli, ja käevõru, mis tal käsivarre ümber oli, ja tõin need siia oma isandale.'

¹⁰ Ay binde kay a boŋ k'a wi, zama ay daahirandi kaŋ a si hin ka funa koyne, za kaŋ i ban k'a zeeri. Ay na koytaray fuula kaŋ go a boŋo gaa da kondi kaŋ go a jasa gaa mo kaa. Ay kand'ey neewo, ay jine bora do.»

¹¹Siis Taavet haaras kinni oma riietest ja käristas need lõhki, nõndasamuti tegid ka kõik mehed, kes ta juures olid.

¹¹ Waato din binde Dawda na nga bankaarayey di ka tooru-tooru*. Yaadin mo no borey kulu kaŋ yaŋ go a banda.

¹²Ja nad kaeblesid, nutsid ja paastusid õhtuni Sauli ja tema poja Joonatani pärast, ja Issanda rahva ja Iisraeli soo pärast, sellepärast et need olid langenud mõõga läbi.

¹² I na bu baray te, i hẽ, i mehaw kala wiciri kambu Sawulu nda nga izo Yonata da Rabbi borey, da Israyla dumo mo se, za kaŋ takuba n'i wi.

¹³Ja Taavet küsis noorelt mehelt, kes oli temale seda jutustanud: 'Kust sa pärit oled?' Ja see vastas: 'Mina olen võõrsil elava amaleki mehe poeg.'

¹³ Dawda ne arwaso kaŋ na baaro ci nga se din se: «Ni ya mana gaa boro no?» A tu ka ne: «Ay ya yaw fo ize no, Amalek boro.»

¹⁴Ja Taavet ütles talle: 'Kuidas sa siis ei kartnud sirutada oma kätt Issanda võitu hukkamiseks?'

¹⁴ Dawda ne a se: «Mate cine se no ni mana humburu ni ma kambe salle ka Rabbi wane suubananta halaci?»

¹⁵Ja Taavet kutsus ühe noore mehe ning ütles: 'Tule siia ja mine talle kallale!' Ja see lõi ta maha, nõnda et ta suri.

¹⁵ Kala Dawda na arwasey ra afo ce ka ne: «Ma maan ka kaŋ a boŋ.» Nga mo n'a kar kal a bu.

¹⁶Ja Taavet ütles temale: 'Sinu veri tulgu su pea peale, sest su oma suu on tunnistanud sinu vastu, öeldes: Mina olen tapnud Issanda võitu.'

¹⁶ Dawda ne a se: «Ni kuri alhakko ma ye ni boŋo boŋ, zama ni meyo no ka ni seeda, za kaŋ ni ne: ‹Ay na Rabbi wane suubananta wi.› »

¹⁷Ja Taavet laulis Sauli ja tema poja Joonatani pärast seda nutulaulu

¹⁷ Dawda na bu kunfa te da sanni woone yaŋ, Sawulu nda nga izo Yonata se.

¹⁸ning ütles, et Juuda poegadele tuleks õpetada 'Ammulaulu'. Vaata, see on kirja pandud Õiglase raamatus:

¹⁸ A lordi mo ka ne i ma Yahuda izey dondonandi dooni woone, Biraw Dooni no. A go, i n'a hantum Yasar tira ra:

¹⁹'Sinu hiilgus, Iisrael, on maha löödud su küngastel! Kuidas küll on kangelased langenud!

¹⁹ «Ya Israyla, i na ni darza wi ni beene nangey boŋ! Hinkoyey din, mana gaa i kaŋyaŋo misa!

²⁰Ärge jutustage seda Gatis, ärge kuulutage Askeloni tänavail, et vilistite tütred ei rõõmutseks, et ümberlõikamatute tütred ei rõkataks!

²⁰ I ma si baaru dede Gat ra, I ma s'a fe mo Askelon fondey gaa. Zama Filistancey ize wandiyey ma si farhã. Borey kaŋ yaŋ sinda dambanguyaŋ, I ize wandiyey ma si zaama teeyaŋ zamuuyaŋ te.

²¹Gilboa mäed! Ärgu tulgu teie peale ei kastet ega vihma, te ohvripõllud! Sest seal on rüvetatud kangelaste kilbid, Sauli kilp on õliga võidmata.

²¹ Araŋ Jilbowa tondey, hari wala harandaŋ ma si zumbu araŋ boŋ, wala sargay fariyaŋ boŋ. Zama noodin i na hinkoyo korayo ziibandi, Sawulu korayo nooya, Danga day manti tuusante nda ji wane no.

²²Mahalöödute verest, kangelaste rasvast ei hoidunud Joonatani amb, Sauli mõõk ei tulnud tühjalt tagasi.

²² Borey kaŋ yaŋ i wi kurey do, Hinkoyey maani do, Yonata biraw mana candi banda, Sawulu takuba mana ye yaamo bo.

²³Saul ja Joonatan, armastatud ja armsad, lahutamatud elus ja surmas! Nad olid kotkastest kiiremad, lõvidest tugevamad.

²³ Sawulu nda Yonata ya baakasinay hariyaŋ da taalam hariyaŋ no waato kaŋ i gonda fundi, I buuyaŋey ra mo i mana fay. I waasu nda zeeban, I gaabu nda muusu beeri.

²⁴Iisraeli tütred! Nutke Sauli pärast, kes teid riietas kaunistustega purpurisse, kes kinnitas kuldehteid teie riietele!

²⁴ Ya araŋ Israyla ize wayey, Wa hẽ Sawulu boŋ, Nga kaŋ na mulfi daabu araŋ gaa k'araŋ taalam, Nga kaŋ na wura taalamey daŋ araŋ bankaarayey gaa.

²⁵Kuidas küll on kangelased langenud keset taplust, Joonatan maha löödud su küngastel!

²⁵ Hinkoyey din, Mana gaa i kaŋyaŋo misa wongu ra! Ya Yonata, i na ni wi beene nangey boŋ.

²⁶Mul on sinu pärast kitsas käes, mu vend Joonatan! Sa olid mulle väga kallis. Naiste armastusest imelisem oli su armastus minu vastu.

²⁶ Ay nya-izo Yonata, Ay fundo kayna ni sabbay se. Ni ga kaan ay se gumo. Ni baakasina, ya dambara hari no ay do, A bisa wande baakasinay.

²⁷Kuidas küll on kangelased langenud ja võitlusrelvad hävinud!'

²⁷ Hinkoyey din kaŋyaŋo, Da wongu jinay halaciyaŋo, Man gaa i misa!»