¹Ja Taavet kõneles selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.

¹ Dawda na baytu woone sanney ci Rabbi se, zaaro kaŋ ra Rabbi n'a kaa nga ibarey kulu da Sawulu mo kambe ra.

²Ta ütles nõnda: 'Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja.

² A ne: «Rabbi ya ay tondi no, d'ay wongu fuwo, D'ay faabakwa, oho, ay wane no!

³Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge kants ja varjupaik. Mu päästja, sa päästad mind vägivallast.

³ Ay Irikoyo no, ay tondi gaabikoono. A ra no ay ga tugu. Ay korayo d'ay faaba hillo mo, Ay cinari kuuko, d'ay lambayaŋ do mo no. Ya faabakwa, ni g'ay faaba toonye gaabo gaa.

⁴'Kiidetud olgu Issand!' nõnda ma hüüan ja ma pääsen oma vaenlaste käest.

⁴ Ay ga ce Rabbi gaa, nga kaŋ to sifayaŋ. Woodin ga naŋ i m'ay faaba ay ibarey kambey ra.

⁵Sest surmalained piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.

⁵ Zama buuyaŋ hari bonday n'ay windi. Irikoy jaŋ-ka-ganayaŋ baayaŋ n'ay humburandi.

⁶Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.

⁶ Alaahara korfey n'ay koli ka windi, Buuyaŋ hirrimey n'ay di.

⁷Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu.

⁷ Ay kankamo ra ay hẽ Rabbi gaa, Oho, ay n'ay Irikoyo ce. A fuwo ra a maa ay jinda mo, Ay hẽeno mo to a hangey ra.

⁸Siis värises ja vabises maa, taeva alused kõikusid ja põrusid, sest ta viha süttis.

⁸ Saaya din no laabo gaan, a zinji, Beena kaajey mo nyooti. I zinji-zinji, zama Rabbi futu.

⁹Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest.

⁹ Dullu fun a niina ra ka ciciri, Danji mo kaŋ ga ŋwa ka ban pat! fun a meyo ra. A na danji-bi yaŋ diyandi.

¹⁰Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv.

¹⁰ A na beeney gungumandi ka zumbu ganda. Kubay bi tik go a ce taamey cire.

¹¹Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning teda nähti tuule tiibadel.

¹¹ A kaaru ciiti malayka boŋ ka tun beene, Oho, haw fatayaŋ boŋ no i di a.

¹²Ta pani onniks enese ümber pimeduse, mustavad veed, paksud pilved.

¹² A na kubay ciya nga tuguyaŋ do a windanta. Harey margu-margu yaŋey, Beene batama hirriyaŋ beerey mo no.

¹³Kumast tema ees lõõmasid tulised söed.

¹³ A jine kaari nyalawyaŋ se danji-biyey di.

¹⁴Issand müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält.

¹⁴ Rabbi kaati beene. Beeray-Beeri-Koyo na nga jinda tunandi ka salaŋ.

¹⁵Ta ambus nooli ja pillutas neid, heitis välke ja pani need sähvima.

¹⁵ A na nga hangawey samba k'i say-say. Nga nyalawyaŋ mo n'i kankam.

¹⁶Siis said nähtavaks mere sügavused, maailma alused paljastusid Issanda sõitluse läbi tema sõõrmete tuule puhangust.

¹⁶ Rabbi kaatiyaŋo gaa, d'a niine funsuyaŋo yooja mo gaa, Teeku fondey bangay, Ndunnya tiksey mo fun taray.

¹⁷Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.

¹⁷ A go beene, a donton k'ay sambu, A n'ay candi ka kaa hari boobo ra.

¹⁸Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid minust vägevamad.

¹⁸ A n'ay hamay ka kaa ay ibare gaabikoono kambe ra, Da borey kaŋ yaŋ konna ay kambe ra, Zama i bisa ay gaabi.

¹⁹Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.

¹⁹ I kaŋ ay boŋ ay masiiba zaaro ra, Amma Rabbi ciya ay se deyaŋ hari.

²⁰Ta tõi mu välja avarusse, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.

²⁰ A kande ay nangu yulwante ra mo. A n'ay kaa kambe zama a ga farhã d'ay.

²¹Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.

²¹ Rabbi n'ay bana ay adilitara hino me, Ay kambey hananyaŋo me no a n'ay bana.

²²Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.

²² Zama ay na Rabbi fondey haggoy, Ay mana laala ka fay d'ay Irikoyo mo.

²³Sest kõik ta seadlused on mu ees ja ma ei hüljanud tema määrusi.

²³ Zama a farilley kulu go ay jine, A hin sanney mo, ay mana fay d'ey.

²⁴Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin oma pahateost.

²⁴ Ay ya toonante no a do haray, Ay n'ay fundo gaay mo ay zunubo ciine ra.

²⁵Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu puhtust mööda tema silma ees.

²⁵ Woodin se no Rabbi bana ay se ay adilitara hino me, D'ay hananyaŋo hino me a jine.

²⁶Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;

²⁶ Suujikoy se ni ga ni boŋ cabe Suujikoy. Boro toonante se mo ni ga ni boŋ cabe toonante.

²⁷puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.

²⁷ Boro kaŋ bina ga hanan se ni ga ni boŋ cabe bine-hanno-koy. Siirante mo, ni ga ni boŋ cabe a se carmaykom.

²⁸Sa päästad viletsa rahva, aga sinu silmad on suureliste vastu, sa alandad nad.

²⁸ Ni ga taabantey mo faaba, Amma ni moy go boŋbeeraykoyey boŋ, Zama ni m'i kaynandi.

²⁹Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust.

²⁹ Zama nin no ga ti ay fitilla, ya Rabbi. Rabbi g'ay kuba hanandi mo.

³⁰Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.

³⁰ Zama ni gaakasina do no ay gaaba nda wongu sata. Ay Irikoyo hino no ay ga cinari sar k'a daaru nd'a.

³¹Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.

³¹ Irikoy wo, a fonda ya toonante no. Rabbi sanno ya neesante mo no. Koray mo no boro kulu kaŋ ga tugu a ra se.

³²Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?

³² Zama may no ga ti Irikoy, kala Rabbi? May no ga ti tondi, kal iri Irikoyo?

³³Jumal on mu tugev paik ja vägi, tema teeb laitmatuks mu tee.

³³ Irikoy no ga ti ay wongu fu beero. A ga furo toonantey jine fondey ra.

³⁴Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.

³⁴ A g'ay cey ciya sanda jeeri wane yaŋ cine. A g'ay daŋ ay nangu beerey boŋ.

³⁵Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.

³⁵ A g'ay kambayzey dondonandi wongu, Hal ay kambey ga guuru-say biraw haw daŋ.

³⁶Sa annad mulle oma päästekilbi ja su alandus teeb mind suureks.

³⁶ Ni n'ay no ni faaba korayo mo, Ni baano mo n'ay beerandi.

³⁷Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.

³⁷ A n'ay ce daarey feeri ay cire, Ay ce jindey mo mana mulay.

³⁸Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad hävitada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.

³⁸ Ay n'ay yanjekaarey ce kondo ŋwa, Ay n'i halaci mo. Ay mana bare ka ye mo kala kaŋ i n'i ŋwa ka ban.

³⁹Ma tahan teha neile lõpu ja nad purustada, nõnda et nad enam ei tõuse, vaid langevad mu jalge alla.

³⁹ Ay binde n'i ŋwa, ay n'i gooru k'i fun, Hal i mongo ka hin ka tun. Oho, i kaŋ ay ce taamey cire.

⁴⁰Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud kokku mu alla need, kes tõusevad mu vastu.

⁴⁰ Zama ni n'ay guddu da gaabi wongo sabbay se. Borey kaŋ yaŋ tun ay gaa mo, ni naŋ i ma sumbal ay cire.

⁴¹Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.

⁴¹ Ni naŋ mo ay yanjekaarey ma jinde banda no ay se, Zama ay m'ay konnakoy tuusu.

⁴²Nad vaatavad ümber, aga päästjat ei ole; hüüavad Issanda poole, aga ta ei vasta neile.

⁴² I guna, amma faabako si no. I guna hala Rabbi do, amma a mana tu i se.

⁴³Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu maa tolmu; ma põrmustan ja sõtkun nad puruks nagu tänavate pori.

⁴³ Saaya din ay n'i kar, Ay n'i te sanda laabu bulungu cine, Ay n'i taamu-taamu sanda fondo gaa potor-potor cine, Ay n'i mumuru mo.

⁴⁴Sina päästad minu mu rahva riidlemistest; sa hoiad mind paganate peaks. Rahvad, keda ma ei tunne, hakkavad mind teenima.

⁴⁴ Ni n'ay faaba ay borey canda-canda gaa. Ni n'ay hallasi mo hal ay ma ciya dumi cindey se jine boro. Dumi kaŋ doŋ ay s'a bay, a go ga may ay se.

⁴⁵Võõra rahva lapsed meelitavad mind, kuulduste peale nad kuulevad mu sõna.

⁴⁵ Yawey ga sombu ay jine. Za i maa ay baaro, i g'ay gana.

⁴⁶Võõra rahva lapsed nõrkevad ja nad vöötavad endid oma linnustest välja tulles.

⁴⁶ Yawey ga yangala, Jijiriyaŋ ra mo i ga fatta ngey wongu fuwey ra.

⁴⁷Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu Jumal, mu päästekalju,

⁴⁷ Rabbi ya fundikooni no! W'ay tondo sifa! Wa Irikoy beerandi, ay faaba tondo nooya!

⁴⁸Jumal, kes mulle annab kättemaksmise ja alistab mulle rahvad,

⁴⁸ Irikoy wo no ga banayaŋ goy te ay se, A ga dumi waani-waani kaynandi ay cire.

⁴⁹sina, kes viid mind ära mu vaenlaste käest, tõstad mind kõrgele mu vastaste eest ja vabastad minu vägivalla meeste käest.

⁴⁹ Nga no g'ay kaa ay ibarey cire. Oho, ni g'ay beerandi borey kaŋ yaŋ tun ay se din boŋ. Ni g'ay soolam ka kaa toonyantey kambe ra.

⁵⁰Sellepärast ma tänan sind, Issand, paganate seas ja laulan kiitust su nimele,

⁵⁰ Ya Rabbi, woodin se no ay ga saabu ni se dumi cindey game ra. Ay ma sifayaŋ baytu te ni maa gaa.

⁵¹kes teed suureks oma kuninga õnne ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!'

⁵¹ Faaba fu beeri no a ga ciya bonkoono kaŋ nga daŋ din se, A ga baakasinay suuji cabe mo nga wane suubananta se, Kaŋ ga ti Dawda nda nga banda se, hal abada.»