¹Kord kui kuningas istus oma kojas ja Issand oli andnud temale rahu kõigist ta vaenlasist ümberkaudu,

¹ A ciya binde, waato kaŋ bonkoono goono ga goro nga windo ra, waato kaŋ Rabbi jin k'a no fulanzamay nga ibarey kulu kaŋ goono g'a windi yaŋ din gaa,

²ütles kuningas prohvet Naatanile: 'Vaata ometi, mina elan seedripuust kojas, aga Jumala laegas asub telgiriide all!'

² kala bonkoono ne annabi* Natan se: «Guna, sohõ ay goono ga goro sedre* bundu fu ra, amma Irikoy sundurko goono ga goro daabuleyaŋ ra.»

³Ja Naatan ütles kuningale: 'Mine tee kõik, mis sul südame peal on, sest Issand on sinuga!'

³ Natan mo ne bonkoono se: «Ma koy ka te hay kulu kaŋ go ni bina ra, zama Rabbi go ni banda.»

⁴Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Issanda sõna, kes ütles:

⁴ A ciya binde, cino din ra Rabbi sanno kaa Natan do ka ne:

⁵'Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Kas sina tahad ehitada mulle elamiseks koja?

⁵ «Ma koy ay tamo Dawda do ka ci a se kaŋ Rabbi ne: Nin no ga fu cina ay se kaŋ ra ay ga goro, wala?

⁶Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma tõin Iisraeli lapsed Egiptusest välja, kuni tänapäevani, vaid ma olen rännanud telkelamus.

⁶ Za han kaŋ hane ay na Israyla izey sambu Misira laabo ra ka kaa sohõ, ay mana goro fu kulu ra, amma ay dirawey ra kuuru-fu ciya ay nangora.

⁷Kus ma ka iganes kõigi Iisraeli lastega olen käinud, kas olen ma sõnagi lausunud mõnele Iisraeli suguharudest, keda ma olen käskinud oma Iisraeli rahvast karjasena hoida, ja öelnud: Mispärast te ei ehita mulle seedripuust koda?

⁷ Nangey kulu kaŋ ay doona ka dira Israyla izey kulu banda, mate no, ay bay ka salaŋ Israyla izey kunda fo kulu se, kaŋ se ay ga lordi ka ne i m'ay borey Israyla kuru ka ne: Ifo se no araŋ mana sedre bundu fu cina ay se?

⁸Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: Nõnda ütleb vägede Issand: Ma olen sind võtnud karjamaalt lammaste ja kitsede järelt, et sa oleksid vürstiks mu rahvale Iisraelile.

⁸ Sohõ binde, ya-cine no ni ga ci ay tamo Dawda se: Yaa no Rabbi Kundeykoyo ci: Ay na ni sambu za feejey kuruyaŋo do, feejey boyyaŋ ra, zama ni ma ciya ay jama Israyla jine boro.

⁹Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen sinu eest hävitanud kõik su vaenlased. Ma tahan teha sinu nime suureks, võrdseks suurimate nimedega maa peal.

⁹ Ay goro ni banda mo, nangey kulu kaŋ ni koy. Ay na ni ibarey kulu pati mo ni jine. Ay na ni ciya maa beerikoy mo, danga boro beerey kaŋ yaŋ go no ndunnya ra maa cine.

¹⁰Ja ma tahan määrata paiga oma Iisraeli rahvale ja teda nõnda istutada, et ta võib elada oma kohal ega pea enam kartma; ja pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem

¹⁰ Ay ga nangu daŋ mo ay borey Israyla se. Ay m'i tilam mo, zama i ma goro ngey bumbo nangu ra, i ma si ye k'i sosorandi koyne. Laala izey si ye k'i taabandi koyne sanda mate kaŋ cine i te doŋ.

¹¹ja nagu sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale; ja ma annan sulle rahu kõigist su vaenlasist. Ja Issand kuulutab sulle, et Issand annab sulle järeltuleva soo.

¹¹ Sanda za saaya kaŋ ay na jine boroyaŋ daŋ i ma goro k'ay borey Israyla may, ni mo ay ga naŋ ni ma fulanzam ni ibarey kulu gaa. Woodin baa si mo Rabbi goono ga ci ni se: Rabbi ga dumi te ni se.

¹²Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi.

¹² Alwaato kaŋ ni jirbey kubay, ni ga kani mo ni kaayey banda, ay ga ni hayyaŋo mo gorandi ni banda, boro kaŋ ga ti ni gunde ize. Ay g'a mayra mo tabbatandi.

¹³Tema ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks.

¹³ Nga no ga fu cina ay maa se, ay mo g'a koytaray karga daahirandi hal abada.

¹⁴Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks! Kui ta eksib, siis ma karistan teda inimeste vitsaga ja inimlaste nuhtlustega.

¹⁴ Ay ga ciya a se baaba, nga mo ga ciya ay se ize. D'a na goy laalo te, ay g'a gooji nda Adam-izey goobu, da borey izey karyaŋo mo.

¹⁵Aga mu heldus ei lahku temast, nõnda nagu ma selle ära võtsin Saulilt, kelle ma kõrvaldasin su eest.

¹⁵ Amma ay suujo si fay d'a, danga mate kaŋ cine ay n'a ta Sawulu gaa, nga kaŋ ay hibandi ka kaa ni jine.

¹⁶Ja su sugu ning su kuningriik püsivad su ees igavesti, su aujärg on kinnitatud igaveseks.'

¹⁶ Ni dumo da ni mayra mo ga tabbat ay jine hal abada. Ni karga ga kay hal abada.»

¹⁷Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see nägemus, nõnda kõneles Naatan Taavetile.

¹⁷ Sanney din kulu boŋ, bangando din kulu boŋ mo, yaadin no Natan salaŋ d'a Dawda se.

¹⁸Siis kuningas Taavet läks ja astus Issanda ette ning ütles: 'Issand, mu Jumal, kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind senini oled saatnud?

¹⁸ Waato din gaa bonkoono Dawda furo ka goro Rabbi jine. A ne mo: «Ya Rabbi, Koy Beero, may ga ti ay? Ay dumo mo ifo no, kaŋ ni to d'ay hala neewo?

¹⁹Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Issand Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja see on õpetus inimesele, Issand Jumal!

¹⁹ Hala mo woodin hay fo kayna no ni diyaŋ gaa, ya Rabbi, Koy Beero, amma ni na ay, ni tamo dumo ciine te jirbi boobo se ne ka koy jina. Ya nin Rabbi, Koy Beero, woodin ya borey alaada no?

²⁰Ja mida Taavet sulle veel rohkem peaks kõnelema? Sa ju tunned oma sulast, Issand Jumal!

²⁰ Ya Rabbi, Koy Beero, man haŋ kaŋ Dawda ga ye ka ci ni se binde, zama ni ga ay, ni tamo bay.

²¹Oma sõna pärast ja oma südame järgi oled sa talitanud, kõiki neid suuri asju oma sulasele teatavaks tehes.

²¹ Ni sanno sabbay se, ni bina boŋ mo, ni na beeray woone kulu goy, zama ni na ay, ni tamo bayrandi nd'a.

²²Seepärast oled sina, Issand Jumal, suur. Sest ükski pole sinu sarnane ega ole ka muud Jumalat kui sina, kõige selle põhjal, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud.

²² Ya Rabbi Irikoy, ni ya beeraykoy no, ni cine mo si no. Irikoy fo mo si no kala nin, hay kulu kaŋ iri maa d'iri hangey boŋ.

²³Ja kes on nagu sinu rahvas, nagu Iisrael, ainus rahvas maa peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas, et teha enesele nime ja nende ees korda saata suuri ja kardetavaid tegusid? Sina ajasid ju ära oma rahva eest, keda sa enesele Egiptusest lunastasid, rahvad ja nende jumalad.

²³ Dumi woofo no ga bara ndunnya kulu ra mo kaŋ ga hima ni jama Israyla, dumi follonka kaŋ Irikoy koy ka fansa a ma ciya nga wane jama, a ma maa te nga boŋ se mo, a ma hari beeri yaŋ te mo i se. Ni na hayey kaŋ yaŋ ga humburandi mo te ni laabo se, ni jama jine kaŋ ni fansa ni boŋ se ka kaa Misira ra, i ma fun dumi cindey da ngey toorey game ra.

²⁴Ja sa oled enesele kinnitanud oma Iisraeli rahva, rahvaks sulle igaveseks ajaks. Ja sina, Issand, oled saanud neile Jumalaks.

²⁴ Ni na ni borey Israyla tabbatandi mo, i ma ciya ni wane jama hal abada. Ni mo, ya Rabbi, ni ciya i Irikoyo.

²⁵Ja nüüd, Issand Jumal, kinnita igaveseks sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud! Ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!

²⁵ Sohõ binde, ya Rabbi Irikoy, sanno kaŋ ni ci, ni go ga ay, ni tamo d'a dumo ciine te, ni m'a tabbatandi hal abada. Ni ma goy mo mate kaŋ cine ni ci din.

²⁶Siis saab su nimi igavesti suureks ja öeldakse: Vägede Issand on Iisraeli Jumal! Ja sinu sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees.

²⁶ Ni maa ma beeri hal abada, kaŋ borey ga ne: ‹Rabbi Kundeykoyo ya Irikoy no Israyla boŋ!› Ni tamo Dawda dumo mo ma tabbat ni jine.

²⁷Sest sina, vägede Issand, Iisraeli Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud ja öelnud: Mina annan sulle järeltuleva soo. Seepärast on su sulane leidnud julguse sind paluda selle palvega.

²⁷ Zama nin, ya Rabbi Kundeykoyo, Israyla Irikoyo, ni bangandi ay, ni tamo se ka ne ni ga dumi te ay se. Woodin se no ay, ni tamo te bine-gaabi ay ma adduwa woone te ni gaa.

²⁸Ja nüüd, Issand Jumal! Sina oled Jumal ja sinu sõnad on tõde ja sa oled oma sulasele lubanud seda head;

²⁸ Sohõ binde, ya Rabbi, Koy Beero, nin no ga ti Irikoy. Ni sanney mo no ga ti cimi, ni na hari hanno wo alkawli sambu ay, ni tamo se.

²⁹alusta siis nüüd ja õnnista oma sulase sugu, et see jääks igavesti sinu ette! Sest sina, Issand Jumal, oled rääkinud ja sinu õnnistusega õnnistatakse su sulase sugu igavesti.'

²⁹ Sohõ binde, ma yadda ka ay, ni tamo dumo albarkandi zama a ma duumi hal abada ni jine. Zama nin, ya Rabbi, Koy Beero, ni jin ka ci. Ni albarka boŋ, naŋ ay, ni tamo dumo ma du albarka hal abada.»