¹Ja Taavet ütles: 'Kas on veel kedagi, kes Sauli soost on järele jäänud, et ma Joonatani pärast saaksin temale head teha?'

¹ Dawda ye ka ne: «Hala sohõ boro kaŋ ga cindi Sawulu dumo ra go no, wala? Zama ay ga ba ay ma gomni cabe a se Yonata sabbay se.»

²Sauli perel oli olnud sulane, Siiba nimi, ja tema kutsuti Taaveti juurde. Kuningas küsis temalt: 'Kas sina oled Siiba?' Ja ta vastas: 'Jah, su sulane on see!'

² Sawulu windo do haray binde bannya fo go no kaŋ se i ga ne Ziba. I n'a ce a ma kaa Dawda do. Bonkoono ne a se: «Nin no ga ti Ziba, wala?» A ne: «Ni bannya day neeya.»

³Ja kuningas küsis: 'Kas ei ole enam kedagi Sauli soost, kellele ma saaksin osutada Jumala heldust?' Ja Siiba vastas kuningale: 'On veel olemas Joonatani poeg, jalust vigane.'

³ Bonkoono ne: «D'a ta day, boro fo cindi Sawulu dumo ra, zama ay ma Irikoy gomno cabe a se?» Ziba ne bonkoono se: «Yonata do haray ize alboro fo cindi amma boro kaŋ laru no, ce hinka kulu gaa.»

⁴Ja kuningas küsis temalt: 'Kus ta on?' Ja Siiba vastas kuningale: 'Vaata, ta on Maakiri, Ammieli poja kojas Lo-Debaris.'

⁴ Bonkoono ne a se: «Man no a go?» Ziba ne bonkoono se: «Nga neeya Lo-Debar kwaara, Amiyel ize Macir windo ra.»

⁵Siis kuningas Taavet läkitas talle järele ja laskis ta tuua Maakiri, Ammieli poja kojast Lo-Debarist.

⁵ Bonkoono Dawda binde donton ka ne i m'a sambu Amiyel ize Macir windo ra kaŋ go Lo-Debar.

⁶Kui Mefiboset, Sauli poja Joonatani poeg, tuli Taaveti juurde, siis heitis ta silmili maha ja kummardas. Ja Taavet ütles: 'Mefiboset!' Ja tema vastas: 'Vaata, su sulane on siin.'

⁶ Mefiboset, Yonata izo binde, Sawulu ize kaa Dawda do. A ye ganda nga moyduma boŋ ka sombu. Dawda ne: «Mefiboset no, wala?» Nga mo tu ka ne: «Ni bannya day no!»

⁷Ja Taavet ütles temale: 'Ära karda, sest ma tahan tõesti teha sulle head su isa Joonatani pärast ja anda sulle tagasi kõik su isa Sauli põllud! Ja sa ise saad alaliselt süüa leiba minu lauas.'

⁷ Dawda ne a se: «Ma si humburu, zama haciika ay ga gomni cabe ni se ni baaba Yonata sabbay se. Ay ga ni kaayo Sawulu farey kulu yeti ni se. Ni ga ŋwa mo ay taablo do duumi.»

⁸Ja tema kummardas ning ütles: 'Kes olen mina, su sulane, et sa oled vaadanud minusuguse surnud koera peale?'

⁸ Kala Mefiboset sumbal ka ne: «Ifo no ay, ni bannya, hala nda ni m'ay guna, ay kaŋ hansi buuko no?»

⁹Siis kutsus kuningas Siiba, Sauli sulase, ja ütles temale: 'Kõik, mis on olnud Sauli ja kogu ta soo päralt, olen ma andnud su isanda pojale.

⁹ Saaya din binde bonkoono na Ziba kaŋ ga ti Sawulu bannya ce ka ne a se: «Hay kulu kaŋ ga ti Sawulu wane za doŋ, hala nd'a windo kulu, ay n'a no ni koyo izo se.

¹⁰Sina pead temale maad harima, sina ja su pojad ja su sulased, ja pead temale tooma, et su isanda pojal oleks leiba süüa. Ja Mefiboset, su isanda poeg, sööb alaliselt leiba minu lauas.' Siibal oli viisteist poega ja kakskümmend sulast.

¹⁰ Ni ga laabo far a se, nin da ni izey da ni bannyey mo. Ni ga soobay ka kande nafa haro mo, zama ni windi koyo izo ma du haŋ kaŋ ga ŋwa. Amma Mefiboset, ni windi koyo ize ga soobay ka ŋwa ay taablo boŋ han kulu.» Ziba binde gonda ize alboro way cindi gu, da bannya waranka.

¹¹Ja Siiba ütles kuningale: 'Nõnda nagu mu isand kuningas oma sulast käsib, nõnda su sulane teeb.' Ja Mefiboset sõi Taaveti lauas nagu üks kuningapoegi.

¹¹ Saaya din binde Ziba ne bonkoono se: «Hay kulu boŋ kaŋ koyo ay bonkoono na ay, nga bannya lordi nd'a, yaadin no ni bannya ga te. Mefiboset ciine ra, mate kaŋ bonkoono ne, nga mo ga soobay ka ŋwa a taablo boŋ ka saba nda bonkoono izey.»

¹²Ja Mefibosetil oli väike poeg, Miika nimi; ja kõik Siiba koja elanikud olid Mefiboseti sulased.

¹² Mefiboset gonda ize alboro kayna kaŋ se i ga ne Mika. Borey kulu kaŋ go Ziba windo ra mo goono ga may Mefiboset se.

¹³Ja Mefiboset elas Jeruusalemmas, sest ta sõi alaliselt kuninga lauas; ta lonkas mõlemat jalga.

¹³ Mefiboset binde goro Urusalima ra zama han kulu a ga ŋwa Dawda taablo boŋ. A ce hinka kulu larante yaŋ no.