¹Aga kui Apollos oli Korintoses, sündis, et Paulus käis läbi ülamaakonnad ja tuli alla Efesosse. Ja leides sealt mõned jüngrid,

¹ A go mo, waato kaŋ Abolos go Korint, Bulos bisa beene haray laabo ra ka kaa Afasos kwaara. A di talibi fooyaŋ noodin.

²küsis ta neilt: 'Kas te võtsite vastu Püha Vaimu, kui te saite usklikuks?' Nemad aga vastasid: 'Me ei ole kuulnudki, et Püha Vaim on.'

² A ne i se: «Waato kaŋ araŋ cimandi, araŋ du Biya Hanno, wala?» I ne a se: «Hã'a. Iri ya mana baa maa hala Biya Hanno go no.»

³Ja tema ütles: 'Millesse siis teie olete ristitud?' Nemad vastasid: 'Johannese ristimisse.'

³ A ne: «Baptisma woofo no araŋ du?» I ne: «Yohanna baptisma no iri du.»

⁴Aga Paulus ütles: 'Johannes ristis meeleparandusristimisega, öeldes rahvale, et nad usuksid sellesse, kes tuleb pärast teda, see tähendab Jeesusesse.'

⁴ Bulos mo ne: «Yohanna na baptisma te da tuubiyaŋ baptisma ka ne borey se i ma nga kaŋ goono ga kaa Yohanna banda cimandi, danga Yesu nooya.»

⁵Seda kuuldes lasksid nad endid ristida Issanda Jeesuse nimesse.

⁵ Waato kaŋ i maa woodin, i te i se baptisma Rabbi Yesu maa ra.

⁶Ja kui Paulus pani oma käed nende peale, tuli neile Püha Vaim ja nad rääkisid võõraid keeli ja ennustasid.

⁶ Waato kaŋ Bulos na nga kambey dake i boŋ, Biya Hanna zumbu i boŋ. I sintin ka salaŋ da ciine waani-waani yaŋ ka annabitaray te.

⁷Neid oli kokku umbes tosin meest.

⁷ Ikulu me-da-me si kala ngey alboro way cindi hinka.

⁸Paulus läks siis sünagoogi ning rääkis julgesti kolm kuud, väideldes ja veendes inimesi Jumala riigi asjus.

⁸ Bulos furo Yahudance diina marga* fuwo ra ka salaŋ handu hinza cine da bine-gaabi. A na sabaabey kaa taray, ka borey candi ka kand'ey Irikoy koytara do haray.

⁹Aga kui mõned tegid südame kõvaks, ei võtnud sõna vastu ja halvustasid usuteed kogukonna silmis, siis ta eemaldus nende juurest ja eraldas ka jüngrid ning pidas iga päev arutlusi Türannose koolis.

⁹ Amma waato kaŋ boro fooyaŋ na hanga sanday te, i wangu ka gana mo, i na sanni futuyaŋ te fondo woodin boŋ borey marga kulu jine. Bulos mo fun i do ka talibey fay ka ye waani. Zaari kulu mo a ga kakaw Tiranos cawyaŋ fuwo ra.

¹⁰See kestis kaks aastat, nii et kõik, kes Aasias elasid, nii juudid kui kreeklased, said kuulda Issanda sõna.

¹⁰ Woodin mo te sanda jiiri hinka hala Aziya gorokoy kulu du ka maa Rabbi sanno, Yahudancey da Garekey kulu.

¹¹Ja Jumal tegi iseäralikke vägevaid tegusid Pauluse käte läbi,

¹¹ Irikoy mo na dabari goy waani yaŋ te Bulos kambe ra,

¹²nii et ka tema naha pealt võetud higirätikuid ja põllesid viidi haigete peale ja tõved lahkusid neist ning kurjad vaimud läksid välja.

¹² hal i goono ga sungay tuusuyaŋ calley da cancandiyaŋ ta Bulos do ka kond'ey doorikomey do. Doori waani-waani yaŋ mo fun borey gaa, follay tamey mo follayey dira.

¹³Aga mõned rändajad juudid, kes vaime välja ajasid, katsusid lausuda Issanda Jeesuse nime nende üle, kelles oli kurje vaime, üteldes: 'Ma vannutan teid Jeesuse nimel, keda Paulus kuulutab!'

¹³ Amma Yahudance fooyaŋ kaŋ yaŋ goono ga windi-windi laabo ra, kaŋ tibbonceyaŋ no, si ka Rabbi Yesu maa ce borey kaŋ gonda follayyaŋ boŋ. I goono ga ne: «Ay g'araŋ lordi da Yesu kaŋ Bulos goono g'a baaro waazu.»

¹⁴Seda tegid ühe juudi ülempreestri Skeua seitse poega.

¹⁴ Boro iyye go no, boro folloŋ izeyaŋ no, kaŋ maa Sikewa, Yahudance alfaga beeri fo no. Ngey no goono ga woodin te.

¹⁵Ent kuri vaim kostis neile: 'Jeesust ma tunnen ja Paulust ma tean, aga kes teie olete?'

¹⁵ Kala folla tu i se ka ne: «Ay ga Yesu bay, ay ga Bulos mo bay, amma araŋ ya may yaŋ no?»

¹⁶Ja inimene, kelles oli kuri vaim, kargas neile kallale, sai võimust nende üle ja võitis nad ära, nii et nad alasti ja haavatuna põgenesid sellest kojast.

¹⁶ Bora kaŋ banda folla bara din kaŋ i ra k'i zeeri. A te i boŋ zaama, kal i zuru ka fun fuwo din ra gaa-koonu. I maray mo.

¹⁷See lugu sai teatavaks kõigile juutidele ja kreeklastele, kes elasid Efesoses, ja hirm langes nende kõikide peale ja Issanda Jeesuse nime kiideti suureks.

¹⁷ Woodin mo, Afasos gorokoy kulu bay a gaa, Yahudancey ka guna Garekey kulu. Humburkumay na ikulu di, Rabbi Yesu maa mo goono ga du beeray.

¹⁸Ja paljud nendest, kes olid saanud usklikuks, tulid ning tunnistasid ja rääkisid oma tegudest.

¹⁸ Boro boobo kaŋ cimandi goono ga kaa ka ngey zunubey ci, ka ngey goyey mo cabe.

¹⁹Aga paljud neist, kes olid tegelnud nõiakunstiga, tõid oma raamatud kokku ja põletasid need ära kõikide silma all. Ja kui nende hind kokku arvestati, leiti see olevat viiskümmend tuhat hõberaha.

¹⁹ Moodabal teekoy ra boro fooyaŋ mo, kaŋ manti jama kayna bo na ngey tirey margu. I goono g'i ton borey kulu jine. I na tirey noorey lasaabu. A to nzarfu noor'ize zambar waygu.

²⁰Nõnda võimsalt kasvas ja tugevnes Issanda sõna.

²⁰ Yaadin no Rabbi sanno goono ga tonton da gaabi gumo ka te sahã.

²¹Pärast neid sündmusi võttis Paulus vaimus ette minna Makedoonia ja Ahhaia kaudu Jeruusalemma ja ütles: 'Kui ma seal olen ära käinud, pean ma nägema ka Rooma linna.'

²¹ Hayey din teeyaŋ banda, Bulos na nga bina daŋ Urusalima koyyaŋ gaa, d'a na Masidoniya da Akaya mo gana. A ne i se: «D'ay koy Urusalima, tilas kala ya bisa ka koy di Roma mo.»

²²Ta läkitas Makedooniasse kaks oma abilist, Timoteose ja Erastose, ise jäi aga veel mõneks ajaks Aasiasse.

²² A na boro hinka donton nga saajawkoy ra, i ma koy Masidoniya, ngey Timotiyos da Arastos, amma nga bumbo goro kayna fo noodin Aziya laabo ra.

²³Aga tol ajal tekkis usutee pärast suur rahutus.

²³ Alwaato din ra no kusuuma fo tun kaŋ manti ikayna no, Yesu fonda ciine ra.

²⁴Sest üks hõbesepp, Demeetrios nimi, tegi Artemise templi hõbekujukesi ja muretses sellega käsitöölistele rohkesti tööd.

²⁴ Zama boro fo go no kaŋ maa Dimitriyos, nzarfu zam no. A ga Artemis* fuwo alhaalo te da nzarfu, kaŋ kande zamey se daymi boobo.

²⁵Ta kogus kokku nood ning muud oma ärile kaasaaitajad ja ütles: 'Mehed, te teate, et meie heaolu sõltub sellest tööst,

²⁵ Day, a n'i margu, da ceeci woodin fonda goy-teerey. A ne: «Ya alborey, araŋ ga bay kaŋ ceeci woone do no iri goono ga du iri arzaka.

²⁶ja te näete ja kuulete, et see Paulus veenab ja juhib kõrvale rohkesti rahvast mitte ainult Efesoses, vaid peaaegu kogu Aasia provintsis, öeldes, et kätega valmistatud asjad ei ole jumalad.

²⁶ Araŋ goono ga di, araŋ goono ga maa mo, kaŋ manti Afasos ra hinne no, amma Aziya baayaŋo kulu ra, Bulos wo na boro boobo candi k'i bare. A goono ga ne woone yaŋ kaŋ kambey goono ga te manti irikoyyaŋ no.

²⁷Ja nõnda ähvardab põlu alla sattumine mitte üksnes seda meie tööala, vaid ka suure jumalanna Artemise templit ei peeta enam millekski ja kaob tema suur ülevus, ehkki teda kummardab kogu Aasia ja ilmamaa.'

²⁷ Manti mo zama iri ceeco go kataru ra a ma ciya dondayaŋ hari hinne bo, amma hala baa Artemis fuwo, tooru wayboro beero, i g'a ye yaamo mo. I g'a beera zeeri mo, nga kaŋ Aziya nda ndunnya kulu goono ga sududu a se.»

²⁸Seda kuuldes said nad täis raevu ja hakkasid hüüdma: 'Suur on efeslaste Artemis!'

²⁸ Waato kaŋ i maa woodin binde, i biney tun. I sintin ka kuuwa ka ne: «Artemis, Afasos wano, ya ibeeri no!»

²⁹Ja terve linn hakkas mässama ja nad sööstsid üksmeelselt teatrisse, lohistades kaasa makedoonlased Gaiuse ja Aristarhose, Pauluse matkakaaslased.

²⁹ Kwaara kulu to mo da kururuwa. I kulu te me folloŋ mo ka tun da zuray ka koy marga batama do. I goono ga Gayos da Aristarkos candi ka kond'ey, kaŋ yaŋ ti Masidoniya boroyaŋ, kaŋ ngey da Bulosyaŋ ga dira care banda.

³⁰Aga kui Paulus tahtis rahvakoosolekule minna, ei lasknud jüngrid teda.

³⁰ Waato kaŋ Bulos ga ba nga ma furo borey do, talibey wangu a se.

³¹Isegi mõned Aasiamaa ülemad, kes olid ta sõbrad, saatsid mehi ta juurde paluma, et ta ei näitaks end teatris.

³¹ Kwaara jine boro fooyaŋ mo, kaŋ yaŋ ti a corey, donton a gaa k'a ŋwaaray ka ne a ma si koy marga batama do.

³²Ühed karjusid nüüd üht, teised teist, sest rahvakogu oli segaduses, suurem hulk ei teadnudki, misjaoks nad olid kokku tulnud.

³² Boro fooyaŋ binde kuuwa ka hay fo ci, boro fooyaŋ mo goono ga hay fo waani ci. Zama jama boŋ haw, i baayaŋo mo mana bay haŋ kaŋ se no i margu.

³³Siis mõned rahva hulgast selgitasid olukorda Aleksandrosele, kelle juudid olid ette lükanud. Aleksandros aga viipas käega, tahtes pidada rahvakoosoleku ees kaitsekõnet.

³³ Jama ra boro fooyaŋ na Iskandari fahamandi _da haŋ kaŋ goono ga te|_. Yahudancey mo n'a tuti ka daŋ jama jine. Iskandari mo na nga kamba sambu, zama a ga ba nga ma salaŋ borey se k'i kaa kambe.

³⁴Aga kui nad mõistsid, et ta on juut, tõstsid nad kisa ja karjusid kõik nagu ühest suust ligi kaks tundi: 'Suur on efeslaste Artemis!'

³⁴ Amma waato kaŋ i di kaŋ Yahudance no, borey kulu soobay ka wurru me fo kal a to sanda guuru hinka cine ka ne: «Artemis, Afasos wano, ya ibeeri no!»

³⁵Aga linnakirjutaja vaigistas viimaks rahva ja lausus: 'Efesose mehed, kas on ühtegi inimest, kes ei tea, et efeslaste linn on suure Artemise ja tema taevast mahalangenud kuju hoidja?

³⁵ Waato kaŋ kwaara hantumkwa na jama laakal kanandi, gaa no a ne i se: «Ya Afasos borey, may no si bay kaŋ Afasos kwaara ga ti Artemis beero windo batukwa, d'a himando mo kaŋ fun beene ka kaŋ?

³⁶Et see on vaieldamatu tõsiasi, siis on teie kohus vait olla ja mitte midagi ennatlikult ette võtta.

³⁶ Za kaŋ i si du ka woodin yaŋ ze, a ga hima woodin se araŋ laakaley ma kani, araŋ ma si hay fo te da cahãyaŋ.

³⁷Te ju olete siia toonud need mehed, kes ei ole templiriisujad ega meie jumalanna teotajad.

³⁷ Zama araŋ kanda borey wo, a go mo, i manti tooru fuwo zayyaŋ no, wala mo i manti iri wayboro tooro kaynakoyaŋ.

³⁸Kui nüüd Demeetriosel ja temaga koos olevatel käsitöölistel on kellegi peale kaebamist, siis selleks peetakse kohtupäevi ja on olemas maavalitsejad; süüdistagu nad seal üksteist.

³⁸ Da day Dimitriyos da zamey kaŋ go a banda gonda sanni fo ngey da boro kulu kaŋ no game ra, ciiti fuyaŋ go no feerante, ciitikoyaŋ mo go no. Wa naŋ i ma kande care kalima noodin.

³⁹Ja kui teil on veel mingeid nõudmisi, siis arutatakse seda korralisel rahvakoosolekul.

³⁹ Amma d'araŋ gonda sanni fo kaŋ boŋ araŋ ga ba araŋ ma salaŋ, i ga woodin sasabandi ciiti faada ra.

⁴⁰Meie oleme ju ohus, et meid tänase kokkutormamise pärast süüdistatakse mässutõstmises, milleks ei olnud mingit põhjust ja millest me ei suuda aru anda.' Ja nende sõnadega õnnestus tal rahvakoosolek laiali saata.

⁴⁰ Zama haciika hunkuna iri go kataru ra, d'i n'iri kalima kusuuma wo se, kaŋ sinda kobay. A boŋ mo iri si hin ka marga sabaabo cabe.» Waato kaŋ a na woodin ci, a na marga sallama.