1Aga kui see sündis, et meie neist lahkusime ja merele läksime, siis tulime otseteed sõites Koosi saarele, teisel päeval aga Roodosele ja sealt Patarasse.
1 A go mo, waato kaŋ iri fay d'ey ka furo hiyo ra, iri daŋandi turr ka koy Kos. A wane suba mo, iri to Rodusa, iri dira noodin mo ka kaa Batara.
2Seal me leidsime laeva, mis suundus Foiniikiasse, astusime sellele ja sõitsime minema.
2 Waato kaŋ iri du hi fo kaŋ ga daŋandi ka koy Finiciya, iri furo a ra ka dira.
3Aga kui Küpros paistma hakkas, jätsime selle pahemat kätt, purjetasime Süüriasse ja randusime Tüüroses, sest seal pidi laev lossitama.
3 Waato kaŋ iri na Kubrus fonnay, iri n'a naŋ kambe wow haray ka koy Suriya. Iri zumbu Tir kwaara, zama noodin no i ga hiyo jinay zumandi.
4Seal me leidsime jüngreid ja jäime nende juurde seitsmeks päevaks. Nemad ütlesid Paulusele Vaimu mõjul, et ta ei läheks Jeruusalemma.
4 Kaŋ iri na talibey gar, iri goro noodin jirbi iyye. Ngey no ci Bulos se Biya _Hanno|_ do ka ne a ma si ziji ka koy Urusalima.
5Kui me need päevad seal olime mööda saatnud, asusime teele; ja nemad kõik naiste ja lastega saatsid meid linnast välja. Ja ranna ääres me laskusime põlvili ning, olles palvetanud,
5 Waato kaŋ iri na jirbey din toonandi, iri fatta k'iri diraw te. Ikulu mo, d'i wandey d'i izey, n'iri dum kala kwaara banda. Iri gurfa noodin teeko me gaa ka adduwa te.
6andsime üksteisele jumalagajätuks suud. Ja meie astusime laevale, nemad aga pöördusid tagasi koju.
6 Waato din gaa no iri na care sallama. Iri furo hiyo ra, ngey mo ye fu.
7Meie jätkasime aga purjetamist ning saabusime Tüürosest Ptolemaisi, teretasime vendi ning jäime üheks päevaks nende juurde.
7 Waato kaŋ iri dira ka fun Tir, iri kaa Butolimayis, iri na noodin nya-izey fo, iri goro i do jirbi folloŋ.
8Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde.
8 A wane suba, iri tun ka kaa Kaysariya kwaara. Kaŋ iri furo Filibos kwaara, waazuko no kaŋ ga ti ngey boro iyya din ra afo, iri zumbu a gaa.
9Temal oli neli tütart, kes olid neitsid ja kõnelesid prohvetlikult.
9 Bora din gonda ize wandiyo taaci kaŋ yaŋ ga annabitaray te.
10Kui me mõneks päevaks sinna jäime, tuli Juudamaalt prohvet, Agabos nimi.
10 Waato kaŋ iri goono ga goro noodin jirbiyaŋ, kala annabi fo kaa ka fun Yahudiya ra kaŋ maa Agabos.
11Ja ta tuli meie juurde, võttis Pauluse vöö, sidus oma käed ja jalad kinni ning ütles: 'Nii ütleb Püha Vaim: Mehe, kelle oma on see vöö, aheldavad juudid nõnda Jeruusalemmas ja annavad paganate kätte.'
11 Waato kaŋ a kaa iri do, a na Bulos guddama sambu ka nga cey da nga kambey haw. Gaa no a ne: «Yaadin no Biya Hanna ne: Ya-cine no Yahudancey kaŋ go Urusalima ra ga guddama wo koyo haw. I g'a daŋ mo dumi cindey kambe ra.»
12Seda kuuldes palusime meie ja ka sealsed vennad Paulust, et ta ei läheks Jeruusalemma.
12 Waato kaŋ iri maa woodin, iri nda kwaara borey kulu na Bulos ŋwaaray ka ne a ma si koy Urusalima.
13Seepeale vastas Paulus: 'Mis te teete, et te nutate ja vaevate mu südant! Sest ma olen valmis mitte üksnes laskma ennast Jeruusalemmas aheldada, vaid ka surema Issanda Jeesuse nime pärast.'
13 Gaa no Bulos tu ka ne: «Ifo no araŋ goono ga te wo, araŋ goono ga hẽ k'ay bine sara? Zama ay wo soola no, manti hawyaŋ hinne se bo, amma hala ya bu zaati Urusalima ra Rabbi Yesu maa sabbay se.»
14Aga kui ta ei lasknud end ümber veenda, rahunesime ja ütlesime: 'Sündigu Issanda tahtmine!'
14 Waato kaŋ iri mana hin a, iri naŋ, ka ne: «Kala day Rabbi miila ma te.»
15Pärast neid päevi me valmistusime teeleminekuks ja läksime Jeruusalemma.
15 Jirbey din banda iri n'iri jinay soola ka koy Urusalima.
16Meiega tulid ka mõned jüngrid Kaisareast, kes viisid meid ühe ammuse jüngri Mnaasoni, Küprose mehe juurde, kelle külalisteks me pidime jääma.
16 Kaysariya talibi fooyaŋ mo koy iri banda. I kond'iri k'iri zumandi Manason kwaara, kaŋ ga ti Kubrus boro, talibi zeeno fo no.
17Kui me Jeruusalemma jõudsime, võtsid vennad meid vastu rõõmsa meelega.
17 Waato kaŋ iri to Urusalima, nya-izey n'iri kubayni nda farhã.
18Järgmisel päeval läks Paulus meiega Jaakobuse juurde ja kõik vanemad tulid ka sinna.
18 A wane suba, Bulos koy iri banda Yakuba do, arkusey kulu mo kaa noodin.
19Ta tervitas neid ja kirjeldas siis üksikasjalikult kõike, mis Jumal tema teenimise läbi oli paganate seas teinud.
19 Waato kaŋ Bulos n'i fo, a dede i se afo-fo haŋ kaŋ yaŋ Irikoy te dumi cindey game ra nga goyo do.
20Seda kuuldes ülistasid nad Jumalat ning ütlesid Paulusele: 'Vend, sa näed, kui mitukümmend tuhat juuti on saanud usklikuks ja need kõik on innukad Moosese Seaduse pidajad.
20 Ngey mo, waato kaŋ i maa woodin, na Irikoy beerandi. I ne a se mo: «Iri nya-izo, ni di kaŋ Yahudancey ra boro zambar-zambar yaŋ no cimandi, ikulu mo no gonda anniya asariya ganayaŋ se.
21Nende kõrvu on kostnud, et sina õpetavat paganate seas elavaid juute Moosesest ära taganema, öeldes, et neil ei ole vaja lapsi ümber lõigata ega elada meie tavade järgi.
21 I maa ni baaru mo kaŋ ni goono ga Yahudancey kulu kaŋ yaŋ go dumi cindey game ra dondonandi ka ne i ma fay da Musa: i ma si ngey izey dambangu, i ma si alaadey mo gana.
22Mida nüüd teha? Muidugi nad saavad kuulda, et sa oled tulnud.
22 To, sohõ mate no? Zama sikka si i ga maa baaru kaŋ ni kaa neewo.
23Tee nüüd seda, mis me sulle ütleme! Meil on neli meest, kelle peal on tõotus.
23 Day, sohõ ma kaa ka te haŋ kaŋ iri ga ci ni se. Boro taaci go no iri se kaŋ yaŋ na sarti sambu.
24Võta need enesega ja puhasta ennast koos nendega ja kanna nende eest nende kulud, et nad oma pea võiksid pügada, ja siis saavad kõik aru, et see on tühi jutt, mis nad sinust on kuulnud, ning et ka sina ise elad Seadust pidades.
24 Ni ma borey din sambu ka ni boŋ hanandi i banda. Ni ma bana i se, zama i ma ngey boŋey cabu. Zama boro kulu ma du ka bay kaŋ sanni kulu kaŋ boro fooyaŋ goono ga koy ci i se ni boŋ taari no! Amma i ga di kaŋ ni bumbo goono ga fonda gana ka haggoy da asariya.
25Aga usklikuks saanud paganate kohta me oleme saatnud kirja, otsustades, et nad peavad hoiduma ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu söömisest ning pilastusest.'
25 Amma dumi cindey kaŋ yaŋ cimandi, i ciine ra iri hantum i se. Iri n'i lordi ka ne i ma ngey boŋ gaay i ma si lamba hay fo kaŋ i wi tooru se gaa, i ma si kuri ŋwa, wala haŋ kaŋ i koote ka wi, i ma fay da zina mo.»
26Järgmisel päeval võttis Paulus mehed ja laskis enda koos nendega puhastada. Siis ta läks pühakotta, et teatada, millal puhastuspäevad lõpevad ja nende igaühe eest tuuakse ohver.
26 Gaa no Bulos na borey din sambu. A suba a na nga boŋ hanandi i banda ka furo Irikoy windo ra. A ci waato kaŋ ngey hananyaŋ jirbey ga to, da waato kaŋ i ga hima ka sarga te i afo-fo kulu se.
27Aga kui need seitse päeva hakkasid lõpule jõudma, nägid Aasiast tulnud juudid Paulust pühakojas. Need ajasid möllama kogu rahva ja pistsid oma käed tema külge,
27 Waato kaŋ jirbi iyya din ga ba ka ban, kala Aziya Yahudance fooyaŋ di Bulos Irikoy windo ra. I na jama kulu tunandi ka ngey kambey dake a boŋ.
28hüüdes: 'Iisraeli mehed, tulge appi! See ongi see inimene, kes kõigis paigus õpetab meie rahva ja Seaduse ja selle paiga vastu. Ja nüüd on ta veel kreeklasigi toonud pühakotta ja selle püha paiga rüvetanud!'
28 I kuuwa ka ne: «Ya Israyla borey, wa iri gaa! kaŋ se boro wo no ga ti bora kaŋ goono ga boro kulu dondonandi nangu kulu ka gaaba nda iri dumo nda Tawreto, da nangu wo mo. A kande baa Gareku fooyaŋ mo ne Irikoy windo ra ka nangu hananta wo ziibandi.»
29Sest nad olid enne linnas näinud temaga koos efeslast Trofimost ning arvasid, et Paulus oli ta toonud pühakotta.
29 (Zama i jin ka di Afasos bora Turofimos Bulos banda kwaara ra. I ho hala Bulos kand'a Irikoy windo ra.)
30Siis tõusis kogu linn liikvele ning rahvas jooksis kokku. Ja nad haarasid Paulusest kinni ja vedasid ta pühakojast välja, ja otsekohe lukustati uksed.
30 Kwaara kulu laakal tun, borey zuru ka kaa ka margu. I na Bulos di, ka candi ka kond'a Irikoy windo banda. Sahãadin mo i na windo meyey daabu.
31Ja kui nad püüdsid teda tappa, läks sõnum sealse väeosa ülempealikule, et kogu Jeruusalemm on möllamas.
31 Amma waato kaŋ i goono ga ceeci ngey m'a wi, kala Romey sooje jama wongu nyaŋo maa baaru kaŋ Urusalima kulu go laakal tunay ra.
32See võttis otsekohe sõdureid ja pealikuid kaasa ja tuli jooksujalu nende juurde. Kui rahvas nägi ülempealikut ja sõdureid, lõpetasid nad Pauluse peksmise.
32 Sahãadin-sahãadin, a na soojeyaŋ da sooje jine funayaŋ sambu ka kaa i gaa da jirsi. Ngey mo, kaŋ i di wongu nyaŋo da soojey, na Bulos karyaŋo naŋ.
33Siis ülempealik astus ligi, võttis Pauluse oma hoole alla, käskis ta kahe ketiga aheldada ning küsis, kes ta on ja mis ta on teinud.
33 Gaa no wongu nyaŋo kaa ka maan ka Bulos di. A lordi ka ne i m'a haw da sisiri hinka. A hã hala Bulos wo boro kaŋ no, da haŋ kaŋ no a te.
34Aga rahvahulgast karjusid ühed ühte, teised teist. Kuna ülempealik ei suutnud lärmi pärast midagi selgemalt teada saada, siis laskis ta Pauluse viia kindlusse.
34 Boro fooyaŋ go ga kaati marga ra ka hay fo ci, boro fooyaŋ mo go ga hay fo waani ci. Waato kaŋ a mongo ka bay da cimi haŋ kaŋ no goono ga te kosongo sabbay se, wongu nyaŋo lordi ka ne i ma kande Bulos soojey fuwo ra.
35Aga kui ta treppide juurde jõudis, tuli sõduritel rahva vägivallatsemise pärast Paulust kanda,
35 Waato kaŋ a kaaru fu kaarimi jabey boŋ, soojey n'a sambu zama jama go g'a gurzugandi.
36sest suur rahvahulk järgnes neile, hüüdes: 'Hukka ta ära!'
36 Zama jama goono g'i banda gana ka wurru ka ne: «Wa konda k'a wi!»
37Kui Paulust oldi juba kindlusse viimas, lausus ta ülempealikule: 'Kas ma tohin sulle midagi öelda?' Aga tema ütles: 'Kas sa oskad kreeka keelt?
37 Kaŋ i ga ba ka konda Bulos soojey fuwo ra, a ne wongu nyaŋo se: «Ni ga yadda ay se ya salaŋ ni se?» A ne Bulos se: «Ni ga waani Gareku sanni no?
38Kas sa ei olegi see egiptlane, kes mõni aeg tagasi ässitas ja viis kõrbe neli tuhat sikariooti?'
38 Haba, manti nin no ga ti Misiranca din bo, kaŋ na boro-wiiko zambar taaca din daŋ i ma murte, kaŋ kond'ey saajo ra mo za jirbi bandey?»
39Paulus ütles: 'Mina olen juut Tarsosest, kuulsa Kiliikia linna kodanik. Ma palun sind väga, luba mul rahvale kõnelda!'
39 Amma Bulos ne: «Ay wo Yahudance no, Tarsus boro, Silisiya laabo ra, kwaara kaŋ boro kulu ga bay, ay ya a kwaara ize no. Ay ga ni ŋwaaray mo, ma yadda ay se hala ya salaŋ jama se.»
40Kui ta lubas, astus Paulus trepiastmeile ning viipas rahvale käega. Kui kõik jäid vait, hakkas ta heebrea keeles kõnet pidama ja ütles:
40 Waato kaŋ a yadda a se, Bulos na nga kamba sambu jama se. Nga mo go ga kay fu kaarimi jabey boŋ. Waato kaŋ i dangay sulum, a salaŋ i se da Yahudancey sanni ka ne: