¹Paulus vaatas aga ainiti Suurkohtu poole ja ütles: 'Mehed-vennad, mina olen Jumala ees elanud tänini igati puhta südametunnistusega.'

¹ Amma Bulos na Yahudancey arkusey marga guna ka ne i se: « Ay nya-izey, bine lasaabu hanno no ay goono ka kay d'a Irikoy jine hala ka kaa hunkuna.»

²Aga ülempreester Hananias käskis lähedalseisjaid lüüa talle vastu suud.

² Hananiya, kaŋ ga ti alfaga beero na borey kaŋ goono ga kay Bulos jarga lordi ka ne i m'a kar meyo gaa.

³Siis Paulus ütles temale: 'Küll Jumal lööb ka sind, sa lubjatud sein! Sina istud siin, et mõista minu üle kohut Seaduse järgi, ise aga käsid vastu Seadust mind lüüa?'

³ Gaa no Bulos ne a se: «Ni mo, Irikoy ga ni kar, nin cinari kaŋ i kwaarandi! Ni goono ga goro ka ciiti ay se Tawreto* boŋ, ni goono ga lordi mo ka ne i m'ay kar ka gaaba nda Tawreto?»

⁴Lähedalseisjad aga ütlesid: 'Kas sa häbistad Jumala ülempreestrit?'

⁴ Borey kaŋ goono ga kay noodin ne: «Irikoy alfaga beero no ni ga wow, wala?»

⁵Siis lausus Paulus: 'Ma ei teadnud, vennad, et ta on ülempreester; on ju kirjutatud: 'Sa ei tohi oma rahva ülemast rääkida halvasti.''

⁵ Bulos ne: «Ay nya-izey, ay mana bay me hala nga no ga ti alfaga beero. Zama i n'a hantum ka ne: ‹Ni ma si sanni yaamo ci ni jama jine bora boŋ.› »

⁶Kuna Paulus teadis, et osa neist oli sadusere ja teine osa varisere, siis ta hüüdis Suurkohtus: 'Mehed-vennad, mina olen variser, variseri poeg. Minu üle mõistetakse kohut lootuse ja surnute ülestõusmise pärast!'

⁶ Amma kaŋ Bulos bay kaŋ i ra jare fa Sadusi* fonda boroyaŋ no, jare fa mo Farisi fonda boroyaŋ no, a kuuwa Yahudancey arkusey marga ra ka ne: «Ay nya-izey, ay wo Farisi fonda boro no, Farisi fonda borey ize mo no. Buukoy tunyaŋo beeje ciine boŋ no i goono ga ciiti ay se.»

⁷Aga niipea kui ta seda oli öelnud, tõusis variseride ja saduseride vahel tüli ja koosolek jagunes kaheks.

⁷ Waato kaŋ a na woodin ci binde, kosongu naan ka tun Farisi fonda borey da Sadusi fonda borey game ra, marga mo fay ihinka.

⁸Sest saduserid ütlevad, et ülestõusmist ja ingleid ja vaime ei olevatki, variserid tunnistavad aga neid kõiki.

⁸ Zama Sadusi fonda borey goono ga ne buukoy tunyaŋ wala malaykey wala biya, ikulu si no. Amma Farisi fonda borey goono ga seeda ka ne ikulu go no.

⁹Siis tekkis suur lärm, ja mõned kirjatundjad variseride poolelt tõusid ja vaidlesid ägedalt ning ütlesid: 'Meie ei leia midagi paha selles inimeses. Võib-olla ongi vaim või ingel temaga rääkinud.'

⁹ Kosongu bambata tun. Asariya dondonandiko fooyaŋ kaŋ ti Farisi fonda boroyaŋ tun ka kay. I goono ga salaŋ ka gubi ka ne: «Iri ya kay mana di taali boro wo gaa. Da biya wala malayka no ka salaŋ a se binde, yaadin gaa mate no?»

¹⁰Aga kui tüli läks suureks, kartis ülempealik, et nad Pauluse lõhki rebivad, ja käskis sõjaväel alla minna, et Paulus nende keskelt ära võtta ja kindlusse viia.

¹⁰ Waato kaŋ kosongo beeri gumo, wongu nyaŋo, kaŋ ga humburu borey ma si koy ka Bulos nyage-nyage, na soojey lordi ka ne i ma koy ka Bulos kaa borey game ra da gaabi ka kand'a soojey fuwo ra.

¹¹Aga järgmisel ööl seisis Issand ta juures ning ütles: 'Ole julge! Nagu sa minust oled tunnistanud Jeruusalemmas, nõnda pead sa tunnistama ka Roomas!'

¹¹ A wane suba cino ra no Rabbi kay Bulos jarga ka ne a se: «Ma te bine-gaabi, zama mate kaŋ ni na seeda no ay boŋ ne Urusalima ra, yaadin cine mo no tilas ni ma seeda te Roma mo ra.»

¹²Kui nüüd valgeks läks, heitsid juudid salanõusse ja vandusid vastastikku, et nad ei söö ega joo, enne kui nad Pauluse on tapnud.

¹² Waato kaŋ mo bo, Yahudancey te me fo ka laaliyaŋ haw ngey boŋ gaa ka ne ngey si ŋwa, ngey si haŋ mo kala nda ngey na Bulos wi jina.

¹³Neid, kes selle vandeseltsi olid loonud, oli rohkem kui nelikümmend meest.

¹³ Borey kaŋ yaŋ na hawandiyaŋo wo te mo ga bisa boro waytaaci.

¹⁴Need läksid nüüd ülempreestrite ja vanemate juurde ja ütlesid: 'Me oleme needes vandunud, et me ei söö, enne kui me Pauluse oleme tapnud.

¹⁴ I kaa alfaga beerey da arkusey do ka ne: «Iri na laaliyaŋ haw iri boŋ gaa kaŋ iri si ŋwaari kulu taba kala day d'iri na Bulos wi jina.

¹⁵Andke teie siis koos Suurkohtuga ülempealikule ametlik avaldus, et ta tooks Pauluse teie ette, nagu tahaksite tema kohta täpsemalt teada saada. Meie aga oleme valmis teda hukkama, enne kui ta teieni jõuab.'

¹⁵ Sohõ binde, kal araŋ da Yahudancey arkusey marga ma ne wongu nyaŋo se a ma kande Bulos araŋ do. Araŋ ma te sanda araŋ g'a sanno ciito te a ma boori gumo. Day iri mo, za a mana to neewo, iri go soolante iri m'a wi.»

¹⁶Pauluse õepoeg sai varitsemisnõust kuulda, läks alla ja tuli kindlusse ning teatas seda Paulusele.

¹⁶ Amma Bulos waymayzo maa i gumando baaru. A binde kaa ka furo soojey fuwo ra ka ci Bulos se.

¹⁷Paulus kutsus siis ühe pealiku enese juurde ja ütles: 'Vii see nooruk ülempealiku ette, sest tal on midagi temale teatada!'

¹⁷ Bulos mo na sooje jine funey ra afo ce ka ne a ma kaa nga do. A ne: «Ma konda arwaso wo wongu nyaŋo do, zama a gonda sanni kaŋ a ga ci a se.»

¹⁸See võttis siis noormehe, viis ülempealiku ette ja ütles: 'Vang Paulus kutsus mu enese juurde ja palus tuua selle poisi sinu ette, sest tal on midagi sulle rääkida.'

¹⁸ Nga mo kond'a wongu nyaŋo do. A ne: «Bulos, kas'izo din no, n'ay ce ka ne ya kaa nga do. A n'ay ŋwaaray ka ne ya kande arwaso wo ni do. A gonda sanni kaŋ a ga ba nga ma ci ni se.»

¹⁹Ülempealik aga võttis noormehe käest kinni, viis ta kõrvale ja küsis temalt nelja silma all: 'Mis sul on mulle teatada?'

¹⁹ Wongu nyaŋo mo na arwaso kamba di ka kond'a labu gaa k'a hã tuguyaŋ ra ka ne: «Baaru woofo dumi no ni du kaŋ ni ga ba ni ma ci ay se?»

²⁰Tema ütles: 'Juudid on leppinud kokku sind paluda, et sa homme tooksid Pauluse Suurkohtu ette, nagu tahaks see tema kohta midagi täpsemalt järele pärida.

²⁰ A ne: «Yahudancey te me folloŋ ga ni ŋwaaray ma kande Bulos Yahudancey arkusey marga do suba. I ga te sanda i ga ba ngey ma ye ka maa a sanney no soosay.

²¹Aga sina ära usu neid, sest teda varitsevad nende seast enam kui nelikümmend meest, kes on vastastikku vandunud, et nad ei söö ega joo, enne kui nad on tema hukanud. Nad on juba valmis, oodates vaid sinu nõusolekut.'

²¹ Ma si yadda i se fa, zama i ra boro fooyaŋ goono ga gum kaŋ yaŋ ga bisa boro waytaaci. I na laaliyaŋ haw ngey boŋ gaa, ŋwa si, haŋ si, kala nda ngey na Bulos wi jina. Sohõ i go soolante, ni do alkawlo _hinne|_ mo no i goono ga batu.»

²²Siis laskis ülempealik poisi minema, keelates teda: 'Ära räägi kellelegi, et sa seda mulle teada andsid.'

²² Wongu nyaŋo mo na arwaso sallama k'a lordi ka ne: «Ma si hayey kaŋ ni n'ay kabarandi nd'a ci boro kulu se.»

²³Ja ta kutsus enese juurde kaks pealikut ning ütles: 'Pange valmis kakssada sõdurit, seitsekümmend ratsanikku ja kakssada piigimeest Kaisareasse minekuks kolmandal öötunnil.

²³ A na boro hinka ce sooje jine funey ra ka ne i se: «Araŋ ma sooje zangu hinka soola cin guuru yagga kaŋ ga koy hala Kaysariya, da bari-kari wayye, da yaajikoy zangu hinka.»

²⁴Ja varuge ratsaloomi, et ühe selga panna Paulus ja ta tervelt maavalitseja Feeliksi ette viia.'

²⁴ A ne i ma almanyaŋ soola mo kaŋ boŋ i ga Bulos dake ka kond'a baani samay laabukoyo Filikos do.

²⁵Ta kirjutas ka sellise sisuga kirja:

²⁵ A na tira fo hantum yaa ka ne:

²⁶'Klaudius Lüüsias tervitab üliaulist maavalitsejat Feeliksit!

²⁶ «Ay, Kuludiyos Lisiyas, go ga laabukoyo Filikos, ihanno kaŋ bisa ikulu koy, fo.

²⁷Selle mehe olid juudid kinni võtnud ja teda oldi hukkamas, kui ma tulin väesalgaga vahele ja kiskusin ta nende käest ära, olles teada saanud, et ta on Rooma kodanik.

²⁷ Boro wo, Yahudancey n'a di no, i goono ga ba ngey m'a wi mo. Kal ay kaa i gaa jirsi boŋ nda soojeyaŋ ka bora din kaa kambe, zama ay du baaru kaŋ nga wo Romance no.

²⁸Tahtes aru saada, mis põhjusel nad tema peale kaebavad, viisin ma ta Suurkohtu ette.

²⁸ Kaŋ ay ga ba ya bay taali kaŋ se no i kande a kalima, a se no ay mo kond'a Yahudancey arkusey marga jine.

²⁹Siis ma leidsin, et tema peale kaevatakse nende Seaduse vaidlusküsimustes, aga ei olnud mingit kaebust, mis oleks väärinud surma või vangistust.

²⁹ A binde, ay du ka maa i goono g'a kalima ngey asariya* sanni boŋ, amma i mana kande kalima nda hay fo kaŋ to buuyaŋ, wala baa sisiri hawyaŋ.

³⁰Et aga mulle kanti ette salasepitsusest selle mehe vastu, siis ma saadan ta otsekohe sinu juurde ning käsin ka süüdistajatel sinu ees öelda, mis neil on tema vastu.'

³⁰ Waato kaŋ boro fo n'ay kabarandi nda me-hawyaŋo kaŋ Yahudancey goono ga te a boŋ, sahãadin-sahãadin ay mo n'a donton ni do. Ay n'a kalimakoy mo lordi ka ne i m'a kalima ci ni jine.»

³¹Selle käsu kohaselt võtsid sõdurid siis Pauluse ja viisid ta öö varjul Antipatrisesse.

³¹ Soojey binde na Bulos sambu mate kaŋ i n'i lordi din ka kond'a cino ra Antibatris kwaara.

³²Järgmisel päeval pöördusid nad tagasi kindlusse, lastes ratsanikel temaga edasi minna.

³² A wane suba mo i naŋ bari-karey ma koy a banda. Soojey mo ye ngey fuwo do.

³³Need tulid Kaisareasse, andsid kirja maavalitseja kätte ja viisid ka Pauluse tema ette.

³³ Waato kaŋ bari-karey to Kaysariya, i na tira no laabukoyo se, i na Bulos mo daŋ a kambe ra.

³⁴Kui siis maavalitseja oli kirja läbi lugenud ja pärinud, mis maakonnast ta on, ning saanud teada, et Kiliikiast,

³⁴ Waato kaŋ laabukoyo na tira caw, a na Bulos hã hala laabo kambu kaŋ boro no. Kaŋ a bay Silisiya no Bulos fun,

³⁵ütles ta: 'Ma kuulan su üle, kui ka sinu süüdistajad pärale jõuavad.' Ja ta käskis teda valvata Heroodese peavahis.

³⁵ a ne a se: «Ay ga maa ni sanno waato kaŋ ni kalimakoy to ne.» A lordi ka ne i ma Bulos gaay k'a batu Hirodus faada ra.