¹Aga keegi mees, Hananias nimi, oli koos oma naise Safiiraga müünud omandi

¹ Amma boro fo kaŋ maa Hananiya da nga wando kaŋ maa Safirata na nga batama fo neera

²ja osa saadud rahast naise teades kõrvale toimetanud, ja osa ta tõi ja pani apostlite jalgade ette.

² ka nooro fay ka jara gaay. Wando gonda woodin bayray mo. A kande jare fa k'a jisi diyey jine.

³Siis ütles Peetrus: 'Hananias, mispärast on saatan vallanud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule ja toimetasid kõrvale osa maatüki eest saadud rahast?

³ Amma Bitros ne: «Hananiya, ifo se no Saytan* na ni bina toonandi ya-cine hala ni ma taari Biya Hanna se, hala ni ma ni batama nooro fay ka jara gaay?

⁴Eks see sinu käes olles olnud su oma ja müüdunagi sinu meelevallas? Mispärast sa oled selle ette võtnud oma südames? Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale.'

⁴ Za ni mana batama neera, manti ni wane no? Waato kaŋ ni n'a neera mo, manti ni dabaro ra day no nooro go? Mate no ni te ka hayo wo miila ni bina ra? Day manti borey se no ni taari bo, amma Irikoy se no ni taari.»

⁵Neid sõnu kuuldes langes Hananias maha ja heitis hinge. Ja suur kartus tuli kõikide peale, kes seda kuulsid.

⁵ Kaŋ Hananiya maa sanno din, a kaŋ ka bu. Humburkumay bambata na hangankoy kulu di.

⁶Noormehed aga tõusid ja mässisid ta linasse, kandsid välja ja matsid maha.

⁶ Arwasey mo tun k'a kasance, ka kond'a taray k'a fiji.

⁷Umbes kolme tunni pärast juhtus, et tema naine tuli sisse ega teadnud, mis oli sündinud.

⁷ Sanda guuru hinza deedandi cine bisa, gaa no wando mo kaa ka furo. Day a mana bay haŋ kaŋ te.

⁸Peetrus küsis temalt: 'Ütle mulle, kas te müüsite maatüki sellise hinnaga?' Tema ütles: 'Jah, selle hinnaga.'

⁸ Bitros mo n'a hã ka ne: «Ci ay se hala nooru ya-cine no araŋ na batama neera?» Nga mo ne: «Oho, nooru yaadin no.»

⁹Peetrus ütles nüüd talle: 'Mispärast te olete ühte nõusse heitnud, et Issanda Vaimu kiusata? Ennäe, nende jalad, kes su mehe on matnud, on ukse taga ja nad kannavad välja sinugi.'

⁹ Amma Bitros ne a se: «Ifo se no araŋ te me folloŋ ka Rabbi Biya si? To, hangan! Borey kaŋ na ni kurnyo fiji cey _jinde|_ go fuwo meyo do haray, i ga konda nin mo taray.»

¹⁰Otsekohe kukkus naine tema jalge ette ja heitis hinge. Ja kui noormehed sisse tulid, leidsid nad ta surnud olevat ning kandsid ta välja ja matsid ta tema mehe kõrvale.

¹⁰ Sahãadin waybora kaŋ Bitros jine ka bu. Arwasey mo furo, kal i di waybora mo bu. I kond'a taray k'a fiji kurnyo jarga.

¹¹Ja suur kartus tuli terve koguduse peale ja kõikide peale, kes seda kuulsid.

¹¹ Humburkumay bambata na Almasihu marga kulu di, da borey kulu kaŋ maa hayey din.

¹²Apostlite käte läbi sündis palju tunnustähti ja imetegusid rahva seas, ja nad olid kõik koos ühel meelel Saalomoni sammaskäigus.

¹² Alaama nda dambara hari boobo goono ga te diyey kambey do jama ra. I kulu mo goono ga margu Suleymanu tanda ra da bine folloŋ.

¹³Ehkki muudest inimestest ei söandanud keegi nendega lähedalt suhelda, pidas rahvas neist suurt lugu.

¹³ Amma boro cindey ra, boro kulu si ta ka nga boŋ margu nd'ey. Kulu nda yaadin jama goono g'i beerandi.

¹⁴Seda enam aga lisandus neid, kes uskusid Issandasse, suurel hulgal nii mehi kui naisi,

¹⁴ Rabbi cimandikoy mo goono ga soobay ka tonton, marga bambata no, alboro nda wayboro yaŋ.

¹⁵nii et nad kandsid ka haigeid tänavatele ning panid need kanderaamidele ja vooditele, et Peetruse möödudes kas või tema varigi langeks mõne peale neist.

¹⁵ Kala borey goono ga doorikomey sambu ka kand'ey fondey gaa, k'i jisi dimey da daarijey boŋ, zama waati kaŋ Bitros goono ga bisa, a biya ma kani i ra boro fooyaŋ gaa.

¹⁶Ka Jeruusalemma ümbruse linnade rahvas tuli kokku, tuues haigeid ja rüvedatest vaimudest vaevatuid, kes kõik said terveks.

¹⁶ Jama mo kaŋ fun kwaarey kaŋ yaŋ go Urusalima windanta margu ka kande ngey doorikomey, da borey kaŋ yaŋ follayyaŋ goono ga taabandi. Ikulu mo goono ga du baani.

¹⁷Aga ülempreester ja kõik ta kaaslased, saduseride erakond, muutusid kadedaks

¹⁷ Amma alfaga beero tun, nga nda borey kulu kaŋ go a banda, (sanda Sadusi fonda borey nooya). I to da canse.

¹⁸ja pistsid oma käed apostlite külge ning panid nad üldvanglasse.

¹⁸ I na diyey di k'i daŋ kasu.

¹⁹Issanda ingel avas aga öösel vangimaja uksed, viis nad välja ja ütles:

¹⁹ Amma cino ra Rabbi malayka* na kasu fu meyo fiti k'i kaa taray. A ne:

²⁰'Minge, seiske ja kõnelge rahvale pühakojas kõik selle elu sõnad!'

²⁰ «Araŋ ma koy ka kay Irikoy windo ra ka fundo wo sanno kulu ci jama se.»

²¹Kui apostlid seda olid kuulnud, tulid nad koidu ajal pühakotta ja hakkasid õpetama.Aga kui ülempreester ja tema kaaslased pärale jõudsid, kutsusid nad kokku Suurkohtu ja kõik Iisraeli rahva vanemad ning läkitasid kohtuteenrid vangimajja apostleid ära tooma.

²¹ Waato kaŋ i maa woodin, i furo Irikoy windo ra za mo bo ka sintin ka dondonandi. Waato kaŋ alfaga beero kaa, nga nda borey kaŋ yaŋ go a banda na Yahudancey arkusey marga ce, danga Israyla izey arkusey marga kulu nooya. I donton kaso do ka ne i ma kand'ey.

²²Kui need nüüd pärale jõudsid, ei leidnud nad apostleid vanglast. Nad pöördusid tagasi ja teatasid:

²² Amma doogarey kaŋ koy man'i gar kaso ra. Doogarey ye ka kande baaro.

²³'Me leidsime vangimaja küll täiesti kindlalt lukustatuna ja valvurid ustel seismas, aga kui me ukse avasime, ei leidnud seest kedagi.'

²³ I ne: «Iri na kasu fuwo gar daabante hal a ma boori, batukoy mo goono ga kay meyey gaa. Amma waato kaŋ iri na kaso feeri, iri mana boro kulu gar a ra.»

²⁴Neid sõnumeid kuuldes olid templipealik ja ülempreestrid nõutud - mis küll võis juhtuda?

²⁴ Waato kaŋ Irikoy windo batukoy jine funa da alfaga beerey maa sanney din, i boŋ haw gumo diyey sabbay se, hala naŋ kaŋ haya din ga koy ka to.

²⁵Siis aga saabus keegi, kes teatas neile: 'Ennäe, mehed, kelle teie panite vanglasse, seisavad pühakojas ja õpetavad rahvast!'

²⁵ Kala boro fo kaa ka ne i se: «Guna, borey din kaŋ araŋ daŋ kaso ra goono ga kay Irikoy windo ra ka jama dondonandi.»

²⁶Siis läks templipealik sulastega kaasa ja tõi apostlid ära; aga mitte vägisi, sest nad kartsid, et muidu rahvas viskab nad kividega surnuks.

²⁶ Gaa no batukoy jine funa da doogarey koy ka kand'ey, amma day manti gaabi-gaabi boŋ bo, zama i go ga humburu jama, i ma si ngey catu ka wi da tondiyaŋ.

²⁷Nad tõid siis apostlid ning panid seisma Suurkohtu ette. Ja ülempreester küsis neilt:

²⁷ Waato kaŋ i kand'ey, i n'i kayandi Yahudancey arkusey marga jine. Alfaga beero n'i hã

²⁸'Eks me ole teid rangelt keelanud õpetamast selle nimel? Ja vaata, te olete Jeruusalemma oma õpetusega täitnud ja tahate selle inimese vere tuua meie peale!'

²⁸ ka ne: «Manti iri n'araŋ lordi nda gaabi ka ne araŋ ma si dondonandi maa wo ra? Guna mo, araŋ na Urusalima toonandi nd'araŋ dondonandiyaŋo. Araŋ ga ba mo ka bora din fundi alhakko candi k'a dake iri boŋ.»

²⁹Peetrus ja teised apostlid kostsid: 'Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna.

²⁹ Amma Bitros da diyey tu ka ne: «Tilas no iri ma Irikoy gana ka bisa iri ma borey gana.

³⁰Meie isade Jumal on üles äratanud Jeesuse, kelle teie olete tapnud, riputades ta ristipuu külge.

³⁰ Iri kaayey Irikoyo na Yesu tunandi, nga kaŋ araŋ kanji bundo gaa k'a wi.

³¹Jumal on just tema oma parema käega ülendanud Juhiks ja Päästjaks, andma Iisraeli rahvale meeleparandust ja pattude andeksandmist.

³¹ Yesu wo, Irikoy n'a beerandi nga kambe ŋwaaro gaa k'a ciya Jine Boro da Faabako, zama a ma tuubi nda zunubi yaafayaŋ no Israyla se.

³²Ja meie oleme kõige selle tunnistajad ning samuti Püha Vaim, kelle Jumal on andnud neile, kes on talle kuulekad.'

³² Iri mo hayey din seedayaŋ no. Biya Hanna kaŋ Irikoy no borey kaŋ goono g'a gana se, nga mo ga ti seeda.»

³³Kui nad seda kuulsid, lõikas see neile südamesse ja nad tahtsid apostlid hukata.

³³ Waato kaŋ jama maa sanno din, a goono g'i biney gooru, i ga ba mo ngey ma diyey wi.

³⁴Siis aga tõusis Suurkohtus üles üks variser, Gamaliel nimi, Moosese Seaduse õpetaja, keda kogu rahvas hindas, käskis mehed natukeseks ajaks välja viia

³⁴ Amma Farisi* fonda boro fo kaŋ maa Gamaliyel go no, Tawretu* dondonandiko no, kaŋ gonda beeray borey kulu do. A tun ka kay Yahudancey arkusey marga ra, ka lordi ka ne i ma diyey kaa taray kayna.

³⁵ning ütles Suurkohtu liikmetele: 'Iisraeli mehed, olge ettevaatlikud nende inimestega, mida te ka tahate teha!

³⁵ Gaa no a ne jama se: «Ya Israyla borey, wa te laakal d'araŋ boŋ borey din ciine ra, da haŋ kaŋ araŋ ga ba ka te.

³⁶Sest hiljaaegu tõusis Teudas, öeldes enese kellegi olevat, ja tema poole kaldus arvult ligi nelisada meest. Ta hukati ja kõik tema pooldajad hajutati ning neist ei jäänud midagi järele.

³⁶ Zama za jirbey wo mana kaa, Teyudas tun ka ne nga ya hay fo no. Boro fooyaŋ mo, i baayaŋ ga to danga zangu taaci cine, margu k'a gana. I n'a wi mo. Borey kaŋ yaŋ n'a sanno gana mo kar ka say-say ka ciya yaamo.

³⁷Pärast teda tõusis rahvaloenduspäevil üles galilealane Juudas ja ahvatles rahva enese järel ära taganema. Temagi hukkus ja kõik tema pooldajad pillutati laiali.

³⁷ Bora din banda Yahuta, Galili bora mo tun borey hantumyaŋo jirbey waate ka boro fooyaŋ candi nga banda. Nga mo halaci. Borey kaŋ yaŋ n'a sanno gana mo say-say.

³⁸Ja nüüd ma ütlen teile: Jätke need inimesed rahule ja laske neil olla - sest kui see nõu või tegu on inimestest, siis see läheb tühja,

³⁸ Sohõ haŋ kaŋ ay ga ci araŋ se neeya: wa fun borey din banda ka fay d'ey. Zama saawara wala goyo wo, hala day borey do no a fun, a ga sara.

³⁹aga kui see on Jumalast, ei suuda teie seda hävitada -, et teist ei saaks sõdijaid Jumala enese vastu!' Nad võtsidki teda kuulda

³⁹ Amma da Irikoy do no a fun, araŋ si hin ey k'i zeeri. A ma si ciya mo araŋ goono ga kande wongu Irikoy gaa.»

⁴⁰ja kutsusid apostlid sisse, peksid neid ja keelasid neil rääkida Jeesuse nimel ning lasksid nad vabaks.

⁴⁰ Marga yadda nd'a saawara. I na diyey ce k'i barzu. I n'i lordi ka ne i ma si salaŋ Yesu maa ra. Gaa no i n'i taŋ.

⁴¹Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast.

⁴¹ Diyey binde fun Yahudancey arkusey marga jine. I goono ga farhã, za kaŋ Irikoy n'i lasaabu i to ngey ma di kayna Yesu maa sabbay se.

⁴²Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast ja kuulutamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest.

⁴² Zaari kulu mo Irikoy windo ra da ngey fuwey ra, i mana jaŋ ka dondonandi ka baaro hanno waazu ka ne Yesu ya Almasihu no.