¹Ja ma seisin meedlase Daarjavese esimesel aastal temale toeks ning kaitseks.

¹ Medanca Dariyus jiiri sintina ra, ay tun ka kay zama ay m'a sinji se, ay m'a gaabandi mo.

²Ja nüüd ma annan sulle teada tõe: vaata, veel kolm kuningat tõuseb Pärsias ja neljas soetab suurema rikkuse kui kõik muud; ja kui ta oma rikkuse tõttu on saanud vägevaks, paneb ta kõik liikuma Kreeka kuningriigi vastu.

² Sohõ binde ay ga cimi bangandi ni se. A go, a cindi bonkooni hinza Persiya ra kaŋ ga tun ka kay, itaacanta mo ga bisa i kulu duure. Saaya kaŋ a dawsa nga duura do mo, a ga naŋ borey kulu ma murte Gares mayra gaa.

³Siis tõuseb kangelaskuningas, valitseb suure võimuga ja teeb, mida tahab.

³ Bonkooni hinkoy fo mo ga tun kaŋ ga mayray da koytaray beeri te, a ma te mate kaŋ ga kaan nga se.

⁴Aga niipea kui ta on tõusnud, murdub ta kuningriik ja jaguneb taeva nelja tuule poole, aga mitte tema järglastele ja mitte selle võimuga, millega ta valitses; sest tema kuningriik kistakse ära ja saab teistele, aga mitte neile.

⁴ D'a du beeray mo, a mayra ga ceeri ka fay beene haw taaca do haray, i s'a fay a banda se bo. Mayra si goro mo nda hina danga waato kaŋ a go a kambe ra cine, zama i g'a mayra dagu, i m'a fay boro fooyaŋ se kaŋ manti a banda.

⁵Ja Lõuna kuningas saab vägevaks, samuti üks tema vürstidest; aga see saab temast vägevamaks ja valitseb: tema valitsus on suur.

⁵ Dandi kambe haray bonkoono mo ga te gaabi, amma a bonkooney ra afo ga bis'a gaabi. A g'a koytara ŋwa, a mayra mo ga ciya mayray beeri.

⁶Ja aastate pärast teevad nad liidu ja Lõuna kuninga tütar läheb Põhja kuninga juurde rahu tegema; aga tema käsivarrel ei ole jõudu ning tema ja ta sugu ei jää püsima, vaid ta antakse ära, tema ja ta saatjaskond, tema sigitaja ja see, kes teda kosis.

⁶ Jiiri fooyaŋ banda mo i ga ye ka margu. Dandi kambe bonkoono ize way mo ga kaa azawa bonkoono do zama ngey ma saba, amma a si du ka nga kambe gaabo gaay. Albora si kay, a gaabo mo si kay. Waybora mo, i g'a nooyandi, nga nda borey kaŋ yaŋ kand'a, da bora kaŋ n'a hay, da bora kaŋ n'a gaabandi jirbi woodin yaŋ ra.

⁷Sel ajal tõuseb üks võsu tema juurest ta asemele ja tuleb sõjaväe vastu ning tungib Põhja kuninga kindlustesse, talitab nendega, nagu tahab, ja saab vägevaks.

⁷ Amma waybora kaajey gaa, kambe fo ga fun ka kay a nango ra, nga mo ga kande wongu marga ka furo azawa kambe bonkoono wongu fuwo ra, a ga wongu nd'ey, a ga hin ey mo.

⁸Nende jumaladki ja nende valatud kujud ning hõbedast ja kullast ihaldusväärsed asjad viib ta saagina Egiptusesse; siis ta jätab Põhja kuninga mõneks aastaks rahule.

⁸ A g'i toorey sambu mo ka kond'ey Misira laabu, ngey nd'i sooguyaŋ himandey d'i taasey, nzarfu nda wura hanno waney yaŋ. Woodin banda a ga te jiiri fooyaŋ a ga fay da azawa kambe bonkoono wongo.

⁹See tuleb küll Lõuna kuninga riiki, ent peab omaenese maale tagasi minema.

⁹ Azawa kambe bonkoono mo ga kaa dandi kambe bonkoono mayra hirro me, amma a ga ye nga kwaara.

¹⁰Aga tema pojad varustavad ja koguvad suuri sõjaväehulki; ja üks neist tuleb temale kallale, ujutab maa üle ja käib läbi; siis ta tuleb uuesti ja tungib kuni tema kindluseni.

¹⁰ A izey mo ga wongu soola ka wongu kunda margu. Ngey mo ga jina ŋwa ka sarre ka gana, i ga ye ka kaa ka margu kala dandi kambe bonkoono wongu fuwo ra.

¹¹Siis vihastab Lõuna kuningas ja läheb ning sõdib temaga, Põhja kuningaga; too ajab kokku suure väehulga, aga see väehulk antakse Lõuna kuninga kätte.

¹¹ Dandi kambe bonkoono mo ga tun da futay, a ga fatta ka kaa ka wongu nda azawa kambe bonkoono. Nga mo ga kunda bambata margu, amma i g'a kunda nooyandi dandi kambe bonkoono se.

¹²Ja kui see väehulk on võetud, siis läheb ta süda ülbeks; ta tapab palju tuhandeid, aga võitu ei saa.

¹² I ga kunda din di mo. Dandi kambe bonkoono ga te boŋbeeri, a ga boro zambar boobo zeeri, amma a si te zaama.

¹³Ja jälle ajab Põhja kuningas kokku väehulga, mis on suurem kui endine, ja mõne aasta pärast tuleb ta temale kallale suure sõjaväe ja rikkaliku vooriga.

¹³ Azawa kambe bonkoono ga ye ka kaa, a ga kunda margu kaŋ ga beeri nda ijina. Daahir a ga kaa jiiri fooyaŋ banda nda wongu marga bambata nda wongu jinay boobo.

¹⁴Ja sel ajal tõusevad paljud Lõuna kuninga vastu; ja sinu oma rahvast tõuseb vägivallamehi, et nägemus läheks tõeks, nad ise aga langevad.

¹⁴ Jirbey din ra mo boro boobo ga tun ka gaaba nda dandi kambe bonkoono. Ni borey ra komko fooyaŋ ga tun ka kay i ma bangando tabbatandi se, amma i ga kati ka kaŋ.

¹⁵Ja Põhja kuningas tuleb ja kuhjab piiramisvalli ning vallutab kindlustatud linna; Lõuna sõjaväed ei pea vastu ega ole ta valitute väel püsimiseks jõudu.

¹⁵ Azawa kambe bonkoono binde ga laabu gusam margu, a ga kwaara kaŋ gonda cinari beero ŋwa. Dandi kambe wongu marga mo si hin ka kay, baa a wongaari suubanantey mo, kayyaŋ gaabi fo mana cindi i se baa kayna.

¹⁶Ja see, kes tuleb tema vastu, talitab oma heaksarvamise järgi ja ükski ei suuda seisma jääda tema ees; ta asub ilusale maale ja lõpp on tema käe läbi.

¹⁶ Amma nga kaŋ kande wongo a gaa ga te haŋ kaŋ nga ga ba. Boro si no mo kaŋ ga hin ka kay a se. Nga mo ga kay laabu darzakoyo din boŋ, a kamba ra mo gonda halaciyaŋ.

¹⁷Siis ta pöörab oma näo, et Lõuna kuningas võiks tulla kogu oma kuningriigi võimsusega; ja ta mõtted on õiged ja ta teostab nad, ning annab temale naiseks oma tütre, et seda maad hävitada; aga see ei toimu ega lähe tal korda.

¹⁷ A ga te anniya ka kaa da nga mayra gaabi kulu ka amaana hanno sasabandi nda dandi kambe bonkoono. A g'a tabbatandi mo. A ga nga ize wayo hiijandi zama i ma mayra halaci se, amma a dabaro si kay, a sinda nafa a se mo.

¹⁸Siis ta pöörab oma näo saarte poole ja vallutab paljud; aga üks väepealik teeb ta pilkamisele lõpu, tõesti, ta tasub temale ta pilkamise eest.

¹⁸ Woodin banda a ga nga moyduma bare teeko me laabey do haray, a g'iboobo ŋwa, amma wongaari fo ga naŋ wowo kaŋ a ne nga ga candi ka kande a boŋ ma ye ka kaŋ a boŋ.

¹⁹Siis ta pöörab näo tagasi maa kindluste poole, aga ta komistab ja langeb ning teda ei ole enam.

¹⁹ Alwaato din a ga nga moyduma bare ka ye nga laabo wongu fuwey do haray, amma a ga kati ka kaŋ ka daray.

²⁰Ja tema asemele tõuseb keegi, kes paneb maksunõudja kõige suursugusemat kuningriiki läbi käima, aga mõne aja pärast ta murdub, ent mitte viha ega sõja läbi.

²⁰ Gaa no boro fo ga tun ka kaa a kayyaŋ nango ra, nga mo ga jangal taako fo donton koytaray darzanta ra, amma hala jirbi kayna fooyaŋ nga mo ga halaci, manti futay ra, manti mo wongu ra.

²¹Ja tema asemele tõuseb üks kõlvatu, kellele ei ole antud kuninglikku väärikust; aga ta tuleb ootamatult ja haarab libekeelsusega kuningriigi enesele.

²¹ A nango ra mo afo ga tun, boro kaŋ i ga dond'a no, kaŋ i s'a no koytaray bo, amma a ga kaa baani waate ra, a ga du koytaray me-kaanay ra.

²²Sõjaväed uhutakse sootuks tema eest ja murtakse, nõndasamuti ka lepinguvürst.

²² Wongu kundey ga say-say a jine ka ceeri-ceeri danga mate kaŋ hari-yaa ga kwaara ŋwa, ngey nda sappe jine bora mo.

²³Niipea kui temaga on tehtud leping, teeb ta pettust; ja ta läheb ning saab vähese rahvaga vägevaks.

²³ Waato kaŋ i na amaana te d'a mo, woodin banda a ga hiila te, zama a ga kaaru ka te gaabi no, da jama kayna gaakasinay.

²⁴Ootamatult tungib ta maa viljakamasse ossa ja teeb, mida ta isad ja isade isad ei ole teinud; pillub omadele kokkuröövitud saaki ja vara. Ja ta sepitseb plaane kindlustatud linnade vastu, aga ainult pisut aega.

²⁴ Laakal kanay ra mo a ga kaŋ kwaara fooyaŋ boŋ kaŋ ga bisa cindey albarka laabo ra. A ga goy te kaŋ a kaayey mana te, baa a kaay-kaayey, a ga arzaka nda wongu albarka da nooru say-say i game ra. Oho, jirbi kaynayaŋ se a ga zamba miila ka gaaba nda wongu fuwey.

²⁵Ja ta õhutab oma jõudu ning julgust, et minna Lõuna kuninga vastu suure sõjaväega; ka Lõuna kuningas valmistub sõjaks suure ja väga tugeva sõjaväega, aga see ei suuda vastu panna, sest tema vastu sepitsetakse vandenõu.

²⁵ A ga nga hina nda nga bine-gaabi tunandi ka wongu da dandi kambe bonkoono ka kond'a gaa wongu kunda bambata. Dandi kambe bonkoono mo ga daaga sinji ka wongu ka kande kunda kaŋ ga beeri gumo nda cimi, kaŋ gonda hina mo. Amma a si kay bo, zama i ga zamba hirrimi te a se no.

²⁶Need, kes ta lauas söövad, murravad tema, ta sõjavägi uhutakse ära ja paljud langevad mahalööduina.

²⁶ Haciika borey kaŋ yaŋ n'a ŋwaaro ŋwa, ngey no g'a halaci. A wongu marga mo ga say, boro boobo ga kaŋ ka bu.

²⁷Mõlemad kuningad mõtlevad südames kurja ja räägivad valet ühes lauas istudeski. Aga see ei õnnestu, sest lõpp tuleb alles määratud ajal.

²⁷ Bonkooni hinka din se binde, i biney ga zamba miila, i ga soobay ka tangari ci taabal folloŋ boŋ, amma a si te nafa fo, zama kulu nda yaadin bananta ga sintin alwaati jisanta ra.

²⁸Ja ta läheb tagasi oma maale suure varandusega, aga ta süda on püha lepingu vastu; ta teeb, mida tahab, ja läheb tagasi oma maale.

²⁸ A ga ye nga laabu nda arzaka boobo, a bina mo ga gaaba nda sappa hananta, a ga te mate kaŋ ga kaan nga se, a ga ye nga laabu mo.

²⁹Määratud ajal tuleb ta jälle Lõunasse, aga teisel korral ei sünni nõnda nagu esimesel korral.

²⁹ Alwaati kaŋ i waadu ra a ga ye ka kaa dandi kambe haray, amma kokor banda si te danga ijina cine bo.

³⁰Sest kittide laevad tulevad tema vastu ja ta lööb kartma ning läheb tagasi, sajatades püha lepingut; ja ta jätkab tegutsemist ning pöördub nende poole, kes loobuvad pühast lepingust.

³⁰ Zama Cittim hiyey no ga kande a gaa wongu. Woodin se no a ga te bine saray ka ye banda. Kaŋ a ye, a ga dukur da sappa hananta. A ga te mate kaŋ ga kaan nga se hal a ma ye ka laakal da boro fooyaŋ kaŋ yaŋ bare ka fay da sappa hananta ganayaŋ.

³¹Ja tema poolt saadetud sõjaväed tulevad ja teotavad pühamut, kindlat linna; nad kõrvaldavad alalise ohvri ja panevad sinna hävituse koletise.

³¹ A wongu kunda mo ga tun ka nangu hananta kazaamandi, kaŋ ga ti wongu fuwo, i ma sargay kaŋ i ga ton kaŋ si fappe din gaay, i ga fanta hari laala sinji kaŋ ga kazaamandi.

³²Ja oma libekeelsusega ta hukutab lepingurikkujaid, aga see rahvas, kes tunneb oma Jumalat, jääb kindlaks ja tegutseb.

³² Boro woodin yaŋ kaŋ ga goy laalo te ka gaaba nda sappa, a g'i halaci me kaanay do. Amma borey kaŋ ga ngey Irikoyo bay, i ga goy da bine-gaabi.

³³Ja mõistlikud rahva hulgast õpetavad paljusid, kuigi neid mõnda aega jälitatakse mõõga ja tulega, vangipanekuga ja riisumisega.

³³ Ngey mo kaŋ gonda fahamay borey ra, i ga boro boobo dondonandi. Kulu nda yaadin, i ga kaŋ takuba nda danji balaaw, da tamtaray da wongu ra hala jirbi boobo.

³⁴Sel ajal, kui neid jälitatakse, saavad nad vähest abi, ja paljud hoiduvad libekeelsuses nende poole.

³⁴ Saaya kaŋ i kaŋ mo, i ga du gaakasinay kayniyo, amma boro boobo no ga boŋ margu nd'ey da munaficitaray.

³⁵Ja mõistlikest langevad mõned, et neid sulatada ja puhastada ja valgeks teha lõpuajaks, sest määratud aeg viibib veel.

³⁵ Fahamantey ra mo, afooyaŋ ga kaŋ zama i m'i hanse k'i hanandi, i ma ciya ikwaarayyaŋ hala jirbey bananta, amma alwaati jisanta mana to jina.

³⁶Ja kuningas teeb, mida tahab, ja ta ülistab ennast ning suurustab iga jumala ees, isegi jumalate Jumala vastu räägib ta kuulmatuid asju; ja see õnnestub tal, kuni viha on teostunud, sest mis on otsustatud, see sünnib.

³⁶ Bonkoono din ga goy nga miila boŋ, a ga nga boŋ sifa, a ga nga boŋ beerandi mo irikoytaray kulu boŋ, a ga ruubu kaŋ ga dambarandi ci ka gaaba nda de-koyey Irikoyo. A ga te zaama mo hala waati kaŋ Irikoy futa ga to, zama haya kaŋ a waadu ga te.

³⁷Ja ta ei hooli oma vanemate jumalaist, ka mitte sellest, keda naised armastavad, ja ta ei hooli ühestki muust jumalast, vaid suurustab nende kõigi ees

³⁷ A baa si nda nga baabo de-koyey wala wayboro beeja, a baa si mo nda Irikoy wala de-koy kulu, zama a ga nga boŋ beerandi no ikulu boŋ.

³⁸ja austab selle asemel kindluste jumalat; jumalat, keda ta vanemad ei tundnud, austab ta kulla ja hõbedaga, kalliskivide ja väärtasjadega.

³⁸ Amma a koytara ra a ga nangu hanantey kaŋ gonda gaabi de-koyo beerandi, hal a ma de-koy fo beerandi koyne kaŋ a kaayey mana bay. A g'a beerandi nda wura nda nzarfu nda tondi caadanteyaŋ da hari kaano yaŋ.

³⁹Ja ta teeb kindlustatud linnu koos võõra jumalaga; kes teda tunnustavad, neid austab ta väga ja paneb valitsema paljude üle ning jagab neile tasuks maad.

³⁹ Yaadin no a ga te wongu fuwey kaŋ gonda gaabi ka bisa ra, de-koy yawo din gaakasina do. Boro kaŋ n'a gana mo ga beeray tonton a se, a ga naŋ i ma boro boobo may, a ga laabo fay riiba se.

⁴⁰Aga lõpuajal põrkab Lõuna kuningas temaga kokku ja Põhja kuningas tormab temale kallale sõjavankrite, ratsanike ja paljude laevadega; ta tungib tema maadesse, ujutab need üle ja käib neist läbi.

⁴⁰ Jirbey bananta ra mo dandi kambe bonkoono ga gurjay d'a. Azawa kambe bonkoono mo ga tun a se da gaabi danga alma haw, da wongu torkoyaŋ a banda nda bari-kariyaŋ da hi boobo. A ga furo laabey ra ka gana ka bisa ka bambari.

⁴¹Ja ta tungib ilusale maale ning kümned tuhanded langevad. Aga Edom, Moab ja suurem osa ammonlastest pääsevad tema käest.

⁴¹ A ga furo mo laabu darzakoyo din ra. Boro boobo mo ga halaci, amma woone yaŋ ga faaba a kambe ra: Edom da Mowab da Amon izey gaabikooney do haray.

⁴²Ja ta sirutab käe maade järele ja Egiptusemaa ei pääse.

⁴² A ga nga kambe salle mo laabey boŋ, Misira laabo mo si yana.

⁴³Ja ta valitseb kulla ja hõbeda varandusi ja kõiki Egiptuse väärtasju; ja liibüalased ja etiooplased on tema saatjaskonnas.

⁴³ Amma a ga du hina wura jinay da nzarfu wane boŋ, da Misira laabu jinay caadantey kulu. Libiyaŋcey da Etiyopiyancey mo g'a banda gana.

⁴⁴Aga sõnumid idast ja põhjast teevad talle hirmu ja ta läheb ära suures vihas, hukkama ja hävitama paljusid.

⁴⁴ Amma wayna funay da azawa kambe haray baaru g'a laakal tunandi. A ga fatta mo da futay bambata zama nga ma boro boobo halaci, a m'i kar ka say-say.

⁴⁵Ja ta lööb oma toredad telgid üles mere ja püha ilumäe vahele; aga tema lõpp tuleb ja ükski ei aita teda.

⁴⁵ A ga nga faada tanda sinji teeko nda tondi hanante darzakoyo game ra. Kulu nda yaadin a ga ban, boro kulu s'a gaa mo.