1Kuningas Belsassari valitsemise kolmandal aastal ilmutati mulle, Taanielile, nägemus lisaks sellele, mis mulle varem oli ilmutatud.
1 Bonkoono Belsazzar zamana jiiri hinzanta ra, bangandi fo bangay ay se, ay Daniyel, afa kaŋ jin ka bangay ay se din banda.
2Kui ma nägemuses nägin, siis ma olin, kui ma vaatasin, Suusani palees Eelami maakonnas; ja ma nägin selles nägemuses, et ma olin Uulai jõe ääres.
2 Haya kaŋ ay di bangando ra neeya: A go, saaya kaŋ ay di a, ay go Susan faada ra, Elam laabo ra. Bangando ra binde ay di ay go Ulay isa jabo gaa.
3Ja ma tõstsin oma silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, üks jäär seisis teisel pool jõge ja tal oli kaks sarve; ja sarved olid pikad, aga üks oli teisest pikem, ja pikem tõusis viimasena.
3 Ay binde n'ay moy feeri ka guna, kala feeji gaaru fo go no kaŋ gonda hilli hinka. A go ga kay isa jine, hilli hinka din mo ikuukuyaŋ no, amma afa bisa afa. Wo kaŋ bisa afa kuuyaŋ din mo, nga no kokor ka fun.
4Ma nägin jäära kaevlevat lääne ja põhja ja lõuna poole, ja ükski loom ei suutnud temale vastu seista ega olnud tema käest päästjat; ta tegi, nagu temale meeldis, ja ta suurustas.
4 Ay di feejo go ga nukum ka koy wayna kaŋay da azawa nda dandi kambe haray. Ganji ham si no mo kaŋ ga hin ka kay a jine. Boro si no mo kaŋ ga hin ka hay kulu kaa a kambe ra. Haŋ kaŋ a ga ba, nga no a ga te. A te hinkoy mo.
5Siis ma panin tähele, ja vaata, üks sikk tuli lääne poolt üle kogu maa, ilma et ta oleks puudutanud maad; ja sikul oli silmade vahel võimas sarv.
5 Ay go a laakalyaŋ gaa, kal a go, jindi fo fun wayna kaŋay haray, a bisa ndunnya fando kulu boŋ beene, a mana lamba laabo gaa mo. Jindo din mo, a gonda hilli kaŋ ga dambarandi nga moy game ra.
6Ja ta tuli kahe sarvega jäära juurde, keda ma olin näinud seisvat teisel pool jõge, ja jooksis oma vägevas vihas sellele kallale.
6 Kal a kaa feeji hilli-hinka-koyo do, kaŋ ay di goono ga kay isa jine. Jindo zuru ka kaa a gaa nga hino futa ra.
7Ja ma nägin teda jõudvat jäära juurde; siis ta märatses selle vastu ja puskis jäära ning murdis selle mõlemad sarved; ja jääral ei olnud jõudu temale vastu seista, vaid too paiskas ta maha ja tallas teda; ja ei olnud kedagi, kes oleks päästnud jäära tema käest.
7 Ay di a, a kaa feejo do, a gaa-hamno mo tun nda futay a se, a na feejo kar, a n'a hilli hinka ceeri. Gaabi fo si no feejo ra koyne kaŋ a ga hin ka kay a se, amma a na feejo zeeri ganda k'a taamu-taamu. Boro si no kaŋ gonda hina ka feejo faaba a kambe ra.
8Ja sikk suurustas väga, aga kui ta oli vägevuse tipul, murdus võimas sarv ja selle asemele kasvas neli suurt sarve taeva nelja tuule poole.
8 Jindo din binde na nga boŋ beerandi gumo. Saaya kaŋ a dawsa mo, hilli beero ceeri. A nango ra mo, hilli taaci kaŋ yaŋ ga dambarandi fun. I na moyduma ye beene haw taaca do haray.
9Ja ühest neist sarvedest tuli veel üks pisike sarv ja see kasvas väga suureks lõuna ja ida ja ilusa maa suunas.
9 I ra afo mo hilli kayna fo fatta, kaŋ je gumo nda cimi dandi kambe haray nda wayna funay haray da laabu albarkanta do haray.
10Ta kasvas suureks kuni taeva väeni ja paiskas maha mõned sellest väest ja tähtedest ning tallas neid.
10 A beeri mo hal a to beene kundey gaa, a na afooyaŋ catu mo kunda nda handariyayzey ra, hala ganda, a n'i taamu-taamu mo.
11Ja ta tõstis ennast kuni selle väe vürstini; sellelt võeti ära alaline ohver ja ta pühamu paik tõugati ümber.
11 Oho, a na nga boŋ beerandi hal a to Kundeykoyo gaa, hal a na sargay kaŋ i ga ton kaŋ si fappe feema boŋ kom a gaa, i na nangu hananta zeeri mo.
12Ja alalise ohvri asemele pandi üleastumise vägi; ta paiskas tõe maha, ja mida ta tegi, läks tal korda.
12 Asariya taamuyaŋ sabbay se mo, i na beene kunda nda sargay kaŋ i ga ton kaŋ si fappe nooyandi a se. A na cimi zeeri ganda ka nga boŋ miila gana kal a zaada.
13Siis ma kuulsin ühte püha kõnelevat, ja teine püha küsis kõnelejalt: 'Kui kaua kestab see nägemus alalisest ohvrist ja hukutavast üleastumisest, pühamu ja väe tallataandmisest?'
13 Saaya din mo hanante fo go ga salaŋ, hanante fo mo salaŋ waani, afa din kaŋ goono ga salaŋ se. A ne: «Waati fo no sargay kaŋ i ga ton kaŋ si fappe, da asariya taamuyaŋ kaŋ ga hasaraw te, da nangu hananta nooyandiyaŋ, da wongu kunda taamu-taamuyaŋ, i bangando ga kubay?»
14Ja ta ütles mulle: 'Kaks tuhat kolmsada õhtut-hommikut. Siis saab pühamu taas oma õiguse.'
14 A ne ay se: «Kala wiciri kambu nda susubay zambar hinka nda zangu hinza, gaa no i ga nangu hananta hanandi.»
15Ja kui mina, Taaniel, olin näinud seda nägemust ja püüdsin seda mõista, vaata, siis seisis mu ees keegi, kellel oli mehe välimus.
15 I go no mo, saaya kaŋ ay jin ka di bangando wo, ay Daniyel, kal ay na fahamay ceeci. Kala boro fo go ga kay ay jine kaŋ ga hima boro izo.
16Ja ma kuulsin inimese häält Uulai kallaste vahelt, ja see hüüdis ning ütles: 'Gabriel, seleta see nägemus tollele seal!'
16 Ay maa boro fo jinde mo Ulay jabu hinka game ra, a go ga ce ka ne: «Ya Jibraylu, ma bora din fahamandi nda bangando din.»
17Siis ta tuli sinna, kus ma seisin, ja kui ta tuli, siis ma kohkusin ja langesin silmili maha. Ja ta ütles mulle: 'Inimesepoeg, pane tähele, et see nägemus tähendab viimset aega!'
17 A binde maan ka kaa nango kaŋ ay go ga kay. Waati kaŋ a kaa ay humburu ka kaŋ ganda birante. Amma a ne ay se: «Ya boro izo, kala ni ma faham, zama bangando ya zaari bananta wane no.»
18Ja kui ta minuga rääkis, olin ma sügavas unes, silmili maas; aga ta puudutas mind ja pani mu seisma sinna, kus ma olin seisnud,
18 A go ay se sanno ra, kala jirbi tiŋo n'ay sambu, ay moyduma go laabo gaa haray. Amma a n'ay ham, a n'ay tunandi ka kayandi.
19ja ütles: 'Vaata, ma annan sulle teada, mis sünnib sajatuse viimsel ajal: seatud ajal tuleb lõpp!
19 A ne koyne: «Guna. Ay ga ni bayrandi nda haŋ kaŋ ga kokor ka te, futay wane, zama alwaato baaru nooya kaŋ i waadu, bananta wane.
20Jäär, keda sa nägid, kellel oli kaks sarve, on Meedia ja Pärsia kuningad.
20 Feejo kaŋ ni di, hilli-hinka-koyo din, Mediya nda Persiya bonkooney no.
21Karune sikk on Kreeka kuningas; suur sarv tema silmade vahel on esimene kuningas.
21 Jindi jeyanta din wo, Gares bonkooni no. Hilli beero kaŋ go a moy game ra mo, i bonkooni sintina no.
22Ja et see murdus ning neli tõusid selle asemele, on neli kuningriiki, mis tõusevad tema rahvast, aga mitte nii vägevad kui tema.
22 Nga kaŋ i ceeri din mo ciine ra, hal a banda itaaci tun, mayray taaci no ga tun a mayra ra, amma manti nd'a dabaro cine.
23Ja nende valitsuste lõpus, kui üleastujate mõõt on täis saanud, tõuseb üks kuningas, jultunud näoga ja salasepitsustes osav.
23 I mayra bananta jirbey ra, saaya kaŋ asariya taamukoy dawsa, bonkooni fo kaŋ moyduma ga koroŋ, kaŋ ga faham da hari tugantey ga tun.
24Ja tema jõud on vägev, aga mitte tema enese jõust, ja ta valmistab tohutu õnnetuse; tal on kordaminek teos ja ta hävitab vägevaid ja püha rahva.
24 A hino ga goro da gaabi, amma manti nda nga boŋ hina bo. A ga halaciyaŋ kaŋ ga dambarandi te. A ga te arzaka, a ga te mate kaŋ ga kaan nga se, a ga hinkoyey da hanantey jama kulu halaci mo.
25Tema kavaluse tõttu õnnestub pettus ta käes; ta suurustab oma südames ja hävitab paljusid ootamatult. Ta tõuseb ka vürstide vürsti vastu, ent ta ise murtakse ilma inimkäeta.
25 A dabaro mo ga naŋ a hiila ma di a kambe ra. A ga nga boŋ beerandi nga bina ra, a ga boro boobo mo halaci ngey baani gora ra, a ga tun mo ka kay ga gaaba nda koyey Koyo, amma i g'a ceeri, manti nda kambe.
26Ja nägemus õhtuist ja hommikuist, millest oli kõne, on tõsi; aga sina hoia see nägemus saladuses, sest see on kaugeiks päeviks!'
26 Wiciri kambu nda susuba bangando, kaŋ i ci, cimi no. Amma kala ni ma bangando daabu, zama jirbiyaŋ kaŋ ga mooru jina wane no.»
27Ja mina, Taaniel, olin seejärel mõnda aega haige; siis ma tõusin üles ja toimetasin kuninga teenistust, aga ma olin kohkunud nägemuse pärast ega mõistnud seda.
27 Kala ay Daniyel, ay kasam, ay jante mo jirbiyaŋ. Waato din gaa, ay tun, ay soobay ka bonkoono muraadey te. Ay te dambara nda bangando, amma a si faham.