¹Ja kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja pead hoolsasti kõiki tema käske, mis ma täna sulle annan, siis tõstab sind Issand, su Jumal, kõrgemaks kõigist rahvaist maa peal.

¹ A ga ciya mo, da ni na himma daŋ ka hanga jeeri Rabbi ni Irikoyo sanno se, da ni haggoy k'a lordey kulu te, kaŋ yaŋ ay go ga ni lordi nd'a hunkuna, kulu Rabbi ni Irikoyo mo ga ni beerandi ndunnya dumi cindey kulu boŋ.

²Ja kõik need õnnistused saavad sulle osaks ja tabavad sind, kui sa võtad kuulda Issanda, oma Jumala häält.

² Albarkey mo kaŋ yaŋ ga te ni se, ka ni to, da ni na hanga jeeri Rabbi ni Irikoyo se, ngey neeya:

³Õnnistatud oled sa linnas ja õnnistatud oled sa väljal.

³ Ni ga ciya albarkante kwaara ra, ni ga ciya albarkante fari ra mo.

⁴Õnnistatud on su ihuvili, su maapinna saak, su karja juurdekasv, su veiste vasikad ning su lammaste ja kitsede talled.

⁴ Ni baso izey ga ciya albarkante yaŋ, da ni farey nafa, da ni alman hayyaŋey, sanda ni hawey tontoni da ni feej'izey nooya.

⁵Õnnistatud on su korv ja su leivaküna.

⁵ Ni cilla ga ciya albarkante, da ni buuru diibiyaŋ garba.

⁶Õnnistatud oled sa tulles ja õnnistatud oled sa minnes.

⁶ Ni ga ciya albarkante waati kaŋ ni ga furo. Ni ga ciya albarkante waati kaŋ ni ga fatta mo.

⁷Issand paneb vaenlased, kes kipuvad sulle kallale, su ette kaotust kandma: ühte teed nad tulevad su vastu, aga seitset teed nad põgenevad su eest.

⁷ Da ibareyaŋ tun ka gaaba nda nin, Rabbi ga naŋ ni m'i kar ni jine. I ga kaa ni gaa fondo folloŋ ra, ka zuru ni jine fondo iyye ra.

⁸Issand käsib seda õnnistust olla sinuga su aitades ja kõiges, mille külge sa oma käe paned, ja ta õnnistab sind maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab.

⁸ Rabbi ga albarka lordi ni boŋ ni barmey ra, da hay kulu kaŋ ra ni ga ni kambe daŋ mo. A ga ni albarkandi ni laabo kaŋ Rabbi ni Irikoyo ga ni no din ra.

⁹Issand ülendab sind enesele pühitsetud rahvaks, nagu ta sulle on vandega tõotanud, kui sa pead Issanda, oma Jumala käske ja käid tema teedel.

⁹ Rabbi ga ni tabbatandi nga bumbo jama hanante, mate kaŋ a ze d'a ni se, da day ni ga Rabbi ni Irikoyo lordey haggoy k'a fondey gana.

¹⁰Ja kõik maailma rahvad näevad, et sinule on pandud Issanda nimi, ja nad kardavad sind.

¹⁰ Ndunnya dumey kulu mo ga di mate kaŋ i ga ni ce da Rabbi maa, i ga humburu nin mo.

¹¹Ja Issand annab sulle külluses head su ihuvilja, karja kasvu ja maapinna saagi poolest maal, mille Issand, su Jumal, vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda.

¹¹ Rabbi ga ni yulwandi mo da gomni ni baso izey do, da ni alman izey do, da ni fari nafa do, laabo kaŋ Rabbi ze ka ne ni kaayey se a ga ni no din ra.

¹²Issand avab sulle oma rikkaliku varaaida, taeva, andes su maale vihma õigel ajal ja õnnistades kõiki su kätetöid; ja sina võid laenu anda paljudele rahvastele, aga sa ise ei tarvitse laenata.

¹² Rabbi ga nga beena ra arzakey fiti ni se, a ma ni no beene hari ni laabo boŋ alwaati kaŋ ga hagu ra, a ma ni kambe goy kulu albarkandi mo. Ni ga garaw daŋ dumi boobo gaa, amma ni si garaw sambu.

¹³Ja Issand paneb sind peaks ja mitte sabaks, sa lähed ikka ülespoole, aga mitte allapoole, kui sa kuulad Issanda, oma Jumala käske, mida ma täna sind käsin pidada ja täita,

¹³ Rabbi ga ni te boŋ mo, manti sunfay bo. Ni ga goro beene hinne no, manti ganda, da day ni ga hangan ka maa Rabbi ni Irikoyo lordey se. Ngey nooya kaŋ yaŋ ay go ga ni lordi nd'a hunkuna, hala ni m'i haggoy, k'i te mo.

¹⁴ja kui sa ei kaldu kõrvale kõigist sõnadest, mis ma täna teile käsuna annan, ei paremale ega vasakule, ega käi teiste jumalate järel, et neid teenida.

¹⁴ Ni ma si kamba mo ka fay da sanni kulu kaŋ ay go ga ni lordi nd'a hunkuna. Ni ma si koy kambe ŋwaari wala kambe wow haray, ka de-koy waani yaŋ gana ka may i se.

¹⁵Aga kui sa ei kuula Issanda, oma Jumala häält, ei pea hoolsasti kõiki tema käske ja seadlusi, mis ma täna sulle annan, siis tulevad su peale kõik need needused ja tabavad sind.

¹⁵ Amma d'a te ka ciya ni wangu ka hanga jeeri Rabbi ni Irikoyo sanno se, hala ni si haggoy d'a lordey kulu, d'a hin sanney kulu k'i te, kaŋ yaŋ ay go ga ni lordi nd'a hunkuna, laaliyaŋ woone yaŋ kulu no ga kaa ni gaa ka ni to:

¹⁶Neetud oled sa linnas ja neetud oled sa väljal.

¹⁶ Ni ga ciya laalante kwaara ra, ni ga ciya laalante fari ra mo.

¹⁷Neetud on su korv ja su leivaküna.

¹⁷ Ni cilla ga ciya laalante, da ni buuru diibiyaŋ garba mo.

¹⁸Neetud on su ihuvili ja su maapinna saak, su veiste vasikad ning su lammaste ja kitsede talled.

¹⁸ Ni baso izey ga ciya laalante yaŋ, da ni farey nafa, da ni almaney tontoni, da ni kurey izey mo.

¹⁹Neetud oled sa tulles ja neetud oled sa minnes.

¹⁹ Ni ga ciya laalante waati kaŋ ni ga furo, ni ga ciya laalante waati kaŋ ni ga fatta mo.

²⁰Issand saadab sulle needuse, segaduse ja ähvarduse kõiges, mille külge sa oma käe paned, mida sa teed, kuni sa hukkud ja kuni sa äkitselt kaod oma kurjade tegude pärast, sellepärast et sa mind oled maha jätnud.

²⁰ Rabbi ga laaliyaŋ donton ni gaa, da boŋ haway, da foyray mo, hay kulu kaŋ gaa ni ga ni kambe daŋ ra. Ni ma halaci ka ban da waasi mo ni goyey laalayaŋo sabbay se, kaŋ yaŋ se ni n'ay furu.

²¹Issand nakatab su külge katkutõve, kuni see lõpetab sind sellelt maalt, mida sa lähed pärima.

²¹ Rabbi ga naŋ balaaw ma naagu ni gaa, hal a ma ni ŋwa ka ni tuusu laabo kaŋ ni ga furo ka du a mayray din ra.

²²Issand lööb sind kõhetustõvega, palavikuga, põletikuga, kuumtõvega, põuaga, viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud.

²² Rabbi ga ni kar mo da koto beeri, da gaaham konni, da jomboyaŋ, da wayna fotti, da koogay, da fari balaaw, da bunkusyaŋ. I g'araŋ gaaray mo kal araŋ ma halaci.

²³Siis on su pea kohal olev taevas nagu vask ja su all olev maa nagu raud.

²³ Beene batama kaŋ go ni boŋo se beene mo ga ciya kolay. Laabo kaŋ go ni ce taamey cire mo ga ciya ikogo danga guuru-bi cine.

²⁴Issand muudab su maa vihma tolmuks ja põrmuks: see sajab taevast su peale, kuni sa kaod.

²⁴ Rabbi ga ni no buuda da kusa beene hari nangu ra. I ga fun beene ka kaa ni gaa kala ni ma halaci.

²⁵Issand paneb sind su vaenlaste ette kaotust kandma: ühte teed sa lähed nende vastu, aga seitset teed sa põgened nende eest, ja sa oled hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal.

²⁵ Rabbi ga naŋ ni ibarey ma ni kar ka say. Ni ga koy i gaa fondo fo ra, ka zuru i jine fondo iyye ra. Ni ga ciya humburandi mo ndunnya dumey kulu game ra.

²⁶Su laibad jäävad roaks kõigile taeva lindudele ja maa loomadele ja ükski ei peleta neid.

²⁶ Ni buuko mo ga ciya beene curey kulu se ŋwa hari, da ndunnya ganji hamey mo se. Boro kulu si i humburandi k'i gaaray mo.

²⁷Issand lööb sind Egiptuse paisetega, katkumuhkudega, kärnadega ja sügelistega, millest sa ei parane.

²⁷ Rabbi ga ni kar mo da Misira jaŋey, da daŋ-ka-nooma, da kursa, da kaajiri mo, kaŋ i safari si no ni se.

²⁸Issand lööb sind hullumeelsusega, sõgedusega ja meeltesegadusega.

²⁸ Rabbi ga ni kar mo da boŋ komay, da danawtaray, da laakal tunay mo.

²⁹Sa kobad päise päeva ajal nagu pime, kes kobab pimeduses, ja su teed ei õnnestu: üksnes rõhutav ja röövitav oled sa kogu aja ja ükski ei päästa sind.

²⁹ Zaari bindi ra ni ga dadab, danga mate kaŋ danaw ga dadab kubay ra cine. Ni si di albarka ni fondey kulu ra mo. Ni si di kala kankami da komyaŋ duumi. Boro kaŋ ga ni faaba mo si no.

³⁰Sa kihlud naisega, aga teine mees häbistab tema; sa ehitad koja, aga ei saa sinna asuda; sa istutad viinamäe, aga ei saa seda kasutada.

³⁰ Ni ga te wandiyo, amma boro fo g'a sara. Ni ga fu cina, amma ni si goro a ra. Ni ga reyzin kali tilam, amma ni si ŋwa a izey gaa.

³¹Su härg tapetakse su silma all, aga sa ei saa sellest süüa; su eesel röövitakse su nähes, aga sa ei saa seda tagasi; su lambad ja kitsed antakse su vaenlastele, aga ükski ei aita sind.

³¹ I ga ni yeeji wi ni jine, amma ni s'a hamo ŋwa. I ga ni farka di k'a kom ni gaa da gaabi, i s'a yeti ni se mo. I ga ni feejo no ni ibarey se, amma ni si du faabako.

³²Su pojad ja su tütred antakse võõrale rahvale; su silmad näevad seda ja igatsevad neid päevast päeva, aga su käsi on jõuetu.

³² I ga ni ize arey da ni ize wayey no dumi fo se. Ni moy ga guna k'i ceeci nda faaji kala ni ma gaze zaari me-a-me, amma ni kambe ga jaŋ gaabi kulu.

³³Su maa vilja ja kogu su töötulu sööb sulle tundmatu rahvas; sa oled ainult rõhutav ja tõugatav kogu aja.

³³ Ni farey nafa nda ni taabo albarka, dumi fo kaŋ ni s'a bay no g'a kulu ŋwa. Ni ga goro gurzugay da kankami ra duumi.

³⁴Ja sa lähed hulluks vaate pärast, mida su silmad näevad.

³⁴ Kal a ma to naŋ kaŋ ni ga follo, haŋ kaŋ ni moy ga di sabbay se.

³⁵Issand lööb sind kurjade paisetega su põlvedel ja reitel, millest sa ei parane, jalatallast pealaeni.

³⁵ Rabbi ga ni kar kanje nda tanje gaa da jombo laalo yaŋ kaŋ ga wangu ka yay ni se, za ni ce taamo cire kal a ma koy ni boŋ bindo ra.

³⁶Issand viib sinu ja su kuninga, kelle sa enesele tõstad, ühe rahva juurde, keda ei ole tundnud ei sina ega su vanemad, ja seal sa teenid teisi jumalaid - puust ja kivist.

³⁶ Rabbi ga ni di, nin da ni bonkoono kaŋ ni ga daŋ ni boŋ, ka konda araŋ hala laabu fo kaŋ ni si bay ra, nin wala ni kaayey. Noodin mo no ni ga may de-koy waani yaŋ se, bundu nda tondi wane yaŋ.

³⁷Ja sa saad hirmutuseks, kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel, kuhu Issand sind ajab.

³⁷ Ni ga ciya takooko hari, da yaasay, da wowi hari mo dumey kulu game ra, naŋ kaŋ Rabbi ga ni gaaray ka konda nin.

³⁸Sa viid küll palju seemet põllule, aga saad koguda pisut, sest rohutirtsud õgivad selle.

³⁸ Ni ga konda dum'ize boobo ka fari duma, amma ni si wi kala kayna fo, zama do g'a ŋwa ka ban.

³⁹Sa istutad ja harid viinamägesid, aga veini sa ei saa juua ega talletada, sest ussid söövad marjad.

³⁹ Ni ga reyzin kaliyaŋ tilam k'i hanse, amma ni s'a haro haŋ, ni si a izey kosu no, zama nooniyaŋ g'i ŋwa.

⁴⁰Õlipuid on sul kogu su maa-alal, aga sa ei saa ennast õliga võida, sest su õlimarjad varisevad maha.

⁴⁰ Ni ga bara nda zeytun* nyayaŋ ni hirrey kulu me, amma ni s'a ji tuusu ni gaa, zama ni zeytun nyaŋey ga izey zama.

⁴¹Sa sünnitad poegi ja tütreid, aga need ei jää sinule, vaid nad lähevad vangi.

⁴¹ Ni ga ize aru nda ize way yaŋ hay, amma i si ciya ni wane yaŋ, zama i ga koy tamtaray ra.

⁴²Viljakahjurid vallutavad kõik su puud ja su maa vilja.

⁴² Ni tuuri-nyaŋey kulu da ni fari nafa kulu ga ciya do izey wane.

⁴³Võõras, kes su keskel on, tõuseb üha kõrgemale sinust, sina aga vajud üha madalamale.

⁴³ Yaw kaŋ zumbu ni laabo ra ga bisa nin, ka tonton gumo, amma nin wo ga soobay ka zabu ka ye banda.

⁴⁴Tema laenab sulle, aga sina ei saa temale laenata; tema saab peaks, aga sina jääd sabaks.

⁴⁴ A ga garaw daŋ ni gaa, amma ni si garaw daŋ a gaa. A ga ciya boŋ amma ni ga ciya sunfay.

⁴⁵Ja sinu peale tulevad kõik need needused, jälitavad sind ja tabavad sind, kuni sa hävid, sellepärast et sa ei ole võtnud kuulda Issanda, oma Jumala häält, et sa pead pidama tema käske ja seadlusi, mis ta sulle on andnud,

⁴⁵ Laaliyaŋey din kulu ga kaa ni gaa, i ga ni gaaray ka ni to mo, kala ni ma halaci. Woodin si te mo kala zama se ni mana hanga jeeri ka maa Rabbi ni Irikoyo se. Ni mana a lordey d'a hin sanney haggoy, wo kaŋ yaŋ a na ni lordi nd'a.

⁴⁶ja need jäävad igaveseks ajaks tunnustähtedeks ja imetegudeks sinule ja su järglastele.

⁴⁶ Masiibey din ga goro ni boŋ mo danga alaama yaŋ, da dambara hari, nin da ni banda boŋ hal abada.

⁴⁷Et sa ei ole teeninud Issandat, oma Jumalat, rõõmuga ja heast südamest kõige külluse eest,

⁴⁷ Za kaŋ ni mana may Rabbi ni Irikoyo se da farhã da bine kaani, hay kulu yulwa kaŋ ni du sabbay se,

⁴⁸siis sa pead teenima oma vaenlasi, keda Issand saadab su kallale, näljas, janus, alasti ja täielikus puuduses. Ja ta paneb su kaela peale raudikke, kuni ta sinu on hävitanud.

⁴⁸ woodin se no ni ga may ni ibarey se, ngey kaŋ yaŋ Rabbi ga donton ni gaa. Ni g'a te mo haray, da jaw, da banji, da hay kulu laami ra. I ga guuru-bi calu* daŋ ni jinda gaa mo kala waati kaŋ ni halaci.

⁴⁹Issand toob kaugelt maailma äärest su kallale ühe rahva, kes lendab nagu kotkas, rahva, kelle keelt sa ei mõista,

⁴⁹ Rabbi ga kande dumi fo ni gaa ka fun nangu mooro, i ga fun hala ndunnya me. A ga deesi ka kaa no danga zeeban cine. Dumi no kaŋ ni si faham d'a ciina.

⁵⁰jultunud rahva, kes ei hooli vanast ega anna armu noorele.

⁵⁰ Dumi no kaŋ moyduma ga futu, kaŋ si dogonandi dottijo se, a si gaakuri cabe zanka se mo.

⁵¹See sööb ära su karja ja su maa vilja, kuni sa oled kadunud; see ei jäta sulle midagi, ei teravilja, veinivirret ega õli, ei veiste vasikaid ega lammaste ja kitsede tallesid, kuni ta sinu on hävitanud.

⁵¹ A ga ni alman izey ŋwa, da ni fari albarka mo, kal a ma ni halaci. A si ntaasu cindi ni se, wala reyzin hari, wala ji, wala ni handayzey, wala ni feej'izey, kal a ma ni halaci.

⁵²Ja see ahistab sind kõigis su väravais, kuni varisevad su kõrged ja kindlad müürid, mille peale sa loodad kogu oma maal; see ahistab sind kõigis su väravais kogu su maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab.

⁵² A ga ni kwaara meyey kulu batu nda wongu daaga, hala ni birni garu kuuku kaŋ gonda gaabi, kaŋ yaŋ ni de i gaa ga kaŋ. Ni laabo kulu ra mo no woodin ga te. I ga ni kwaara kulu meyey batu nda wongu daaga ni laabo kulu kaŋ Rabbi ni Irikoyo na ni no din ra.

⁵³Ja sina sööd oma ihuvilja, oma poegade ja tütarde liha, keda Issand, su Jumal, sulle on andnud, piiramisel ja kitsikuses, millega su vaenlane sind ahistab.

⁵³ Ni ga ni bumbo ize gundey ŋwa mo, danga ni ize arey da ni ize wayey baso, ngey kaŋ yaŋ Rabbi ni Irikoyo na ni no. Woodin ga te wongu windiyaŋ da kankami kaŋ ni ibarey ga ni taabandi nd'a sabbay se.

⁵⁴Isegi su keskel oleva õrna ja hellitatud mehe silm vaatab kurjalt oma vennale ja naisele oma süles ja oma järelejäänud lastele, kes tal veel alles on,

⁵⁴ Boro kaŋ bina ga yay ka bisa i kulu araŋ game ra, boro kaŋ ga ti baanikom gumo, woodin mwa ga futu nga nya-ize se, d'a wande kaŋ a bina ga ba, d'a ize cindey se kaŋ yaŋ cindi a se.

⁵⁵ega anna ühelegi neist oma laste lihast, mida ta ise sööb, sest midagi muud ei ole temale jäänud piiramisel ja kitsikuses, millega su vaenlane sind ahistab kõigis su väravais.

⁵⁵ A ga to naŋ kaŋ a si i afo kulu no nga izey basey gaa, kaŋ nga ga ŋwa wongu windiyaŋ da kankamo sabbay se kaŋ ni ibarey ga ni taabandi nd'a ni birney kulu ra.

⁵⁶Su keskel olev õrn ja hellitatud naine, kes oma õrnuses ja hellitatuses ei ole katsunud jalataldagi maha panna, vaatab kurjalt mehele oma süles ja oma pojale ja tütrele

⁵⁶ Wayboro mo kaŋ gonda boŋ dogonay, a ga baan mo, wo kaŋ doŋ a si baa ta ka nga ce taamo jisi ganda laabo gaa zama nga ga nyaale, a ga baan mo, waybora din mo ga futu nga kurnye kaŋ a ga ba, d'a ize aru nd'a ize way se.

⁵⁷oma järelsünnitiste pärast, mis tulevad välja ta jalgade vahelt, ja laste pärast, keda ta sünnitab, sest ta tahab ise neid salaja süüa täielikus puuduses piiramisel ja kitsikuses, kui su vaenlane sind ahistab su väravais.

⁵⁷ A ize hay-taji da nga cara kaŋ a ga hay, a ga tugu k'i ŋwa hay kulu jaŋay sabbay se wongu windiyaŋo da kankamo ra kaŋ ni ibarey ga ni taabandi nd'a ni birney ra.

⁵⁸Kui sa ei pea hoolsasti kõiki selle Seaduse sõnu, mis sellesse raamatusse on kirjutatud, et sa kardaksid seda aulist ja kardetavat nime, Issandat, oma Jumalat,

⁵⁸ Da ni si haggoy ka asariya wo sanney kulu te kaŋ yaŋ go tira wo ra hantumante, ka humburu maa darzakoyo wo kaŋ ga humburandi mo, kaŋ ga ti RABBI NI IRIKOYO,

⁵⁹siis teeb Issand erakordseks sinu nuhtlused ja sinu järglaste nuhtlused, suured ja kestvad nuhtlused, pahad ja kestvad nuhtlused.

⁵⁹ waati din gaa no Rabbi ga nin da ni izey balaawey ciya dambara hariyaŋ, i ga te balaaw bambatey kaŋ yaŋ ga gay gumo. I ga ciya dooriyaŋ mo kaŋ ga taabandi, kaŋ yaŋ ga gay gumo.

⁶⁰Ja ta saadab su kallale kõik Egiptuse tõved, mille ees sa tunned hirmu, ja need jäävad su külge.

⁶⁰ A ga ye ka kande Misira doorey kulu, kaŋ yaŋ ni humburu doŋ, i ga naagu ni gaa mo.

⁶¹Ka kõiki muid haigusi ja kõiksugu nuhtlusi, millest ei ole kirjutatud selles Seaduse raamatus, saadab Issand su kallale, kuni sa hävid.

⁶¹ Jante kulu mo, da balaaw kulu kaŋ i mana i hantum asariya wo tira ra, woodin yaŋ mo Rabbi ga kand'ey ni gaa kala ni ma halaci.

⁶²Ja teid jääb pisut inimesi nende asemel, kes te olite rohkuse poolest nagu taevatähed, sellepärast et sa ei võtnud kuulda Issanda, oma Jumala häält.

⁶² Araŋ ga cindi boro ciraari yaŋ, baa kaŋ waato din araŋ yulwa danga beene handariyayzey cine. Zama ni mana hanga jeeri ka maa Rabbi ni Irikoyo sanno se.

⁶³Ja nagu Issand tundis teist rõõmu, tehes teile head ja sigitades teid, nõnda tunneb Issand teist rõõmu, saates teid hukka ja hävitades teid, ja teid kistakse ära sellelt maalt, mida sa lähed pärima.

⁶³ A ga te ka ciya mo, danga mate kaŋ cine Rabbi farhã ni boŋ ka ni boriyandi, ka ni tonton mo, yaadin mo no ne ka koy jine Rabbi ga farhã ni boŋ ka ni sara, ka ni halaci mo. I g'araŋ dagu ka kaa laabo kaŋ ni ga furo ka du a mayray din ra.

⁶⁴Ja Issand pillutab sind kõigi rahvaste sekka, ühest maa äärest teise, ja sa teenid seal teisi jumalaid, keda ei ole tundnud ei sina ega su vanemad - puust ja kivist.

⁶⁴ Rabbi ga ni say-say mo dumey kulu game ra, za ndunnya me fa gaa ka koy hala ndunnya me fa gaa. Noodin mo no ni ga may de-koy waani yaŋ se, kaŋ yaŋ ni mana bay doŋ, nin ni kaayey, danga bundu nda tondi wane yaŋ nooya.

⁶⁵Ja nende rahvaste hulgas ei ole sul rahu, su jalatallal ei ole puhkepaika ja Issand annab sulle seal väriseva südame, kustuvad silmad ja masendatud hinge.

⁶⁵ Dumey din game ra mo ni si du laakal kanay kulu, ni si du fulanzamay kulu mo ni ce taamo se. Zama hala noodin Rabbi ga ni no bine jijiriyaŋ, da mo kubay-kubay, da bine ra karhã.

⁶⁶Su elu ripub nagu juuksekarva küljes, sa värised ööd ja päevad ega ole kindel oma elu pärast.

⁶⁶ Ni fundo ga ciya sikka hari ni jine. Ni ga humburu cin gaa, zaari gaa. Ni si tabbat mo hala ni ga funa.

⁶⁷Sa ütled hommikul: 'Oleks juba õhtu!' Aga õhtul sa ütled: 'Oleks juba hommik!' kartuse pärast, mis täidab su südant, ja vaate pärast, mida su silmad näevad.

⁶⁷ Susubay haray ni ga ne: «Doŋ day wiciri kambo ma to!» Wiciri kambo ra mo ni ga ne «Doŋ day mo ma bo!», ni bina humburkuma kaŋ ni ga zalba nd'a sabbay se, da haŋ kaŋ ni ga di ni jine sabbay se mo.

⁶⁸Ja Issand saadab sind laevadega tagasi Egiptusesse, teekond, mille kohta ma sulle ütlesin: 'Sa ei näe seda enam.' Ja seal te pakute endid müüa oma vaenlastele sulaseiks ja teenijaiks, aga ükski ei osta.'

⁶⁸ Rabbi ga ye ka konda nin Misira mo koyne hiyaŋ ra, fonda kaŋ ay ci ni se za doŋ din gaa ka ne ni si ye ka di a koyne. Noodin mo araŋ ga ne araŋ g'araŋ boŋ neera araŋ ibarey se ka te bannyayaŋ da koŋŋayaŋ, amma boro kulu si araŋ day.

⁶⁹Need on selle seaduse sõnad, mis Issand käskis Moosest anda Iisraeli lastele Moabimaal, peale selle seaduse, mille ta neile andis Hoorebil.