¹'Pange tähele, taevad, sest mina räägin, ja kuule, maa, mu suu kõnesid!

¹ Ya beeney, wa hanga jeeri hal ay ma salaŋ. Ganda ndunnya mo ma maa ay me sanney.

²Mu õpetus voolaku vihmana, mu kõne nõrgugu kastena, nagu haljusele vihmasagar ja rohule vihmapiisad!

² Ay dondonandiyaŋo ga tolli danga beene hari, Ay sanney mo ga zumbu danga harandaŋ cine, Danga mate kaŋ buuda ga zumbu subu baano boŋ, Danga mate kaŋ mimisi mo ga kaa tuuri kayney gaa.

³Sest ma kuulutan Issanda nime, andke au meie Jumalale!

³ Zama ay ga Rabbi maa fe. Araŋ m'iri Irikoyo beera ci.

⁴Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged. Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane.

⁴ Rabbi ya tondi no, a goyo mo timmante no. A teerey kulu mo adilitaray boŋ no a g'i te. Irikoy ya naanaykoy no, laala si no a do. Adilitaraykoy da cimikoy no, nga wo.

⁵Pahasti on tehtud temaga - need ei ole tema lapsed: häbiplekk, nurjatu ja pöörane sugupõlv.

⁵ A ize yaamey na ziibi goy te. I manti a izeyaŋ no i bilsa sabbay se. Zamana wo izey, darante da siirante yaŋ no.

⁶Kas te nõnda tasute Issandale, rumal ja tarkuseta rahvas? Eks ta ole su isa, sinu looja? Tema on sind teinud ja valmistanud.

⁶ Ya jama saamo kaŋ sinda laakal, Yaadin no araŋ ga Rabbi bana nd'a, wala? Manti ni baaba no, nga kaŋ na ni fansa? Manti a na ni taka, a na ni tabbatandi mo?

⁷Meenuta muistseid päevi, pane tähele aastaid põlvest põlve! Küsi oma isalt, et ta jutustaks sulle, oma vanadelt, et nad räägiksid sulle!

⁷ Ma fongu doŋ borey gaa. Ma za zamana boobo jiirey fintal. Ma ni baaba hã, a ga cabe ni se mo. Ma ni dottijey hã, ngey mo ga ci ni se.

⁸Kui Kõigekõrgem andis rahvaile pärisosa, kui ta jaotas inimlapsi, siis ta määras kindlaks rahvaste piirid vastavalt Iisraeli laste arvule,

⁸ Waato kaŋ Koy Beero na dumey kulu no i tubo, Waato kaŋ a na Adam-izey fay waani-waani, A na dumi cindey hirri meyey candi Israyla izey baayaŋ lasaabo boŋ.

⁹sest Issanda omand on tema rahvas, tema mõõdetud pärisosa on Jaakob.

⁹ Zama Rabbi baa ga ti a jama, Yakuba mo ga ti a wane haro.

¹⁰Ta leidis tema kõrbemaalt, tühjast paigast, uluvast kõrbest; ta võttis tema oma kaitse alla, hoolitses tema eest, ta hoidis teda nagu oma silmatera.

¹⁰ A n'a gar saaji ra, Ganji fimbi kaŋ gonda kaatiyaŋ ra. A n'a kali ka windi, a n'a laakal. A n'a haggoy danga mate kaŋ boro ga te ni mo gura se.

¹¹Nõnda nagu kotkas oma pesakonda lendu ergutades hõljub kaitstes oma poegade kohal, nõnda laotas ta oma tiivad, võttis tema ja kandis teda oma tiivasulgedel.

¹¹ Danga mate kaŋ cine zeeban ga nga fito tunandi, A ga fata kobi nga izey boŋ, A ga nga fatey daaru k'i sambu, K'i jare nga fata hamney boŋ --

¹²Issand üksi juhtis teda, ükski võõras jumal ei olnud koos temaga.

¹² Yaadin cine mo no Rabbi hinne no ka furo nga jama jine, Irikoy waani fo mo si a banda.

¹³Ta sõidutas teda üle maa kõrgendike ja tema sõi väljade vilju: ta imetas teda meega kaljust ja õliga ränikivist.

¹³ Rabbi naŋ a ma kaaru ka koy ndunnya nangey kaŋ go beene boŋ. A na fari nafa albarka ŋwa. Rabbi naŋ a ma yu sunsum ka kaa tondi ra. A ma ji kaa tondi sando ra.

¹⁴Võid veistelt ning piima lammastelt ja kitsedelt, juures tallede ja jäärade rasv; Baasani härgi ja sikke, lisaks nisu, otsekui neerurasv. Ja viinamarjaverest sa jõid veini.

¹⁴ A ma haw ji ŋwa, ka feeji wa haŋ, A ma du feej'ize maani, Da Basan laabu feeji gaaru yaŋ, da hincin yaŋ. A ma alkama hamni baano ŋwa. Reyzin izey haro gaa mo ni na duvan* haŋ.

¹⁵Ja Jesurun rasvus, aga muutus tõrksaks - sa läksid lihavaks, paksuks, täidlaseks - ta hülgas Jumala, oma looja, ja põlgas oma päästekaljut.

¹⁵ Amma Yesurun naasu, gaa no a zi. Ni naasu, ni warga, ni yuttu mo. Waato gaa no a na Irikoy kaŋ n'a taka din furu. A donda nga faaba tondo.

¹⁶Nad ärritasid teda võõraste jumalatega, nad vihastasid teda oma jäledustega.

¹⁶ I n'a zuku canse gaa da de-koy waani yaŋ. I n'a bine tunandi nda fanta hari yaŋ.

¹⁷Nad ohverdasid haldjaile, kes ei ole jumalad, jumalaile, keda nad ei tundnud, kes olid uued, äsja tulnud, kellest teie vanemad ei teadnud.

¹⁷ I koy ka sargay* te follayyaŋ se, kaŋ yaŋ manti Irikoy no. I koy de-koyyaŋ kaŋ i mana i bay doŋ banda. I koy itajiyaŋ do kaŋ yaŋ bangay bi fo-bi fo, Kaŋ yaŋ araŋ kaayey mana humbur'ey.

¹⁸Sa ei mäletanud kaljut, kes sinu sünnitas, ja unustasid Jumala, kes andis sulle elu.

¹⁸ Amma tondo kaŋ na ni hay din, ni man'a saal. Ni dinya mo Irikoyo kaŋ na ni no fundi.

¹⁹Kui Issand seda nägi, siis ta põlastas neid tusast oma poegade ja tütarde pärast.

¹⁹ Rabbi di woodin, a n'i fanta mo, A ize arey d'a ize wayey zukuyaŋ sabbay se.

²⁰Ta ütles: Ma peidan oma palge nende eest ja vaatan, milline on nende lõpp, sest nad on pöörane sugu, lapsed, kelles ei ole truudust.

²⁰ A ne mo: «Ay g'ay moyduma tugu i se, Ka di mate kaŋ i ga kokor d'a. Zama i te zamana izeyaŋ kaŋ murte gumo. I ra sinda naanay kulu.»

²¹Nad on mind ärritanud nendega, kes ei ole jumalad, on mind vihastanud oma tühisustega. Aga mina ärritan neid rahvaga, kes ei ole rahvas: ma vihastan neid mõistmatute paganatega.

²¹ I n'ay zuku ay ma canse nda haŋ kaŋ manti Irikoy no. I n'ay futandi ngey yaamotara do. Ay mo g'i zuku i ma canse nda boroyaŋ kaŋ manti jama. Ay g'i futandi nda dumi kaŋ sinda fahamay.

²²Sest mu vihatuli on süttinud põlema ja lõõmab hauasügavuseni; see hävitab maa koos saagiga ja põletab mägede alused.

²² Ay futa na danji fo diyandi kaŋ ga ton hala ganda Alaahara. A ga ndunnya ŋwa, nga nda fari albarka, Ka danji diyandi hala tondi beerey dabey gaa.

²³Ma kuhjan nende peale õnnetusi, ma raiskan nende vastu kõik oma nooled.

²³ Ay ga balaawyaŋ gusam i boŋ. Ay g'ay hangawey kulu ban i gaa.

²⁴Neid peab kurnama nälg, purema palavikutaud ja pahatõbi; ma saadan nende kallale metsaliste hambad ja põrmus roomajate mürgi.

²⁴ I ga faabu haray sabbay se, Konni futo nda halaciyaŋ fotto mo g'i ŋwa. Ay ga ganji hamey hinje da fanakey kaŋ yaŋ ga gaalum laabo ra naajo mo samba i gaa.

²⁵Väljas laastab neid mõõk ja sees hirm, niihästi noormehi kui neidusid, imikuid koos hallipäiste meestega.

²⁵ Taray haray takuba ga mursandi, Fuwo ra mo kala zalbayaŋ. A ga arwasu nda wandiyo nda naanandi nda hamni kwaaray koy ŋwa.

²⁶Ma oleksin ütelnud: Ma hajutan nad, ma kaotan nende mälestuse inimeste hulgast,

²⁶ Ay ne: «Ay g'i kar ka say-say hala nangu mooro, Kal i fonguyaŋey ma daray Adam-izey game ra,

²⁷kui ma poleks pidanud kartma vaenlase pilget, et nende vastased seda mõistmata ei ütleks: 'Meie käsi on olnud võidukas, ega Issand ole kõike seda teinud!'

²⁷ Da manti kaŋ ay ga humburu ibare fooma.» A ma si ciya i yanjekaarey ma daray ngey miiley ra, I ma si koy ka ne: «Iri kambe no ka te zaama! Manti Rabbi no ka woodin kulu te!»

²⁸Sest see on rahvas, kes on kaotanud arukuse - neil ei ole taipu.

²⁸ Zama jama wo gonda laakal dumbay. Fahamay si i do mo baa kayna.

²⁹Kui nad oleksid targad, siis nad taipaksid seda, nad mõistaksid oma lõppu.

²⁹ Doŋ day i ma te laakal! Doŋ day i ma faham da woodin! Doŋ day i ma lasaabu ka di mate kaŋ ngey ga kokor d'a!

³⁰Kuidas võis üksainus jälitada tuhandet ja kaks kihutada põgenema kümme tuhat, kui mitte nende kalju ei oleks neid müünud ja Issand nad loovutanud?

³⁰ Mate a ga te boro folloŋ ma hin ka boro zambar gaaray, Ihinka mo ma naŋ boro zambar way ma zuru, Da manti kaŋ i tondo n'i neera, Da manti Rabbi no k'i nooyandi?

³¹Sest nende kalju ei ole meie kalju sarnane: seda võivad otsustada meie vaenlasedki.

³¹ Zama i deyaŋ haro, a manti danga iri tondo no. Iri ibarey bumbey no ka di woodin.

³²Tõesti, nende viinapuu on Soodoma viinapuust ja Gomorra väljadelt; nende marjad on mürgised marjad, neil on kibedad kobarad.

³² Zama i reyzin nya tiksa ya Saduma wane no, Da Gomorata farey wane mo. I reyzin izey ga ti tay wane yaŋ, I fafey ga fottu gumo.

³³Nende vein on lohemürk, rästikute ohtlik mürk.

³³ I duvaŋo ga hima gondi naaji, Danga day gazama naaji laalo.

³⁴Eks see ole talletatud minu juures, pitseriga suletud minu varakambris?

³⁴ Manti woodin no ay jisi ay jarga, Wo kaŋ ay n'a kawaatimandi ay barma ra?

³⁵Minu käes on kättemaks ja tasumine ajaks, mil nende jalg vääratab. Jah, nende õnnetuse päev on ligidal ja mis neile on valmistatud, tõttab tulema.

³⁵ Banayaŋ da alhakku ya ay wane no. Alwaati ga kaa kaŋ i ce ga tansi, Zama i masiiba zaaro maan. Hayey kaŋ yaŋ i waadu i boŋ mo go no ga cahã ka kaa.

³⁶Sest Issand tahab mõista õigust oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui ta näeb, et nende jõud on kadunud ja pole jäänud orja ega vaba.

³⁶ Zama Rabbi ga nga jama ciiti. A ga bakar nga tamey se d'a di i hino ban, Kaŋ boro mana cindi i do, bannya wala burcini.

³⁷Siis ta ütleb: Kus on nende jumalad, kalju, mille peal nad pelgupaika otsisid,

³⁷ A ga ne mo: «Man gaa i de-koyey? Man gaa i tondo kaŋ ra i zuru ka koy tugu?

³⁸kes sõid nende tapaohvrite rasva ja jõid nende joogiohvrite veini? Tõusku nad nüüd üles ja aidaku teid, olgu nad teile varjupaigaks!

³⁸ Man ngey kaŋ yaŋ n'i sargay maano ŋwa, K'i haŋyaŋ sargay duvaŋo haŋ mo? I ma tun sohõ k'araŋ gaakasinay. I ma ciya araŋ koruyaŋ do.»

³⁹Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest.

³⁹ Guna sohõ ka di: ay no, ay bumbo ga ti NGA. Irikoy fo mo si no ay banda. Ay no ga wi, ay no ga funandi. Ay no ga maray, ay no ga yayandi. Boro si no mo kaŋ g'i faaba ay kambe ra.

⁴⁰Sest ma tõstan oma käe taeva poole ja ütlen: Nii tõesti, kui ma igavesti elan:

⁴⁰ Ay g'ay kambe salle beene ka ne: «Ay ze nd'ay fundo kaŋ ga duumi ka ne:

⁴¹kui ma olen ihunud oma välkuva mõõga ja mu käsi hakkab kohut pidama, siis ma maksan kätte oma vaenlastele ja tasun neile, kes mind vihkavad.

⁴¹ D'ay n'ay takuba nyalawanta kaanandi, D'ay kamba na cimi ciiti di, Kal ay ma bana ay yanjekaarey gaa, Ka alhakku no ay konnakoy se.

⁴²Ma lasen oma nooled joobuda verest ja mu mõõk hakkab õgima liha, mahalöödute ja vangide verd, vaenlaspealikute päid.

⁴² Ay ga naŋ hangawey ma kuri haŋ, Ay takuba mo ga basi ŋwa. Ay ga wiyantey da tamey basi ŋwa ibare hamni-kuuku-koyey jine borey gaa.»

⁴³Ülistage, paganad, tema rahvast! Sest ta maksab kätte oma sulaste vere eest, tasub oma vastastele ja toimetab lepitust oma maale, oma rahvale.'

⁴³ Ya dumi cindey, wa farhã Rabbi jama banda, Zama a ga nga tamey kuri alhakko bana. A ga bana nga ibarey boŋ, A ga sasabandiyaŋ te mo nga laabo da nga jama se.

⁴⁴Ja Mooses tuli ning rääkis kõik selle laulu sõnad rahva kuuldes, tema ja Joosua, Nuuni poeg.

⁴⁴ Musa kaa ka bayto wo sanney kulu ci jama hangey ra, nga nda Yasuwa Nun izo.

⁴⁵Kui Mooses oli rääkinud kõik need sõnad kogu Iisraelile,

⁴⁵ Musa na sanney din kulu ci ka ban Israyla kulu se,

⁴⁶siis ta ütles neile: 'Võtke südamesse kõik need sõnad, mis ma täna teile kordan, mis te peate andma käsuna oma lastele, et nad teeksid hoolsasti selle Seaduse kõigi sõnade järgi!

⁴⁶ ka ne: «W'araŋ biney ye sanney kulu kaŋ ay go ga seeda araŋ se hunkuna gaa, wo kaŋ yaŋ araŋ g'araŋ izey lordi nd'a, i m'i haggoy k'i te mo, danga asariya wo sanney kulu nooya.

⁴⁷Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu, ja selle sõna läbi te pikendate oma päevi sellel maal, kuhu te lähete üle Jordani, et seda pärida.'

⁴⁷ Zama manti hari yaamo no araŋ se bo, amma araŋ fundi no. I teeyaŋ ra no araŋ ga te aloomar kuuku laabo kaŋ araŋ ga Urdun daŋandi ka koy ka du a mayray din ra.»

⁴⁸Ja Issand rääkis Moosesega veel selsamal päeval, öeldes:

⁴⁸ Rabbi salaŋ Musa se mo han din hane ka ne:

⁴⁹'Mine üles siia Abarimi mäele, Nebo mäele, mis on Moabimaal Jeeriko kohal, ja vaata Kaananimaad, mille ma annan Iisraeli lastele päranduseks!

⁴⁹ «Ni ma kaaru Abarim tondi kuukey wo boŋ, kaŋ ga ti Nebo tondo, Mowab laabo ra, kaŋ ga guna Yeriko haray. Ma koy ka Kanaana laabo guna, kaŋ ay ga no Israyla izey se, i mayray hari no.

⁵⁰Siis sa sured seal mäe peal, kuhu sa üles lähed, ja sind koristatakse oma rahva juurde, nagu suri su vend Aaron Hoori mäel ja koristati oma rahva juurde,

⁵⁰ Ni ga bu noodin tondo kaŋ ni ga kaaru din boŋ, ka margu ni dumey do, danga mate kaŋ cine ni beero Haruna bu Hor tondo ra ka margu nga dumey do.

⁵¹sellepärast et te ei olnud truud minule Iisraeli laste keskel Meriba vee juures Kaadesis, Siini kõrbes, sellepärast et te mind ei pidanud pühaks Iisraeli laste keskel.

⁵¹ Woodin ga te zama araŋ n'ay sanno daaru Israyla izey game ra yongo Meriba haro do, noodin Kades, Zin ganjo ra, da zama araŋ mana ay hananyaŋo bangandi Israyla izey game ra noodin.

⁵²Sa näed küll eemalt seda maad, aga sa ei pääse sinna, maale, mille ma annan Iisraeli lastele.'

⁵² Ni ga di laabo din da ni moy, amma ni si koy noodin ka furo laabo kaŋ ay ga no Israyla izey se din ra.»