¹Kuule, Iisrael! Sa lähed nüüd üle Jordani, et minna alistama rahvaid, kes on suuremad ja vägevamad sinust, linnu, suuri ja taevani kindlustatuid,

¹ Ya Israyla, wa maa! Sohõ ni ga ba ka Urdun isa daŋandi, ni ma furo ka dumi fooyaŋ laabuyaŋ ŋwa. I ga beeri, i gonda gaabi mo ka bisa ni bumbo. I gonda kwaara bambata yaŋ kaŋ yaŋ i n'i birni cinarey gaabandi ka koy hala beene.

²suurt ja pikakasvulist rahvast, anaklasi, keda sa tunned ja kellest sa oled kuulnud: 'Kes suudaks seista anaklaste ees?'

² Borey ga beeri, i ga ku mo, zama Anak boroyaŋ no. Woodin yaŋ, ni bay i gaa, ni maa i baaru mo, kaŋ i ga ne: «Hay! May no ga hin ka kay Anakey jine?»

³Tea siis nüüd, et Issand, su Jumal, on see, kes käib su ees nagu hävitav tuli; tema hävitab neid ja alandab nad su ees - siis ajad sa nad ära ja hukkad kiiresti, nõnda nagu Issand sulle on öelnud.

³ Yaadin gaa binde, ni ma bay hunkuna: Rabbi ni Irikoyo no ga ti bora kaŋ ga furo ni jine ka isa daŋandi, sanda danji kaŋ ga ŋwa cine. A g'i halaci, a g'i ye ganda mo ni jine. Yaadin no ni g'i gaaray d'a ni jine ka naŋ i ma halaci nda waasi, mate kaŋ Rabbi salaŋ ka ci ni se.

⁴Kui Issand, su Jumal, ajab nad ära su eest, siis ära mõtle oma südames, öeldes: 'Minu õigsuse pärast on Issand mind toonud pärima seda maad!', vaid nende rahvaste jumalakartmatuse pärast ajab Issand nad ära su eest.

⁴ Da Rabbi ni Irikoyo n'i tuti ka hibandi ni jine, ni ma si miila ni bina ra ka ne: «Ay adilitara sabbay se no Rabbi kande ay ka daŋ laabo wo ra, ay ma du a mayra.» Manti yaadin no bo! Amma dumey din laalayaŋo sabbay se no Rabbi g'i gaaray k'i kaa ni jine.

⁵Mitte oma õigsuse ja südame siiruse pärast ei pääse sa nende maad pärima, vaid nende rahvaste jumalakartmatuse pärast ajab Issand, su Jumal, nad ära su eest, et pidada, mida Issand on vandega tõotanud su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile.

⁵ Manti ni adilitara no bo, wala mo ni bina ra hananyaŋo no ga naŋ ni ma furo ka du i laabey mayra. Amma dumey din laalayaŋo se no Rabbi ni Irikoyo goono g'i gaaray k'i kaa ni jine. Zama mo a ma sanno kaŋ a ze d'a ni kaayey se din tabbatandi no, kaŋ ga ti Ibrahim da Isaka da Yakuba.

⁶Tea siis, et mitte sinu õigsuse pärast ei anna Issand, su Jumal, sulle pärimiseks seda head maad, sest sa oled kangekaelne rahvas!

⁶ Woodin sabbay se, ma bay kaŋ Rabbi ni Irikoyo mana laabu hanna wo no ni se mayray hari ni adilitara sabbay se bo, zama ni ya dumi hanga sando no.

⁷Tuleta meelde, ära unusta, kuidas sa kõrbes vihastasid Issandat, oma Jumalat! Sellest päevast alates, mil sa lahkusid Egiptusemaalt, kuni teie tulekuni siia paika, olete osutanud vastupanu Issandale.

⁷ Ma fongu mo, ma si dinya fa! Ma fongu mate kaŋ ni jin ka Rabbi ni Irikoyo zokoti a ma dukur yongo saajo ra. Za hano kaŋ hane ni fun Misira laabo ra hala ka kaa neewo, araŋ go ga murte Rabbi gaa.

⁸Juba Hoorebil te pahandasite Issandat ja Issand vihastus teie peale, tahtes teid hävitada.

⁸ Woodin banda, Horeb Tondo do araŋ na Rabbi dukurandi hala Rabbi te araŋ se bine, kaŋ a ho k'araŋ halaci.

⁹Kui ma läksin üles mäele vastu võtma kivilaudu, selle seaduse laudu, mille Issand teile oli andnud, siis jäin ma mäele neljakümneks päevaks ja neljakümneks ööks, leiba söömata ja vett joomata.

⁹ Waato kaŋ ay ziji ka koy tondi kuuko ra ka du tondi walhẽy kaŋ yaŋ gonda sappa kaŋ Rabbi te d'araŋ din sanney, ay goro tondo ra mo zaari waytaaci da cin waytaaci. Yana ŋwaari ŋwa, yana hari haŋ mo.

¹⁰Ja Issand andis mulle kaks kivilauda, millele oli kirjutatud Jumala sõrmega, ja nende peal olid kõik sõnad, mis Issand oli kogunemispäeval teile rääkinud mäel tule seest.

¹⁰ Rabbi mo na tondi walhã hinka din daŋ ay kambe ra, kaŋ yaŋ gaa Irikoy hantum da nga kambayzo. I gaa mo no i na sanney kulu gar kaŋ Rabbi salaŋ araŋ se yongo tondo ra, jinda fun danjo bindo ra, marga din hane.

¹¹Neljakümne päeva ja neljakümne öö pärast andis Issand mulle need kaks kivilauda, seaduselauda.

¹¹ A ciya mo, zaari waytaaci da cin waytaaca din banda, Rabbi n'ay no tondi walhã hinka, kaŋ ga ti sappa walhẽy.

¹²Ja Issand ütles mulle: 'Tõuse ja mine siit kähku alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusest välja, teeb pahasti: nad on juba lahkunud sellelt teelt, mida ma neid käskisin käia - nad on endale valmistanud valatud kuju!'

¹² Rabbi ne ay se mo: «Tun ka zumbu da waasi ka fun neewo. Zama ni borey kaŋ ni kande ka fun Misira na ngey boŋ ziibandi. I tara ka kamba mo ka fun fonda kaŋ ay n'i lordi nd'a ra. I na tooru soogante te ngey boŋ se.»

¹³Ja Issand rääkis minuga, öeldes: 'Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas!

¹³ A binde, Rabbi salaŋ ay se ka ne: «Ay di borey wo, guna mo dumi hanga sando no.

¹⁴Jäta mind, ja ma hävitan nad ning kustutan nende nimed taeva alt, sinust aga teen ma vägevama ja suurema rahva kui see!'

¹⁴ Ni ma fay d'ay, ay m'i halaci, ay m'i maa tuusu mo beena cire. Ay ma ni ciya dumi kaŋ gonda gaabi, kaŋ ga beeri mo ka bisa ngey.»

¹⁵Siis ma pöördusin ja läksin mäelt alla: mägi põles tules ja mul oli kaks seaduselauda teine teises käes.

¹⁵ Kal ay bare ka zumbu ka fun tondo boŋ, tondo din kaŋ go ga di da danji. Sappa walhã hinka mo go ay kambe hinka ra.

¹⁶Ja ma vaatasin, ja ennäe, te olite teinud pattu Issanda, oma Jumala vastu: te olite endile valmistanud valatud vasika, olite kiiresti lahkunud teelt, mida Issand teid oli käskinud käia.

¹⁶ Ay guna day, kal a go, araŋ na zunubi te Rabbi araŋ Irikoyo se, ka handayze fo soogu araŋ boŋ se. Araŋ tara ka kamba ka fonda kaŋ Rabbi n'araŋ lordi nd'a din taŋ.

¹⁷Siis ma haarasin need kaks lauda ja viskasin need ära oma käest ning lõin need puruks teie silme ees.

¹⁷ Ay na walhã hinka din di ay kamba hinka ra k'i catu k'i bagu-bagu araŋ jine.

¹⁸Ja ma heitsin maha Issanda ette, olles nagu eelmiselgi korral nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd leiba söömata ja vett joomata kõigi teie pattude pärast, mis te olite teinud, tehes kurja Issanda silmis ja vihastades teda.

¹⁸ Ay ye ka kaŋ ganda Rabbi jine mo, danga mate kaŋ ay te za jin-jina, ka to zaari waytaaci da cin waytaaci. Yana ŋwaari ŋwa, yana hari haŋ mo, araŋ zunubo kulu kaŋ araŋ te din sabbay se. Araŋ goy wo ga laala Rabbi diyaŋ gaa, k'a zokoti mo a ma te bine.

¹⁹Sest ma kartsin seda viha ja raevu, mis Issandat oli vallanud teie vastu, nõnda et ta tahtis teid hävitada. Ja Issand kuulis mind ka veel seekord.

¹⁹ Zama ay humburu dukuri nda futay korno, kaŋ Rabbi bine tun d'a araŋ se din, hal a ba k'araŋ halaci. Amma Rabbi ye ka hangan ay se saaya din ra koyne.

²⁰Ka Aaroni peale vihastus Issand väga, tahtes teda hävitada, ja ma palusin siis ka Aaroni eest.

²⁰ Rabbi te bine gumo Haruna se, ka ne nga g'a halaci, amma ay te adduwa Haruna mo se waato din.

²¹Aga teie patutöö, mille te olite valmistanud, vasika, ma võtsin ja põletasin seda tulega, lõin selle puruks, jahvatasin hästi, kuni see sai peeneks põrmuks, ja viskasin selle põrmu jõkke, mis mäelt alla voolab.

²¹ Kal ay n'araŋ zunubo sambu, danga handayzo kaŋ araŋ te din. Ay n'a ton da danji. Ay n'a tutubu k'a fufu hal a baan gumo, k'a te danga kusa cine. Ay na kusa din daŋ hari zuro ra kaŋ ga fun tondi kuuko ra.

²²Ka Tabeeras ja Massas ja Kibrot-Hattaavas te vihastasite Issandat.

²² Koyne, Tabera da Massa da Binikomey Saarayey kulu ra no araŋ na Rabbi zokoti a ma dukur.

²³Ja kui Issand teid läkitas Kaades-Barneast, öeldes: 'Minge ja vallutage maa, mille ma teile annan!', siis te panite vastu Issanda, oma Jumala käsule, ei uskunud temasse ega kuulanud ta häält.

²³ Woodin banda mo, waato kaŋ Rabbi n'araŋ donton araŋ ma fun Kades-Barneya ra, ka ne: «Wa kaaru ka koy ka laabo kaŋ ay n'araŋ no din ŋwa,» kulu araŋ murte Rabbi araŋ Irikoyo lordo gaa. Araŋ mana naanay a gaa, araŋ mana maa a sanno se mo.

²⁴Te olete olnud Issandale vastupanijad, alates sellest päevast, mil tema teid tunneb.

²⁴ Araŋ wo murtanteyaŋ no Rabbi gaa za zaari sintina kaŋ ay g'araŋ bay.

²⁵Siis ma heitsin maha Issanda ette neiks neljakümneks päevaks ja neljakümneks ööks, sest Issand oli öelnud, et ta teid hävitab.

²⁵ A se no ay sombu Rabbi jine zaari waytaaci da cin waytaaca kaŋ ay sombu din, zama Rabbi ne nga g'araŋ halaci.

²⁶Ja ma palusin Issandat ning ütlesin: 'Issand Jumal, ära hukka oma rahvast ja oma pärisosa, kelle sa oled lunastanud oma suurusega ja kelle sa tõid Egiptusest välja vägeva käega!

²⁶ Ay na Rabbi ŋwaaray mo ka ne: «Ya Rabbi, Koy Beero, ma si ni jama halaci. Ngey wo ni mayray hari no, nga kaŋ ni fansa da ni beera, kaŋ ni fatta nd'a mo i ma fun Misira ra da kambe gaabikooni.

²⁷Mõtle oma sulastele, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, ära pane tähele selle rahva kangust, ta nurjatust ja pattu,

²⁷ Ma fongu ni tamey gaa, Ibrahim da Isaka nda Yakuba. Ma si jama wo hanga sanda, wala i goy laaley, wala i zunubey guna.

²⁸et ei öeldaks maal, kust sa meid välja tõid: 'Sellepärast et Issand ei suutnud neid viia sellele maale, mille ta neile oli lubanud, ja et ta neid vihkas, viis ta nad välja, et neid kõrbes surmata!'

²⁸ A ma si te ka ciya laabo kaŋ ra iri fatta din borey ma ne: ‹Zama Rabbi mana hin ka kand'ey hala laabo kaŋ a n'a alkawli sambu i se din ra, zama a konn'ey mo, a se no a n'i candi ka kond'ey saajo ra k'i wi noodin.›

²⁹Ometi on nad ju sinu rahvas ja sinu pärisosa, kelle sa tõid välja oma suure rammuga ja väljasirutatud käsivarrega.'

²⁹ Kulu nda yaadin, ngey wo ni jama no, ni mayray hari mo no. Nin no k'i fattandi da ni dabari bambata, da ni kambe sallanta mo.»