¹Ära ole kärme suuga ja su süda ärgu tõtaku sõna lausuma Jumala ees; sest Jumal on taevas ja sina oled maa peal, seepärast olgu su sõnu pisut!

¹ Ma si waasu ka salaŋ, Ni laakalo mo ma si waasu ka hay kulu ci Irikoy jine. Zama Irikoy go beene, ni mo go ganda, Woodin sabbay se naŋ ni sanno ma ciya ikayniyo.

²Sest suurest tööst tuleb uni ja paljudest sõnadest kostab albi hääl.

² Zama hindiri ga kaa muraadu boobo sabbay se, Saamo jinde mo, i g'a bay sanni boobo do.

³Kui sa annad Jumalale tõotuse, siis ära viivita seda täitmast, sest albid ei ole temale meelepärased. Täida, mida tõotad!

³ Waati kaŋ ni ga sarti sambu Irikoy jine, ma si alwaato harta, zama a si maa saamey kaani. Kala ni ma haya kaŋ ni n'a sarti sambu nd'a din bana.

⁴Parem on, et sa ei tõota, kui et sa tõotad ega täida.

⁴ Dambe day ni ma si sarti sambu, da ni m'a sambu, ni ma s'a bana.

⁵Ära lase, et sinu suu saadab su ihu pattu tegema, ja ära ütle Jumala käskjala ees, et see on eksitus! Miks peaks Jumal su hääle pärast vihastama ja su kätetööd hävitama?

⁵ Ni ma si yadda ni meyo ma ni gaahamo daŋ zunubi ra. Ma si ne mo Irikoy dontonanta se: «Ay daray no.» Ifo se no Irikoy ga futu ni jinda se, a ma ni kambe goyo mo halaci?

⁶Sest kus on palju unenägusid ja palju sõnu, seal on ka palju tühisust. Aga sina karda Jumalat!

⁶ Zama hindiri boobo da sanni boobo ra gonda yaamo. Day ni ma humburu Irikoy.

⁷Kui sa näed, et maal rõhutakse vaest ja et õigus ja õiglus kistakse käest, siis ära selle üle imesta; sest ülemuse üle valvab ülemus ja nende üle on veelgi ülemaid.

⁷ Da ni di i ga talka kankam, i ga cimi ciiti nda adilitaray siirandi mo kawyey ra, ni ma si dambara nda woodin. Zama boro beeri ga boro kaŋ gaze nga gaa laakal, borey kaŋ yaŋ bis'ey mo go no.

⁸Aga maale on kindlasti kasulik, et viljeldavatel põldudel oleks kuningas.

⁸ Farey albarka ga boro kulu nafa, bonkoono bumbo ga nafa a gaa.

⁹Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust. Seegi on tühi töö!

⁹ Boro kaŋ ga ba nzarfu si kungu nda nzarfu. Koyne, boro kaŋ ga ba yulwa si kungu nda tontoni. Woodin mo yaamo no.

¹⁰Kui varandust saab palju, siis on ka selle sööjaid palju; ja mis muud kasu on selle omanikul, kui et ta silmad seda näevad.

¹⁰ Da arzaka tonton, a ŋwaakoy mo ga tonton. Ifo ga ti a koyo albarka, Kal a ma guna nda nga moy hinne?

¹¹Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada.

¹¹ Goy-teeri jirbo ga kaan, Baa a ŋwa ikayna wala iboobo no. Amma arzakante kunguyaŋ si naŋ a ma jirbi.

¹²Ma nägin rasket õnnetust päikese all: säilitatud rikkus on omanikule enesele õnnetuseks.

¹² Hasaraw bambata go no kaŋ ay di beena cire: Duureyaŋ kaŋ i koyo go g'i batu, i ma ciya a se hasaraw hari.

¹³Kui see rikkus õnnetusjuhtumi läbi kaob, temale oli aga sündinud poeg, siis ei jää selle kätte midagi.

¹³ Duura din mo ma halaci saaya jaŋay se. D'a na ize aru hay mo, A sinda hay kulu nga kambe ra.

¹⁴Nõnda nagu ta oma ema ihust oli tulnud, nõnda läheb ta jälle tagasi alasti, nagu ta tuligi, ega saa oma vaevast midagi, mida oma käega võiks kaasa viia.

¹⁴ Danga mate kaŋ a fatta nga nyaŋo gunda ra gaa-koonu, A ga ye ka dira yaadin koyne, mate kaŋ a kaa din. A si konda hay kulu mo a goyo riiba ra, Danga a si konda hay kulu nga kambe ra no.

¹⁵Raske õnnetus on siis seegi: nagu ta oli tulnud, nõnda ta läheb, ja mis kasu on temal, et ta vaev on tuulde läinud?

¹⁵ Woone mo hasaraw bambata no: Danga mate kaŋ cine boro kaa, yaadin no a ga ye. Ifo no ga ti a riiba kaŋ a ga ŋwa, Za kaŋ haw faaruyaŋ se no a goy?

¹⁶Ta veedab kõik oma päevad pimeduses ning tunneb palju tuska, haigust ja meelepaha.

¹⁶ A jirbey kulu ra a go kubay ra ka margu nda hẽeni korno da doori nda dukuri.

¹⁷Vaata, mida ma olen näinud olevat hea ja ilus: süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast, millega keegi ennast vaevab päikese all oma üürikesil elupäevil, mis Jumal temale on andnud - sest see on tema osa.

¹⁷ Guna haŋ kaŋ ay di ga boori, a ga saba mo: boro ma ŋwa, a ma haŋ, a ma farhã mo nga goyo kulu ra kaŋ a ga taabi nd'a beena cire, a fundo jirbi kayney kaŋ Irikoy n'a no, zama woodin ga ti a baa.

¹⁸Seegi on Jumala and, kui Jumal annab mõnele inimesele rikkust ja vara ning lubab tal seda nautida, sellest oma osa võtta ja rõõmus olla oma vaeva viljast.

¹⁸ Boro kulu kaŋ no koyne, kaŋ Irikoy n'a no arzaka nda duure, a n'a no mo dabari a ma ŋwa i gaa, a ma du nga baa ka farhã nga goyo ra. Woodin mo Irikoy nooyaŋ no.

¹⁹Sest siis ta ei mõtle nii palju oma elupäevadele, kuna Jumal paneb teda tegelema tema südame rõõmuga.

¹⁹ Zama a si fongu sorro boobo nga fundi jirbey gaa, zama Irikoy n'a bine toonandi nda nga farhã harey.