1Aus nimi on parem kui kallis võideõli ja surmapäev on parem kui sünnipäev.
1 Maa hanno bisa waddi ji hanno, Boro buuyaŋ zaaro mo bisa a hayyaŋ zaaro.
2Parem on minna leinakotta kui pidukotta, sest seal on kõigi inimeste lõpp, ja kes elab, võtku see südamesse!
2 Dambe day boro ma koy hẽeni kunfayaŋ do, Da boro ma koy buci do. Zama yongo ga ti boro kulu kokora, Fundikooney mo ga woodin daŋ ngey boŋ cire.
3Parem on meelehärm kui naer, sest kurb nägu on südamele hea.
3 Bine saray bisa haaruyaŋ, Zama moyduma sarayaŋ do no bine ga te daama.
4Tarkade süda on leinakojas, aga alpide süda on rõõmukojas.
4 Laakalkooni bine ga miila hẽeni kunfa do, Amma saamo bine ga miila haari do.
5Parem on kuulata targa sõitlust kui alpide laulu.
5 Boro ma hangan laakalkooni deeni se, A bisa boro ma hangan saamo dooni se.
6Sest otsekui kibuvitste praksumine paja all on albi naer. Seegi on tühi töö.
6 Zama danga karji kaŋ go ga di kusu cire kosongu, Yaadin cine no saamo haaray go, Woodin mo yaamo no.
7Tõesti, rõhumine teeb targa rumalaks ja pistis rikub südant.
7 Daahir, kankami ga laakalkooni follandi, Me-daabu mo ga bine siirandi.
8Asja lõpp on parem kui selle algus; kannatlikkus on parem kui ülbus.
8 Sanni kokora bisa a sintina, Bine ra suuru mo bisa foomayaŋ bine.
9Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks, sest pahameel asub alpide põues!
9 Ni ma si cahã ni bina ra ka futu, Zama futay go saamo ganda ra da goray.
10Ära ütle: 'Miks olid endised ajad paremad kui nüüdsed?' Sest seda sa ei küsi targasti.
10 Ma si hã ka ne: «Ifo se no doŋ jirbey bisa sohõ waney booriyaŋ?» Zama manti laakal ra no ni go ga woodin hã.
11Tarkus on niisama hea kui pärisosa, ja kasuks neile, kes päikest näevad.
11 Laakal gonda riiba danga tubu cine, Hala mo a gonda darza Adam-izey do.
12Sest tarkuse varjus on nagu raha varjus; aga teadmise kasu on see, et tarkus hoiab elus selle omaniku.
12 Zama laakal wo, danga arzaka no, A ga boro hallasi. Amma bayray nafa ga ti: Laakal ga fundi haggoy a koyo se.
13Vaata Jumala tööd: sest kes suudaks õgvendada, mida tema on teinud kõveraks?
13 Ma laakal da Irikoy goyo: Zama haŋ kaŋ nga din jin ka siirandi, May no ga hin k'a kayandi koyne?
14Heal päeval olgu sul hea meel, ja kurjal päeval mõtle järele: Jumal on teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab.
14 Arzaka zaari ra ma te bine kaani. Masiiba zaari ra mo ma fongu nda woone: Afa Irikoy goy no danga afa cine, Zama boro ma si du ka bay hay kulu kaŋ ga te nga banda.
15Kõike olen ma näinud oma tühiseil päevil: õiglane hukkub oma õigluses ja õel elab kaua oma kurjuses.
15 Ay di woone kulu ay jirbi yaamey ra: Boro adilante* ga koy halaci nga adilitara ra, Boro laalo mo go no kaŋ ga gay nga goy laalo teeyaŋo ra.
16Ära ole liiga õiglane ja ära pea ennast väga targaks: miks peaksid ennast hävitama?
16 Ni ma si to da adilitaray teeyaŋ, Ma si to mo da laakal teeyaŋ, Zama ifo se no ni ga ni boŋ halaci?
17Ära ole liiga õel ja ära ole alp: miks tahad enneaegu surra?
17 Ni ma si to da laala teeyaŋ, Ma si ciya saamo mo, Zama ifo se no ni ga bu za ni alwaato mana to?
18Hea on, kui sa ühest kinni pead ja ka teisest oma kätt lahti ei lase, sest kes Jumalat kardab, pääseb neist kõigist.
18 A ga boori ni ma afo di ka sandandi a gaa. Oho, ni kamba ma si afa din mo taŋ. Zama boro kaŋ ga humburu Irikoy ga fatta nd'i kulu.
19Tarkus annab targale rohkem kindlust kui kümme valitsejat linnas.
19 Laakal ga laakalkooni no gaabi ka bisa koy way kaŋ go birni ra.
20Sest ükski inimene ei ole maa peal nii õige, et ta teeks ainult head, aga mitte kunagi pattu.
20 Haciika, adilitaraykoy si no, baa afo ndunnya ra, Kaŋ ga goy hanno te duumi, Kaŋ si zunubi te mo abada.
21Ära pane tähele ka mitte kõiki sõnu, mida räägitakse, et sa ei kuuleks, kui su sulane sind sajatab.
21 Koyne, ma si saal sanni kulu kaŋ i ga salaŋ gumo, A ma si te ni ma maa ni bannya go ga ni wow.
22Sest su süda ju teab, et ka sina oled palju kordi sajatanud teisi.
22 Woodin banda ni ga bay ni bine ra kaŋ sorro boobo ni bumbo na boro fooyaŋ wow.
23Seda kõike ma olen tarkusega läbi katsunud. Ma ütlesin: 'Ma saan targemaks', aga see jäi minust kaugele.
23 Woodin kulu, ay n'i neesi da laakal, ay ne mo: «Ay ga te laakal,» day a mooru ay.
24See, mis on, on kauge ja sügav, väga sügav. Kes selle leiab?
24 Haŋ kaŋ ga mooru, a gundu ga guusu mo, May no gonda dabari nga m'a kaa taray?
25Ma pöörasin ka oma südame tunnetama ja uurima ning otsima tarkust ja põhjust, ja tunnetama õeluse alpust ja sõgeduse meeletust.
25 Ay bare k'ay bina daŋ ay ma bay, Ay ma fintal, ay ma laakal da hay kulu sabaabo ceeci. Ay ma bay kaŋ laala wo saamotaray no, Saamotaray mo follokomtaray no.
26Ja ma leidsin, mis on kibedam surmast: naine! Ta on otsekui püünis: ta süda on nagu võrk, ta käed on nagu ahelad. Kes Jumalale meeldib, see pääseb temast, aga patuse püüab ta kinni.
26 Ay na hay fo gar mo kaŋ fottu nda buuyaŋ. Nga neeya: wayboro kaŋ bina ya saw da taaru no, A kambey mo sisiriyaŋ no. Amma boro kaŋ ga kaan Irikoy se g'a yana, Day zunubikooni, waybora g'a di.
27Vaata, seda ma olen leidnud, ütleb Koguja, ühte teisega võrreldes, et leida lahendust,
27 Waazukwa ne: «Guna, ay na woone gar: Ay na hay fo tonton afo gaa, Ay n'i gosi mo, zama ay m'i sabaabo kulu bay.
28mida mu hing veel otsib ega ole leidnud: ma leidsin tuhande hulgast ühe mehe, aga naist ei ole ma nende kõigi hulgast leidnud.
28 Haŋ kaŋ ay fundo go ga ceeci hala sohõ nooya, Amma ay mana du a. Alboro _cimante|_ folloŋ no ay du zambar fo ra, Day wayboro, baa afolloŋ no ay mana du woodin yaŋ kulu ra.
29Vaata, ma olen leidnud ainult seda, et Jumal on inimesed loonud ausaks, aga nad ise leiutavad rohkesti riukaid.
29 Guna, woone hinne no ay gar: Irikoy na boro taka mate kaŋ ga saba, Amma i na dabari fondo boobo ceeci.»