¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹ Rabbi sanno kaa ay do koyne ka ne:

²'Inimesepoeg, kas on siis viinapuu, metsapuude seas olev väät, parem kui kõik teised puud?

² Boro izo, man no reyzin* bundu bisa tuuri cindey wane, reyzin kambe mo, man no a bisa saajo tuuri zugey ra wane?

³Kas võetakse sellest puud, et teha tarbeasja? Või kas võetakse sellest varn, et riputada sinna igasugu riistu?

³ I g'a bundu kaa zama i ma hay fo te d'a, wala? I g'a te sarfa hal i ma jinay fo kulu sarku a gaa, wala?

⁴Vaata, see antakse tuleroaks. Tuli põletab selle mõlemaid otsi ja selle keskpaik kõrvetatakse - kas see kõlbab veel millekski?

⁴ I g'a catu danji ra, danji ŋwaari no? Da danji n'a kambu hinka ŋwa, a bindo mo ma di, a gonda nafa goy kulu se koyne no?

⁵Vaata, kui see oli rikkumata, siis ei saadud seda tarvitada millekski; veelgi vähem saab seda millekski tarvitada, kui tuli on seda põletanud ja kõrvetanud.

⁵ A go, za waati kaŋ a go no nga sukutumo, a sinda nafa goy kulu se. Sanku fa sohõ kaŋ danji n'a ŋwa, a bi danji ra mo, a ga wasa goy kulu se no?

⁶Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Nii nagu ma metsapuude seast olen andnud viinapuu tuleroaks, nõnda loovutan ma Jeruusalemma elanikud.

⁶ Rabbi, Koy Beero binde ne: Woodin sabbay se, sanda mate kaŋ cine reyzin bundu bara saajo tuurey ra, haŋ kaŋ ay nooyandi danji se no, zama a m'a ŋwa, yaadin cine no ay na Urusalima gorokoy nooyandi.

⁷Ja ma pööran oma palge nende vastu: nad on pääsenud tulest, aga tuli sööb nad. Ja te saate tunda, et mina olen Issand, kui ma pööran oma palge teie vastu.

⁷ Ay ga mo sinji i gaa da gaaba. Baa i fatta danji ra, kulu nda yaadin danji g'i ŋwa. Woodin gaa no araŋ ga bay kaŋ ay no ga ti Rabbi, waati kaŋ ay ga mo sinji i gaa da gaaba.

⁸Ja ma teen maa lagedaks, sellepärast et nad on olnud täiesti truuduseta, ütleb Issand Jumal.'

⁸ Ay ga laabo mo ciya kurmu zama i na naanay feeri. Yaadin no Rabbi, Koy Beero ci.