1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
1 Rabbi sanno ye ka kaa ay do koyne ka ne:
2'Inimesepoeg, pööra oma pale lõuna poole ja lase oma sõnad voolata lõunasse! Kuuluta prohvetlikult metsamaa kohta Lõunamaal
2 Boro izo, ma ni moyduma ye dandi kambe haray, ka ni sanno salaŋ ka gaaba nda dandi kambe haray. Ma annabitaray te dandi kambe saajo tuuri lunku-lunko boŋ.
3ja ütle Lõunamaa metsale: Kuule Issanda sõna! Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma süütan su külge tule ja see põletab sinus kõik toored puud ja kõik kuivanud puud. See lõõmav leek ei kustu ja selles kõrbevad kõik palged lõunast põhja.
3 Ma ne dandi kambe tuuri lunku-lunko se: Ma maa Rabbi sanno. Ya-cine no Rabbi, Koy Beero ci: A go, ay ga ba ka danji tusu ni gaa, danji kaŋ ga ni tuuri taya da ni tuuri koga kulu ŋwa ka ban. Danji beela korna din si bu bo. Laabo batama kulu, za dandi kamba kala a ma koy azawa kambe, i kulu ga kukure danjo ra.
4Ja kõik näevad, et mina, Issand, olen süüdanud selle põlema; see ei kustu.'
4 Fundikooney kulu ga di kaŋ ay, Rabbi, ay no ka danjo din tusu, a si bu mo.
5Mina aga ütlesin: 'Oh Issand Jumal! Nad ütlevad minu kohta: Küllap ta räägib tähendamissõnu.'
5 Kal ay ne: «Kaari, ya Rabbi, Koy Beero! I go ga ne ay se, misa sanni day no ay go ga te.»
6Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
6 Rabbi sanno kaa ay do ka ne:
7'Inimesepoeg, pööra oma pale Jeruusalemma poole ja lase oma sõnad voolata pühapaikade vastu! Ja kuuluta prohvetlikult Iisraeli maa kohta
7 Boro izo, ni moyduma ye Urusalima haray. Ma salaŋ ka gaaba nda nangu hanantey. Ma annabitaray te ka gaaba nda Israyla laabo,
8ning ütle Iisraeli maale: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma olen sinu vastu ja tõmban oma mõõga tupest ning hävitan sinust õige ja õela.
8 ka ne Israyla laabo se: Yaa no Rabbi ci: A go, ay ga gaaba nda nin. Ay g'ay takuba foobu ka kaa nga nyaŋo ra, ya adilantey da ilaaley kulu pati ka kaa ni ra.
9Sellepärast et ma tahan sinust hävitada õige ja õela, tuleb mu mõõk oma tupest välja kõigi vastu lõunast põhja.
9 A binde, za kaŋ ay ga adilantey da ilaaley kulu pati ka kaa ni ra, ay takuba ga fatta ka gaaba nda fundikooney kulu, za dandi kambe kal a ma koy azawa kambe.
10Ja kõik saavad tunda, et mina, Issand, olen tõmmanud oma mõõga tupest välja - see ei lähe enam sinna tagasi.
10 Fundikooney kulu ga bay kaŋ ay, Rabbi, ay n'ay takuba foobu ka kaa nga nyaŋo ra, a si ye ka furo mo koyne.
11Aga sina, inimesepoeg, oiga! Murdunud niuetega ja kibedust tundes oiga nende silme ees!
11 Ni binde, ya nin boro izo, ma duray da bine saray. Bine saray konno no ni ga duray d'a i jine.
12Ja kui nad sinult küsivad: 'Mispärast sa oigad?', siis vasta: Sõnumi pärast. Kui see tuleb, siis nõrkeb iga süda ja lõtvuvad kõik käed; iga vaim lööb araks ja kõik põlved nõtkuvad. Vaata, see tuleb ja sünnib, ütleb Issand Jumal.'
12 D'i ga ne ni se: «Ifo se no ni go ga duray?» kala ni ma ne: «Baaro kaŋ goono ga kaa sabbay se no. Boro kulu bine ga jaŋ gaabi, boro kulu kambe londi ga bu, boro kulu biya ga kasam, boro kulu kange londi ga bu mo sanda hari cine. A go, masiiba go kaa, haya tabbat mo. Yaadin no Rabbi, Koy Beero ci.»
13Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
13 Rabbi sanno kaa ay do koyne ka ne:
14'Inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja ütle: Nõnda ütleb Issand. Ütle: Mõõk, mõõk on ihutud ja juba haljaks nühitud.
14 Boro izo, ma annabitaray te ka ne: Yaa no Rabbi ci: Ni ma ne: Takuba! He, takuba! I n'a kaanandi, i n'a ziiri mo.
15Ihutud, et see hästi tapaks, haljaks nühitud, et see välguks. Või peaksime rõõmutsema? Mu poja kepp põlgab iga puud.
15 I n'a kaanandi zama a ma wi se, I n'a ziiri zama a ma ciya sanda maliyaŋ. Iri mo, iri ma soobay ka haaru, wala? Ay izo goobo ga donda tuuri kulu no, wala?
16Haljana on see antud pihku haaramiseks: mõõk on ihutud ja haljaks nühitud, et selle saaks anda tapja kätte.
16 I na takuba nooyandi i m'a ziiri se, Zama i ma goy te d'a! I n'a kaanandi, oho, i n'a ziiri, Zama i m'a daŋ wiiko kambe ra.
17Kisenda ja ulu, inimesepoeg, sest see tuleb mu rahva kallale, kõigi Iisraeli vürstide kallale: nad antakse koos mu rahvaga mõõga ette! Sellepärast löö endale vastu puusa!
17 Ya nin boro izo, ma hẽ, ma baray! Zama i na takuba candi ka gaaba nd'ay borey, Israyla mayraykoyey kulu boŋ no a go. Ngey nd'ay borey, ay n'i nooyandi takuba se, Ni binde ma ni kambey koli.
18Sest katsumine tuleb - aga kuidas, kui ei ole vihatud vitsagi? ütleb Issand Jumal.
18 Zama siyaŋ go kaa, kala ifo koyne da ni donda goobo? Yaadin no Rabbi, Koy Beero ci.
19Aga sina, inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja löö käsi kokku! Ja kahekordistugu mõõk, saagu kolmekordseks mahalöömise mõõk, see suur mahalöömise mõõk, mis käib nende ümber,
19 Ni binde, boro izo, kala ni ma annabitaray te. Ma ni kambey koli gande _ka ne|_: I ma beeri nda takuba ce hinka wala ce hinza, Takuba kaŋ ga boro wi nooya. Wiyaŋ boobo takuba no, kaŋ g'i windi kuray kulu.
20et südamed vabiseksid ja komistusi oleks palju! Kõigi nende väravate juurde olen ma pannud ähvardusmõõga: see on tehtud välkumiseks, ihutud tapmiseks.
20 Ay na takuba kaŋ ga kaa i gaa daŋ i kulu birni meyey gaa, Zama i biney ma pati, i boro boobo mo ma kati ka kaŋ. Kaari! Sanda maliyaŋ cine no i na takuba te, I n'a foobu wiyaŋ se.
21Koondu paremale, suundu vasakule, kuhu iganes su teral on kästud!
21 Sohõ kala ni ma soola ka koy kambe ŋwaari haray. Te soola ka koy kambe wow haray, Nangu kulu kaŋ ni meyo miila.
22Minagi löön käsi kokku ja vaigistan oma tulist viha. Mina, Issand, olen rääkinud.'
22 Ay mo, y'ay kambey kokobe, Ay futay korna mo ma yay. Ay, Rabbi no ka woodin ci.
23Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
23 Rabbi sanno kaa ay do ka ne:
24'Sina, inimesepoeg, tee kaks teed Paabeli kuninga mõõga tulekuks, samalt maalt tulgu mõlemad; ja valmista teetulp, valmista see linnatee otsa juurde.
24 Nin mo, boro izo, ma fondo hinka cabe, naŋ kaŋ Babila bonkoono takuba ga gana ka kaa, i boro hinka kulu mo ga fun laabu folloŋ ra. Ma fondo fayyaŋ seeda te, naŋ kaŋ fondey ga fay ka koy gallo do.
25Märgi mõõga tuleku tee ammonlaste Rabbasse ja Juudasse, kindlustatud Jeruusalemma!
25 Kala ni ma takuba cabe fonda kaŋ a ga gana ka kaa Rabba, Amon izey wano do. Ma fondo fo mo cabe kaŋ ga kaa ka furo Yahuda ra. A ma furo Urusalima, kaŋ ga ti kwaara wongu-cinari-koyo.
26Sest Paabeli kuningas seisab teelahkmel, mõlema tee alguses, liisku heites: ta raputab nooli, küsitleb teeraveid, uurib maksa.
26 Zama Babila bonkoono ga kay fondo fayey gaa, fonda hinka din boŋ, zama nga ma gunayaŋ te. A ga hangawey zinji, a ma saaware ceeci toorey do, a ma alman haame guna.
27Tema paremas käes on liisk 'Jeruusalemm': tuleb üles seada müürimurdjad, avada suu sõjakisaks, tõsta häält hõiskamiseks, panna müürimurdjad väravate vastu, kuhjata piiramisvall, ehitada piiramisseadmed!
27 A kambe ŋwaari ra mo gunayaŋ haro na Urusalima cabe. I ma wongu cinari baguyaŋ dubiyaŋ sinji. I ma wiyaŋ kuuwa te, i ma jinde sambu da wongu kuuwa, i ma wongu cinari baguyaŋ dubiyaŋ sinji gallo me daabirjey do haray, i ma laabu gusam, i ma wongu fuyaŋ cina mo.
28See on Jeruusalemma elanike silmis küll valeennustus: neile on ju antud vanded. Tema aga meenutab süütegu, et oleks põhjust vallutamiseks.
28 Ngey wo se, gunayaŋo din tangari no, ngey kaŋ yaŋ na zeyaŋ beeri te. Amma ay wo se, laala fonguyaŋ no, zama i m'i di.
29Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et te meenutate oma süüd, millega teie üleastumised on saanud avalikuks ja teie patud kõigis teie tegudes nähtavaks, ja et teid on meenutatud, siis võetakse teid pihku.
29 Woodin se binde, yaa no Rabbi, Koy Beero ci: Araŋ naŋ i ma fongu araŋ laalayaŋey gaa, mate kaŋ cine araŋ taaley fisi ka fun taray d'a. Baa araŋ goyey kulu ra araŋ zunubey bangay taray kwaaray, za kaŋ i kande araŋ fonguyaŋo ya-cine, i g'araŋ di no da kambe.
30Ja sina, süüga teotatud Iisraeli vürst, kelle päev on tulnud, aeg lõplikuks karistamiseks,
30 Ni binde, Israyla mayraykoyo, nin boro laalo jaahilo, ni zaaro kaa, ciiti bananta zaaro nooya.
31nõnda ütleb Issand Jumal: Heida ära peakate, võta peast kroon! Mis on, ei jää selleks, mis ta on: alandlik ülendatakse, kõrk alandatakse.
31 I ma boŋtoba kaa, i ma koytaray fuula mo foobu ka kaa. Zama haya si ye ka ciya sanda waato cine koyne. I ma kaynante beerandi, i ma beeraykoy kaynandi. Yaadin no Rabbi, Koy Beero ci.
32Varemeiks, varemeiks, varemeiks teen ma selle! Seegi ei jää selleks, mis ta on, kuni tuleb see, kellel on õigus selle peale, ja mina annan selle temale.
32 Ay g'a ciya kurmu, kurmu, kurmu! Haya mo si ye ka ciya sanda waato cine bo, kala waati kaŋ bora kaa, nga kaŋ ga hima nd'a. Ay mo, y'a no a se.
33Ja sina, inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal ammonlaste ja nende teotuse kohta! Ja ütle siis: Mõõk, mõõk on paljastatud tapmiseks, ihutud hävitamiseks, et see välguks -
33 Ni mo, boro izo, kala ni ma annabitaray te ka ne: «Wa maa haŋ kaŋ Rabbi, Koy Beero ci Amon izey da wowo kaŋ i te din boŋ: Takuba! I na takuba foobu wiyaŋ se. I n'a ziiri a ma ŋwa ka ban se, A ma nyaale sanda maliyaŋ cine.
34siis kui sulle nähakse tühje nägemusi, ennustatakse valet -, et seda panna süüga teotatute kaela peale, kelle päev on tulnud, aeg lõplikuks karistamiseks!
34 I goono ga di bangandi yaamo yaŋ araŋ se, I goono ga tangari gunayaŋ te araŋ se, Kaŋ ga ne takuba din ga ilaaley jindey beeri, Ngey kaŋ guuru wongu ra. I zaaro kaa, ciiti bananta alwaato wane.
35Pista see tagasi tuppe! Paigas, kus sa oled loodud, su sünnimaal, mõistan ma kohut su üle.
35 Ma takuba ye nga nyaŋo ra. Ni takayaŋo do, laabo kaŋ i na ni hay din ra no, Ay ga ciiti te ni se.
36Ma valan su peale oma sajatuse, ma lõõtsun su peale vihatule. Ma annan sind jõhkrate meeste kätte, kes on osavad hävitajad.
36 Ay g'ay dukuro gusam ni boŋ. Ay g'ay futa danjo funsu ni boŋ. Ay ga ni daŋ boroyaŋ kaŋ biney ga koroŋ kambe ra, Borey kaŋ yaŋ ga goni halaciyaŋ goy gaa.
37Sa saad tuleroaks, su veri on keset maad, sind ei meenutata enam. Sest mina, Issand, olen nõnda öelnud.'
37 Ni ga ciya danji ŋwaari, Ni kuro go nangu kulu laabo ra. I si ye ka fongu ni gaa koyne, Zama ay, Rabbi no ka salaŋ.»