¹Ja üheksandal aastal, kümnenda kuu kümnendal päeval tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:

¹ Jiiri yagganta ra, a handu wayanta, jirbi wayanta hane, Rabbi sanno kaa ay do koyne ka ne:

²'Inimesepoeg, kirjuta enesele üles päeva nimi, just tänase päeva nimi: Paabeli kuningas ründab Jeruusalemma just täna!

² Boro izo, ma zaari woone maa hantum, hunkuna zaaro wo. Hunkuna, zaari woone, Babila bonkoono na Urusalima windi nda wongu.

³Ja räägi vastupanijale soole tähendamissõna ning ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Pane pott tulele, pane, ja vala sisse ka vett!

³ Ma misa ci mo dumo wo kaŋ ga murte se ka ne: Yaa no Rabbi, Koy Beero ci: Wa guuru kusu bambata dake, W'a dake ka hari daŋ a ra! Wa suuban ka sambu feeji kuro ra.

⁴Kogu sellesse lihatükid, kõik head tükid: saps ja abaluu, täida see valitud kontidega!

⁴ Wa ham toorimiyaŋ daŋ kuso ra hala toorimi hanney afo kulu ma furo, Kaŋ ci ham tanjey da kambey. Araŋ m'a toonandi nda biri suubananteyaŋ.

⁵Võta valitud lammas ja lao selle alla ka puid; keeda vägevasti, hauta selle sees ta kontegi!

⁵ Wa tuuri boobo daŋ a cire, Wa naŋ a ma zarga ka boori, Oho, d'a ra biriyey, ngey mo ma hina ka nin.

⁶Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Häda veresüüga linnale, roostetanud potile, mille küljest rooste ära ei lähe! Tühjenda see tükk tüki järel ilma liisku heitmata!

⁶ Woodin se Rabbi, Koy Beero ne: Kaari gallo kaŋ gonda kuri, Da kuso kaŋ a guuru hay-hay go a gaa, Kaŋ a hay-hayo mo si fun a gaa! Wa hamo kaa taray toorimi-toorimi, wa si suuban.

⁷Sest tema valatud veri on tema keskel: ta pani selle palja kalju peale ega valanud maha, et seda põrmuga katta.

⁷ Zama wiyaŋ kuri go a ra, A n'a gusam tondi daari boŋ. A mana a gusam ganda laabo ra bo, Kaŋ i ga hima k'a daabu nda laabu.

⁸Viha õhutamiseks, kättemaksu teostamiseks panin ka mina tema vere palja kalju peale, et seda ei saaks peita.

⁸ Ay futa ma tun se no ay n'a kuro mun tondi daaro boŋ, Zama i ma s'a daabu, Futa kaŋ ga taali bana nooya.

⁹Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Häda veresüüga linnale! Minagi suurendan tuleriita.

⁹ Woodin sabbay se, yaa no Rabbi, Koy Beero ci: Kaari gallo kaŋ gonda wiyaŋ kuri! Ay mo, ya danji funsuyaŋ tuuri citila, iboobo.

¹⁰Lisa puid, süüta tuli, keeda liha pehmeks, keeda leent, nii et kondid hakkavad kõrbema!

¹⁰ Ma tuuri citila, ma danji funsu a ma koroŋ, Ma hamo hina a ma boori. Ma foyo soogu ka kaa ka naŋ biriyey ma di.

¹¹Pane siis pott tühjalt süte peale, et see kuumeneks ja vask hakkaks hõõguma, et selle mustus sulaks, rooste kaoks!

¹¹ Waato din gaa i ma kuso dake danjo boŋ koonu hal a ma koroŋ. A guuru-sayo ma ciray, A kazaamatara ma manne a ra, A hay-hayo mo ma ban.

¹²Vaeva on nähtud, aga selle küljest ei ole läinud see rohke rooste - see ei kadunud tuleski!

¹² A n'ay fargandi nda taabi, Kulu nda yaadin a hay-hayyaŋ booba mana fun a gaa. A hay-hayyaŋo si fatta bo, Kala nda i n'a daŋ danji ra.

¹³Oma häbiväärse mustuse tõttu - ma tahtsin sind küll puhastada, aga sina ei läinud puhtaks oma mustusest - sina ei saagi enam puhtaks, enne kui ma olen su kallal vaigistanud oma viha.

¹³ Ni kazaamatara ra gonda goy yaamo zama ay ba ay ma ni hanandi, amma hala hõ ni mana nyun ka hanan. Ni si ye ka nyumay ka hanan ni kazaamatara gaa koyne, kala waati kaŋ ay n'ay futay korna kubandi ni boŋ.

¹⁴Mina, Issand, olen rääkinud. See sünnib ja seda ma teen. Ma ei jäta seda unarusse ja ma ei kurvasta ega kahetse: su teede ja tegude järgi mõistetakse kohut su üle, ütleb Issand Jumal.'

¹⁴ Ay wo, Rabbi no k'a ci, a ga tabbat, ay g'a te mo. Ay si naŋ, ay si bakar, ay si ba ye mo. I ga ciiti ni se ni fondey hina me, ni goyey hina me. Yaadin no Rabbi, Koy Beero ci.

¹⁵Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹⁵ Rabbi sanno kaa ay do mo ka ne:

¹⁶'Inimesepoeg, vaata, äkilise surma läbi ma võtan sinult ära su silmarõõmu, aga ära kaeba ega nuta ja sul ärgu tulgu pisaratki!

¹⁶ «Boro izo, guna, ay ga ba ka ni bine baakwa ta ni gaa fap, folloŋ! Amma ni ma si bu baray te, ma si hẽ, ni mo mundey mo ma si dooru.

¹⁷Oiga tasa, ära tee leinakaebust surnute pärast! Mähi enesele peamähis pähe ja pane jalatsid jalga, ära kata kinni oma habet ja ära söö leinaleiba!'

¹⁷ Ma bine jisi, amma manti nda gaabi bo. Ni ma si bu baray te buukwa se. Ma ni boŋtoba didiji ni boŋo gaa, ma ni taamey daŋ ni cey gaa, ma si ni me hamney daabu, ma si bu batu ŋwaari ŋwa mo.»

¹⁸Kui ma hommikul rääkisin seda rahvale - õhtul oli surnud mu naine ja ma tegin järgmisel hommikul, nagu mind oli kästud -,

¹⁸ Ay binde salaŋ borey se susuba ra, wiciri kambo ra mo, a go, ay wando bu. A suba mo ay te mate kaŋ i n'ay lordi nd'a.

¹⁹siis ütles rahvas mulle: 'Kas sa ei seletaks meile, mis tähendus on sellel meie kohta, et sa nõnda teed?'

¹⁹ Borey ne ay se: «Ni si misa woone feerijo ci iri se bo, mate kaŋ cine no a bara nd'a iri se, za kaŋ ni goono ga hayey wo dumi te?»

²⁰Ja ma vastasin neile: 'Mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

²⁰ Kala ay ne i se: Rabbi sanno no ka kaa ay do ka ne:

²¹Ütle Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, mina teotan ära oma pühamu, teie võimu uhkuse, teie silmade rõõmu ja teie hinge igatsuse; ja teie pojad ja tütred, kes teile järele jäävad, langevad mõõga läbi.

²¹ Ma salaŋ Israyla dumo se ka ne: Yaa no Rabbi, Koy Beero ci: A go, ay g'ay Nangu Hananta ziibandi, sanda araŋ hino zamuuyaŋo, d'araŋ booro beeje haro, da haya kaŋ araŋ biney ga farhã d'a. Araŋ ize arey da wayey, kaŋ yaŋ araŋ naŋ, takuba g'i zeeri.

²²Siis te teete, nagu mina olen teinud: te ei kata kinni oma habet ega söö leinaleiba,

²² Araŋ mo ga te sanda mate kaŋ cine ay te wo. Araŋ si araŋ me hamney daabu, wala bu batu ŋwaari ŋwa.

²³teil on peamähis peas ja jalatsid jalas; te ei kaeba ega nuta, vaid hääbute oma süütegudes ja ägate isekeskis.

²³ Araŋ boŋtobayey ga goro araŋ boŋey gaa, araŋ taamey mo araŋ cey gaa. Araŋ si bu baray wala hẽeni te, amma araŋ ga lakaw ka halaci araŋ zunubey ra, araŋ ga duray araŋ da cara se.

²⁴Hesekiel on teile endeks: just nagu tema on teinud, peate teiegi tegema. Kui see sünnib, siis te saate tunda, et mina olen Issand Jumal.

²⁴ Woodin gaa no ay wo, Ezeciyel ga ciya alaama araŋ se. Hay kulu kaŋ ay te me-a-me, a cine no araŋ mo ga te. Waati kaŋ cine woodin ga te, waato din gaa no araŋ ga bay kaŋ ay no ga ti Rabbi, Koy Beero.

²⁵Ja sina, inimesepoeg! Tõesti, sel päeval, kui ma võtan neilt ära nende pelgupaiga, nende suurepärase rõõmu, nende silmarõõmu ja hinge igatsuse, nende pojad ja tütred,

²⁵ Ni binde, boro izo, hano kaŋ hane ay n'i wongu cinaro sambu i se, d'i darza bine kaaniyo, d'i booro beeje haro, d'i laakal sinjiyaŋ haro, d'i ize arey da wayey mo --

²⁶sel päeval jõuab su juurde põgenik, et seda kuulutada su kõrvade kuuldes.

²⁶ han din, zaari woodin ra, bora kaŋ du ka yana din ga kaa ni do, a ga ni no baaru ni hanga ra.

²⁷Sel päeval, kui põgenik tuleb, avaneb su suu ja sa räägid ega ole enam tumm. Sina oled neile endeks ja nad saavad tunda, et mina olen Issand.'

²⁷ Han din no ni meyo ga feeri bora kaŋ yana din se, ni ga salaŋ, ni si ye ka dangay koyne. Woodin gaa no ni ga ciya i se alaama. I ga bay mo kaŋ ay no ga ti Rabbi.