¹Ja ta ütles mulle: 'Inimesepoeg, söö, mis sulle antakse! Söö ära see rullraamat ja mine räägi Iisraeli soole!'

¹ A ye ka ne ay se koyne: «Boro izo, kala ni ma haŋ kaŋ ni gar din ŋwa, sanda tira wo nooya. Gaa ni ma koy ka salaŋ Israyla dumo se.»

²Siis ma avasin oma suu ja ta andis mulle süüa selle rullraamatu.

² Ay binde n'ay meyo fiti, kal a n'ay daŋ ya tira ŋwa.

³Ja ta ütles mulle: 'Inimesepoeg, täida oma kõht ja toida oma sisemus selle rullraamatuga, mille ma sulle annan!' Siis ma sõin ja see oli mu suus magus nagu mesi.

³ A ne ay se:« Boro izo, kala ma ni gunda ŋwaayandi, ma ni teelo toonandi mo da tiro wo kaŋ ay go ga ni no.» Kala ay ŋwa. Ay meyo ra kay, a ga kaan sanda yu cine.

⁴Ja ta ütles mulle: 'Inimesepoeg, tule! Mine Iisraeli soo juurde ja räägi neile minu sõnu!

⁴ A ne ay se: «Boro izo, ma kaa ka koy Israyla dumo do, m'ay sanney ci i se.

⁵Sest sind ei läkitata mitte umbkeelse või kange keelega rahva juurde, vaid Iisraeli soo juurde,

⁵ Zama i mana ni donton deene waani fo dumi do, wala borey kaŋ yaŋ i sanno maayaŋ ga sandi, amma ni ma koy Israyla dumo do.

⁶mitte paljude rahvaste juurde, kes on umbkeelsed ja kange keelega, kelle sõnu sa ei mõista. Tõesti, kui ma läkitaksin sind nende juurde, nad kuulaksid sind.

⁶ Manti dumi boobo deene yawkoyey do bo, wala ciine kaŋ maayaŋ ga sandi, kaŋ ni si hin ka faham d'i sanney. Daahir, d'i dumiyaŋ do no ay na ni donton, doŋ i day ga hanga jeeri ka maa ni se.

⁷Aga Iisraeli sugu ei taha sind kuulata, sest nad ei taha mindki kuulata. Sest kogu Iisraeli sugu on kõva laubaga ja paadunud südamega.

⁷ Amma Israyla dumo si hanga jeeri ni se, zama i si ga hanga jeeri ay se. Zama Israyla dumo kulu ya boŋ sandoyaŋ no, hanga sandoyaŋ mo no.

⁸Vaata, ma teen su palge karmiks, nagu on nende palged, ja su lauba kõvaks, nagu on nende laubad.

⁸ A go mo, ay na ni hanga sandandi danga i waney cine. Ay na ni boŋ mo sandandi danga i wane cine.

⁹Teemandi sarnaseks, ränikivist kõvemaks teen ma su lauba. Ära karda neid ja ära kohku nende ees - nad on ju vastupanija sugu!'

⁹ Ay ga ni sukuto sandandi danga daminti cine, hal a ma bisa baa captu tondi gaabi. Ma si humbur'ey, ni bina ma si pati mo i mo basuyaŋo kaŋ i ga te ni gaa se, zama dumi no kaŋ ga murte.»

¹⁰Ja ta ütles mulle: 'Inimesepoeg, kõik mu sõnad, mis ma sulle räägin, võta südamesse ja kuule neid oma kõrvaga!

¹⁰ A ne ay se koyne: «Boro izo, sanni kulu kaŋ ay ga ci ni se, m'i ta ni bina ra, ma maa da ni hanga mo.

¹¹Ja mine vangide juurde, oma rahva laste juurde, ja räägi nendega ning ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal; kuulaku nad või ärgu kuulaku!'

¹¹ Ma koy mo tamtaray waney do, da ni borey izey do. D'i maa wala i wangu, ni ma ne i se: Yaa no Rabbi, Koy Beero ci:»

¹²Siis tõstis Vaim mu üles ja ma kuulsin enda taga suurt müra; 'Õnnistatud olgu Issanda auhiilgus oma paigas!',

¹² Kala Biya n'ay sambu beene. Ay maa yooje bambata jinde mo ay banda kaŋ ne: «I ma Rabbi darza beerandi nga nangora do!!»

¹³ja olevuste tiibade kahinat, mis üksteist puudutasid, ja nendega üheaegselt rataste raginat ja suurt mürinat.

¹³ Ay maa mo fundikooney din fatey tuku care gaa yaŋ kosongu, da kanjey kaŋ go i jarga kosongo, yooje beero din jinde nooya.

¹⁴Ja Vaim tõstis mu üles ja võttis minu, ja ma läksin sügava sisemise erutusega; Issanda käsi oli tugevasti mu peal.

¹⁴ Biya binde n'ay sambu ka konda ay. Ay koy futay da bine fottay ra, Rabbi kambe mo go g'ay kankam.

¹⁵Ja ma tulin Tel-Abibi vangide juurde, kes elasid Kebari jõe ääres; ja seal, kus nad elasid, istusin ma vaikides nende keskel seitse päeva.

¹⁵ Ay binde kaa tamtaray izey do yaadin Tel-Abib ra, borey kaŋ yaŋ goono ga goro Kebar isa me gaa, hala ay goro nango kaŋ i bara nda goray. Jirbi iyye ay go i game ra, ay londey bu mo pat!

¹⁶Aga seitsme päeva pärast tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:

¹⁶ Kala jirbi iyya din banyaŋ banda, Rabbi sanno kaa ay do ka ne:

¹⁷'Inimesepoeg, ma olen sind pannud vahimeheks Iisraeli soole. Ja kui sa kuuled sõna mu suust, siis sa pead neid minu poolt manitsema.

¹⁷ Boro izo, ay na ni ciya batuko Israyla dumo se. Woodin se binde, waati kulu kaŋ ni maa ay me sanno, ma kaseeti i gaa d'ay sanney.

¹⁸Kui ma ütlen õelale: 'Sa pead surema!', kuid sina ei manitse teda ega räägi, et manitseda õelat pöörduma oma õeluse teelt, et hoida teda elus, siis see õel küll sureb oma süü pärast, aga tema verd ma nõuan sinu käest.

¹⁸ Zama waati kaŋ ay ne boro laalo se: «Daahir, ni ga bu no!» ni mo, da ni mana boro laala din kaseeti, ni mana kaseetiyaŋ sanni te mo kaŋ ga naŋ a ma fay da nga laala fonda ka du ka nga fundo faaba -- kala boro laala din ma bu nga taalo ra, amma ay g'a kuro alhakko ceeci ni gaa.

¹⁹Aga kui sa õelat manitsed ja tema ei pöördu oma õelusest või oma õeluse teelt, siis ta sureb oma süü pärast, sina aga oled päästnud oma hinge.

¹⁹ Amma da ni na boro laala din kaseeti, hala nga mo wangu ka bare ka nga laalayaŋo da laala fonda mo naŋ, to, a ga bu nga taalo ra, amma nin wo, ni na ni boŋ kaa kambe.

²⁰Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut, siis ma panen ta ette komistuskivi ja ta peab surema; kui sa teda ei ole manitsenud, siis ta peab surema oma patu pärast ja ta õigeid tegusid, mis ta oli teinud, ei peeta meeles; aga tema verd ma nõuan sinu käest.

²⁰ Adilante* mo, d'a bare ka fay da nga adilitara, hal a na zunubi goy te, ay na katiyaŋ hari daŋ mo a jine, a ga bu, zama ni mana kaseeti a gaa. A ga bu nga zunubo ra. Ay si baa fongu a adilitaray goyey kaŋ a te gaa, amma ay g'a kuro alhakko ceeci ni gaa.

²¹Ent kui sa õiget manitsed, et õige ei teeks pattu, ja tema ei teegi pattu, siis ta jääb tõesti elama, sest ta on lasknud ennast manitseda ja sina oled päästnud oma hinge.'

²¹ Amma da ni kaseeti adilanta din gaa ka ne adilanta se a ma si zunubi te, nga mo mana zunubi te, sikka si a ga funa, zama a maa kaseetiyaŋo kaŋ ni te a se din. Ni mo, ni na ni boŋ kaa kambe.

²²Issanda käsi tuli seal minu peale ja ta ütles mulle: 'Tõuse, mine orgu, seal räägin ma sinuga!'

²² Rabbi kamba binde go ay boŋ noodin. A ne ay se mo: «Tun ka fatta ka koy batama ra, noodin no ay ga salaŋ ni se.»

²³Ja ma tõusin ning läksin orgu, ja vaata, seal seisis Issanda auhiilgus, samasugune auhiilgus, mida ma olin näinud Kebari jõe ääres; ja ma langesin silmili.

²³ Kala ay tun ka fatta ka koy batama ra. Rabbi darza mo go ga kay noodin, sanda darza kaŋ cine ay di Kebar isa me gaa. Kal ay kaŋ gande birante.

²⁴Aga minu sisse tuli Vaim ja tõstis mu jalgadele seisma; ta rääkis minuga ja ütles mulle: 'Mine, sule ennast oma kotta!

²⁴ Waato din gaa no Biya furo ay ra k'ay kayandi ay cey gaa. A salaŋ ay se ka ne: Ma koy ka furo ni fuwo ra k'a meyo daabu.

²⁵Ja sina, inimesepoeg! Vaata, su peale pannakse köied ja sind seotakse nendega, et sa ei saaks minna välja nende sekka.

²⁵ Amma a go, ya nin, boro izo, i ga ni di ka ni haw da korfoyaŋ kaŋ ga naŋ ni si du ka fatta ka koy i do.

²⁶Ja ma kinnitan su keele su suulae külge, nõnda et sa jääd tummaks ega saa olla neile noomijaks; sest nad on vastupanija sugu.

²⁶ Ay ga naŋ mo ni deena ma naagu ni daana gaa. Sanni ga mongo ni se, hala ni si du ka kaseeti i gaa, zama dumi kaŋ ga murte no, ngey wo.

²⁷Aga kui mina räägin sinuga, siis ma avan sinu suu, et sa räägiksid nendega: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kes tahab kuulata, see kuulaku, kes mitte, see jätku kuulamata, sest nad on vastupanija sugu!

²⁷ Amma waati kaŋ ay ga salaŋ ni se, ay ga ni meyo fiti. Ni ma ne i se: «Rabbi, Koy Beero sanno no ay kande!» Boro kaŋ ga maa, a ma maa. Boro kaŋ ga wangu ka maa mo, a ma soobay ka wangu, zama dumi kaŋ ga murte no.