¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹ Rabbi sanno kaa ay do koyne ka ne:

²'Inimesepoeg, räägi oma rahva lastega ja ütle neile: Kui ma toon mõõga maa kallale, aga maa rahvas on võtnud enese keskelt ühe mehe ning on pannud selle enesele vahimeheks -

² Boro izo, ma salaŋ ni borey se ka ne: Hala day ay na takuba candi ka kande laabu fo gaa, laabo din borey mo ga boro fo suuban ngey game ra, i ga bora din daŋ a ma ciya ngey se batuko.

³ja kui see näeb mõõga tulevat maa kallale ja puhub sarve ning hoiatab rahvast -,

³ Nga mo, d'a di takuba goono ga ba ka kaa laabo din gaa, a ma hilli kar ka borey kaa baaru.

⁴siis, kui keegi kuuleb sarvehäält, aga ei lase ennast hoiatada, tuleb mõõk ja võtab tema ära; tema veri tuleb ta enese pea peale:

⁴ To, boro kulu kaŋ maa hillo hẽeno, a na saalay kaa mo, da takuba kaa ka bora din ŋwa, kal a kuri alhakko ma goro nga bumbo din boŋ.

⁵ta kuulis sarvehäält, aga ei lasknud ennast hoiatada; tema veri tuleb ta enese peale. Aga oleks ta lasknud ennast hoiatada, siis ta oleks päästnud oma hinge.

⁵ Zama a maa hillo hẽeno, a na saalay kaa ka muray. A kuro alhakko go a boŋ, zama nd'a na bayrandiyaŋo saal, doŋ a ga du ka yana nda nga fundo.

⁶Aga kui vahimees näeb mõõga tulevat, aga ei puhu sarve ega hoiata rahvast ja mõõk tuleb ning võtab ära nende hulgast ühe hinge, siis võetakse see küll ta oma süü pärast, kuid tema verd ma nõuan vahimehe käest.

⁶ Amma hala day batukwa di takuba goono ga kaa, a mana hilli kar mo, jama mo mana du baaru, kala takuba kaa ka boro fo ŋwa i ra -- boro woodin, a taalo ra no i n'a wi, amma ay g'a kuro alhakko ceeci batukwa gaa.

⁷Ja sina, inimesepoeg, sinu olen ma pannud Iisraeli soole vahimeheks. Kui sa kuuled sõna minu suust, siis sa pead neid hoiatama minu poolt.

⁷ Yaadin cine no ni go, nin, boro izo: ay na ni daŋ ma ciya batuko Israyla dumo se. Woodin sabbay se no, ni ma maa sanni kaŋ ay meyo ga ci ka kaseeti i gaa ay se.

⁸Kui ma ütlen õelale: Õel, sa pead surema!, sina aga ei räägi, et manitseda õelat pöörduma tema teelt, siis see õel küll sureb oma süü pärast, kuid tema verd ma küsin sinu käest.

⁸ D'ay ne boro laalo se: Ya nin boro laalo, daahir no ni ga bu -- ni mo, ni mana salaŋ zama ni ma boro laala din kaseeti hala a ma nga fonda naŋ, to, boro laala din ga bu nga taalo ra. Amma ay g'a kuro alhakko hã ni gaa.

⁹Aga kui sa manitsed õelat tema tee pärast, et ta sellelt pöörduks, tema aga ei pöördu oma teelt, siis ta sureb oma süü pärast ja sina oled päästnud oma hinge.

⁹ Amma, hala day ni na boro laala kaseeti zama a ma fay da nga fonda, nga mo, a mana bare ka nga fonda naŋ, kulu a ga bu nga taalo ra, amma nin wo, ni na ni fundo kaa kambe.

¹⁰Ja sina, inimesepoeg, ütle Iisraeli soole: Nõnda te räägite ja ütlete: Meie üleastumised ja patud on meie peal ja nende tõttu me hääbume; kuidas me siis võiksime jääda elama?

¹⁰ Ni mo, boro izo, ni ma ne Israyla dumo se: Araŋ wo ne: «Iri taaley da iri zunubey go iri boŋ. Iri go ga ban mo i sabbay se. Mate no iri ga te ka faaba nd'a binde?»

¹¹Ütle neile: Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja jääks ellu. Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema, Iisraeli sugu!

¹¹ Kala ni ma ne i se: Yaa no Rabbi, Koy Beero ci: Ay ze d'ay fundo, ay sinda kaani maayaŋ fo boro laalo buuyaŋ se. Dambe day ilaala din ma bare ka fay da nga fonda, hal a ma funa. Wa bare, wa bare fa! ka fay d'araŋ fondo laaley! Ya Israyla dumo, ifo se no araŋ ga ba araŋ ma bu?

¹²Ja sina, inimesepoeg, ütle oma rahva lastele: Õige õigus ei päästa teda tema üleastumise päeval, ja õela õelus ei pane teda komistama päeval, kui ta pöördub oma õelusest; õige ei või elada oma õigusest päeval, kui ta pattu teeb.

¹² Ni mo, boro izo, ma ne ni borey se: Adilante adilitara s'a faaba han kaŋ hane a na taali te bo. Laalakoy mo, a laala s'a zeeri han kaŋ hane a bare ka fay da nga goy laaley. Adilante mo si hin ka funa nga adilitara sabbay se han kaŋ hane a na zunubi te.

¹³Kui ma ütlen õigele, et ta tõesti jääb elama, tema aga loodab oma õiguse peale ja teeb ülekohut, siis ei peeta meeles ühtegi ta õiget tegu, vaid ta sureb oma ülekohtu pärast, mida ta tegi.

¹³ D'ay ne adilante se kaŋ daahir a ga funa, da nga mo de nga boŋ adilitara gaa hal a na taali te mo, i si fongu a adilitaray goyey kulu kaŋ a te gaa, amma a taalo kaŋ a te din se no a ga bu.

¹⁴Ja kui ma ütlen õelale, et ta peab surema, tema aga pöördub oma patust ja teeb, mis on kohus ja õige -

¹⁴ Hala hõ mo koyne, d'ay ne boro laalo se kaŋ daahir a ga bu -- nga mo, d'a bare ka fay da nga zunubo, a na haŋ kaŋ ga saba da haŋ kaŋ ga halal te mo,

¹⁵kui see õel annab tagasi pandi, asendab röövitu ja käib elu seaduste järgi ilma ülekohut tegemata -, siis ta jääb tõesti elama, ta ei sure.

¹⁵ sanda nga din, ilaala, d'a na tolme yeti nga koyo se, a na haŋ kaŋ nga kom mo yeti koyne, a na hin sanney kaŋ ga kande fundi gana, a mana zunubi fo te -- daahir a ga funa no, a si bu bo.

¹⁶Ühtegi ta pattu, mis ta on teinud, ei peeta meeles tema vastu: ta on teinud, mis on kohus ja õige, ta jääb tõesti elama.

¹⁶ A zunubey kaŋ a te din, i si baa afolloŋ gaay a boŋ koyne, za kaŋ a na haŋ kaŋ ga saba nda haŋ kaŋ ga halal te. Daahir no a ga funa.

¹⁷Ometi ütlevad su rahva lapsed: 'Issanda tee ei ole õige!' Kuid nende enda tee ei ole õige!

¹⁷ Kulu nda yaadin, ni borey goono ga ne: «Koy Beero fonda no si saba,» amma ngey din, i fondey day no si saba.

¹⁸Kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut, siis ta sureb selle pärast.

¹⁸ Da adilante bare ka fay da nga adilitara, a na zunubi te mo, a ga bu woodin sabbay se.

¹⁹Ja kui õel pöördub oma õelusest ja teeb, mis on kohus ja õige, siis ta jääb selle pärast elama.

¹⁹ Wala mo, da boro laalo no ka bare ka fay da nga laalayaŋo, a go mo, a ga haŋ kaŋ ga saba nda haŋ kaŋ ga halal te, woodin sabbay se no nga mo ga funa.

²⁰Aga teie ütlete veel: 'Issanda tee ei ole õige!' Mina mõistan kohut igaühe üle teie seast tema teede kohaselt, oh Iisraeli sugu.'

²⁰ Amma araŋ ne: «Koy Beero fonda no si saba.» Ya araŋ Israyla dumo, araŋ afo kulu, bora fonda boŋ no ay ga ciiti a se.

²¹Ja meie vangipõlve kaheteistkümnendal aastal, kümnenda kuu viiendal päeval tuli mu juurde põgenik Jeruusalemmast ja ütles: 'Linn on vallutatud!'

²¹ Iri tamtara jiiri way cindi hinkanta, a handu wayanta, jirbi guwanta hane, kala boro fo kaŋ du ka yana Urusalima ra kaa ay do ka ne: «I na gallo ŋwa!»

²²Aga Issanda käsi oli tulnud mu peale õhtul, enne kui põgenik tuli, ja ta oli avanud mu suu, enne kui too jõudis hommikul mu juurde. Nõnda avati mu suu ja ma ei olnud enam tumm.

²² Hala bora kaŋ du ka yana din ga kaa, wiciri kambo, kulu Rabbi kamba go ay boŋ. A n'ay meyo fiti mo, hala waati kaŋ cine bora din kaa susuba ra, ay meyo go feerante, kaŋ ay mana ye ka dangay koyne.

²³Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

²³ Alwaato din ra Rabbi sanno kaa ay do ka ne:

²⁴'Inimesepoeg! Need, kes elavad neis laastatud paigus Iisraeli maal, räägivad ja ütlevad: 'Aabraham oli ainult üksinda ja ta päris maa; meid aga on palju, maa on antud meile pärandiks.'

²⁴ Boro izo, ngey kaŋ goono ga goro nangu kurmey wo ra Israyla laabo ra, i goono ga ne: «Ibrahim ya boro folloŋ no, a na laabo kulu tubu mo. Amma iri wo, iri ga baa gumo. Rabbi na iri no laabo, iri tubu hari no.»

²⁵Seepärast ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Te sööte liha verega, tõstate oma silmad oma ebajumalate poole ja valate verd; ja teie peaksite pärima maa?

²⁵ Ni binde ma ne i se: Yaa no Rabbi, Koy Beero ci: Araŋ ga ham ŋwa nda nga kuro, araŋ goono g'araŋ toorey guna ka kuri mun. Yaadin gaa, araŋ ga laabo ŋwa no, wala?

²⁶Te seisate oma mõõga najal, teete jäledust ja rüvetate igaüks oma ligimese naist; ja teie peaksite pärima maa?

²⁶ Araŋ kaŋ goono ga naanay araŋ takubey gaa, ya araŋ fanta hari teekoy, araŋ kulu kaŋ g'araŋ gorokasin wande sara, araŋ no ga laabo ŋwa, wala?

²⁷Ütle neile nii: Nõnda ütleb Issand Jumal: Nii tõesti kui ma elan, langevad need, kes on laastatud paigus, mõõga läbi, ja need, kes on lagedal väljal, annan ma metsalistele toiduks, ja need, kes on varjupaikades ja koobastes, surevad katku.

²⁷ Haŋ kaŋ ni ga ci i se neeya: Rabbi, Koy Beero ne: Ay ze d'ay fundo, haciika baa borey kaŋ go nangu kurmey din ra, ngey mo takuba g'i zeeri. Borey kaŋ go saajo batama ra mo, ay g'i nooyandi ganji hamey se i m'i ŋwa ka ban. Borey kaŋ go wongu fuwey da tondi guusey ra, ngey mo balaaw g'i wi.

²⁸Ja ma teen maa tühjaks ja lagedaks ning tema kõrgil vägevusel on lõpp; Iisraeli mäed jäävad lagedaks ja ükski ei käi seal.

²⁸ Ay ga laabo ciya kurmu koonu mo. A hino boŋbeera ga ban. Israyla tondi kuukey mo ga ciya kurmu, boro kulu si gana i ra.

²⁹Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma teen maa tühjaks ja lagedaks kõigi nende jäleduste pärast, mis nad on teinud.

²⁹ Waato din gaa no i ga bay kaŋ ay no ga ti Rabbi, waato kaŋ ay na laabo ciya kurmu koonu, fanta harey kulu kaŋ i te din sabbay se.

³⁰Ja sina, inimesepoeg! Su rahva lapsed räägivad sinust seinte ääres ja kodade lävel ning ütlevad isekeskis üksteisele nõnda: 'Tulge ometi ja kuulake, milline sõna nüüd tuleb Issandalt!'

³⁰ Ni bumbo mo, boro izo, ni sanni: ni borey goono ga ni sanni te birni cinaro do haray da windi meyey gaa mo. I goono ga salaŋ ngey nda care se, boro fo kulu nda nga nya-ize ka ne: «Ay g'araŋ ŋwaaray no, wa kaa ka maa sanni kaŋ fun Rabbi do.»

³¹Nad tulevad su juurde, nagu rahval on viisiks tulla, ja nad istuvad su ees nagu minu rahvas ja kuulevad su sõnu, aga nad ei tee nende järgi; sest neil on meelitused suus, nad teevad nende järgi ja nende süda ajab taga omakasu.

³¹ I ga kaa ni do sanda mate kaŋ i doona ka te. I ga goro ni jine danga ngey ciya ay boroyaŋ no. I go ga maa ni sanney, amma i si i goyo te. Zama i meyey ra no i ga baakasinay boobo cabe, amma i biney go i duura do haray.

³²Ja vaata, sa oled neile nagu armastuslaul, ilus kõlalt ja kaunisti kanneldatud: nad kuulevad küll su sõnu, aga nad ei tee nende järgi.

³² A go mo, nin wo Ezeciyel, baakasinay doonko no ni ga hima i se, boro kaŋ gonda farhã kaano jinde, kaŋ ga waani foori hari karyaŋ gumo. Zama i go ga maa ni sanney, amma i si i goyo te.

³³Aga kui see täide läheb, vaata, see läheb täide, siis saavad nad teada, et nende keskel on olnud prohvet.'

³³ Da woodin te -- a go mo, a ga ba ka sintin -- waato din gaa no i ga bay kaŋ annabi goro ngey do waato.