1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
1 Rabbi sanno kaa ay do koyne ka ne:
2'Ja sina, inimesepoeg, nõnda ütleb Issand Jumal Iisraeli maale: Lõpp! Üle nelja maapiiri tuleb lõpp!
2 Ni binde, boro izo, ya-cine no Rabbi, Koy Beero goono ga ci Israyla laabo boŋ: Kokoray! Kokoray no ga kaa laabo lokoto taaca gaa!
3Nüüd tuleb sulle lõpp, sest ma läkitan oma viha su peale ning mõistan kohut su üle su eluviiside kohaselt ja panen su peale kõik su jäledused!
3 Ni bananta kaa sohõ! Ay g'ay futa samba ni gaa, ay ma ciiti ni se ni muraadey boŋ, ay ga ni fanta harey kulu alhakko candi ka kande ni gaa mo.
4Mu silm ei kurvasta sinu pärast ja ma ei anna armu, vaid panen su eluviisid su peale ja su jäledused tulevad su keskele; ja te saate tunda, et mina olen Issand.
4 Ay moy si dogonandi ni se, ay si bakar ni se mo. Amma ay ga ni muraadey alhakko candi ka kande ni gaa, ni fanta harey ga goro ni ra mo. Gaa no araŋ ga bay kaŋ ay no ga ti Rabbi.
5Nõnda ütleb Issand Jumal: Õnnetus! Üksnes õnnetus! Vaata, see tuleb!
5 Yaa no Rabbi, Koy Beero ci: He, masiiba! Hay kulu si kala masiiba! A go, a goono ga kaa!
6Lõpp tuleb, tuleb lõpp! See saabub sulle! Vaata, see tuleb!
6 Bananta goono ga kaa! Bananta kaa! Guna, a mo hay ka gaaba nda nin! A kaa fa!
7Järg tuleb sinu kätte, maa elanik! Aeg tuleb, päev on ligidal: jahmatuseks, aga mitte rõõmuhõikeiks mägedel.
7 Ya laabo gorokwa, ni waado kaa ni gaa! Alwaato kaa! Zaaro maan, laakal tunay zaari nooya, manti tondi kuukey boŋ farhã kosongu zaari no bo!
8Nüüd varsti ma valan su peale oma tulise viha ja lasen sul tunda oma viha; ma mõistan kohut su üle su eluviiside kohaselt ja panen su peale kõik su jäledused.
8 Sohõ no, manti gayyaŋ kuuku no bo, ay ga ba k'ay futay korna gusam ni boŋ, ay m'ay futa goyo ban ni gaa. Ay ma ni ciiti ni muraadey boŋ, ay ma ni fanta harey kulu alhakko candi ka kande ni gaa.
9Mu silm ei kurvasta ja ma ei anna armu; su eluviiside kohaselt tasun ma sulle ja su jäledused tulevad su keskele; ja te saate tunda, et mina, Issand, olen see, kes teid lööb.
9 Ay moy si dogonandi bo, ay si bakar ni se mo. Ay ga ni muraadey da ni fanta harey kaŋ go ni bindo ra alhakko candi ka kande ni gaa. Gaa no araŋ ga bay kaŋ ay, Rabbi no, goono g'araŋ gooji.
10Vaata, päev! Vaata, see tuleb! Järg on tulnud, väärus õitseb, ülbus lokkab!
10 A go, hano neeya! Guna, zaaro kaa! Ni waado fatta! Goobo kaŋ ni ga haŋ zay, boŋbeeray zaada.
11Vägivald tõuseb õeluse vitsaks; neist ei jää midagi üle, ei nende rikkusest ega nende kärast ega nende ilust.
11 Toonya tun ka ciya laala goobu. Hay fo si no kaŋ ga cindi i ra, wala i jama ra, wala i arzakey ra, wala i darza beera ra.
12Aeg tuleb, päev ligineb! Ostja ärgu rõõmustagu ja müüja ärgu kurvastagu, sest tuline viha tuleb kogu selle rahvahulga peale!
12 Alwaato kaa, zaaro kaayaŋ maan! Dayko ma si farhã, neerako mo bine ma si sara, zama futay korno kaa i marganta kulu gaa.
13Jah, müüja ei pääse tagasi müüdu juurde, kui nad ongi veel elus elavate keskel; sest nägemus kogu selle rahvahulga kohta ei pöördu ära ja oma patusse jäädes ei säilita ükski oma elu.
13 Zama neerako si ye ka du haya kaŋ nga neera koyne, baa day kaŋ a gonda fundi jina. Zama bangando kaŋ salaŋ i jama marga kulu boŋ, boro kulu s'a tuusu. Boro si no kaŋ ga nga fundo hallasi laala kaŋ a te din sabbay se.
14Puhutakse küll sarve ja seatakse kõik valmis, aga ükski ei lähe sõtta, sest mu tuline viha on kogu selle rahvahulga vastu.
14 I na hilli kar! I soola parkatak! Amma boro kaŋ ga koy wongo do si no, zama ay futu i jama kulu se gumo.
15Väljas on mõõk ning sees on katk ja nälg; kes on väljal, see sureb mõõga läbi, ja kes on linnas, selle sööb nälg ja katk.
15 Takuba go taray, balaaw nda haray mo go kwaara ra. Boro kaŋ go fari, takuba g'a wi. Boro kaŋ go gallo ra mo, haray da balaaw g'a ŋwa.
16Ja kui neist mõned pääsevad, siis on need mägedel otsekui kudrutavad kuristike tuvid, igaüks nutab oma süü pärast.
16 Amma borey kaŋ yaŋ ga yana din, i ga yana ka hima sanda gooru ra koloŋay kaŋ go tondi kuukuyaŋ boŋ. I kulu go ga hẽ, afo kulu nga laala sabbay se.
17Kõik käed lõtvuvad ja kõik põlved muutuvad nõrgaks.
17 Kambey kulu ga ciya londibuunoyaŋ, kanjey kulu mo sinda kayyaŋ gaabi sanda hari cine.
18Nad rõivastuvad kotiriidesse ja neid katab värin; kõigi nägudel on häbi ja kõigi pead on paljaks pöetud.
18 I ga bufu zaara haw ngey gaahamey gaa, jijiriyaŋ g'i daabu, haawi ga goro i moydumey kulu gaa, boŋ hamni koosu ka windi mo go i kulu boŋey gaa.
19Oma hõbeda nad viskavad tänavaile ja nende kuld on roojane; nende hõbe ja kuld ei päästa neid Issanda vihapäeval, nad ei saa sellega toita oma hinge ega täita oma kõhtu; sest see on saanud neile komistuskiviks süüsse.
19 I ga ngey nzarfey catu kwaara fondey gaa, i wura mo ga ciya sanda kazaamataray hari. I nzarfey d'i wurey si hin k'i faaba Rabbi futay korna zaaro ra. I si hin mo ka ngey bumbey fundi laamey bana, i si ngey gundey toonandi mo, zama i arzaka ciya i laala sabaabo.
20Nad on tarvitanud oma kallisasju uhkuseks ja on neist valmistanud oma jäledad, põlastusväärsed kujud; seepärast ma teen selle kõik neile roojaseks.
20 Rabbi taalamo booro sanni mo, i n'a bare ka te boŋbeeray hari. I n'a dan ka te himandiyaŋ, ngey fanta harey da ngey fanta jinayey wane. Woodin se no ay mo n'a ciya fanta hari i se.
21Ma annan selle riisumiseks võõrastele ja saagiks maa õelaile, ja need teotavad seda.
21 Ay g'a daŋ yawyaŋ kambe ra, a ma ciya wongu arzaka, a ma ciya ndunnya boro laaley se wongu ra kuyaŋ hari, i g'a ziibandi mo.
22Ma pööran neist ära oma palge ja mu kallisvara teotatakse; selle kallale tulevad röövlid ja need teotavad seda.
22 Ay ga banda bare i gaa. Yawey mo g'ay gundu nango ziibandi, zayyaŋ no ga furo k'a ziibandi.
23Valmista ahelad, sest maa on täis veresüüd ja linn on täis vägivalda!
23 I ma sisiro te, zama laabo to da kuri alhakku, gallo mo to da care toonye.
24Ja ma toon kõige halvemad paganaist ja need pärivad nende kojad; ma lõpetan nende vägevate kõrkuse ja nende pühamud teotatakse.
24 Woodin se no ay mo ga dumi kaŋ ga laala ka bisa ndunnya dumey kulu candi ka kande i gaa, i g'i windey ŋwa mo. Ay ga gaabikooney boŋbeera ban, i g'i nangu hanantey ziibandi mo.
25Ahastus tuleb ja nad otsivad rahu, aga seda ei ole.
25 Waati kaŋ gurzugay ga kaa, borey ga baani ceeci, i si du a mo.
26Õnnetus tuleb õnnetuse peale, kuulujutt kuulujutu järele; siis nad nõuavad prohvetilt nägemust, aga Seadus on kadunud preestreilt ja nõu vanemailt.
26 Masiiba ga masiiba banda gana, ruubu ga kaa ruubu boŋ. I ga bangandi ceeci annabi do, amma asariya ga daray alfaga* se, saaware mo ga daray arkusu zeeney se.
27Kuningas leinab, vürst rüütab enese ehmatusega ja maa rahva käed värisevad; ma kohtlen neid nende eluviiside kohaselt ja mõistan kohut nende üle nende oma seaduste järgi ning nad saavad tunda, et mina olen Issand.'
27 Bonkoono ga bu baray te, mayraykoy ga laakal kaa gaakasinay duure gaa, laabo borey kambey ga jijiri mo. Ay ga goy i se i muraadey boŋ, i ciito boŋ no ay g'i ciiti. I ga bay mo kaŋ ay no ga ti Rabbi.