¹Ja Joosep viidi alla Egiptusesse; ja egiptlane Pootifar, vaarao hoovkondlane, ihukaitsepealik, ostis tema ismaeliitidelt, kes olid ta sinna toonud.

¹ Amma i konda Yusufu Misira. Potifar Misirance mo, Firawna mantaw fo kaŋ ti doogarey jine funa, a n'a day Isumeylancey kambe ra, kaŋ yaŋ kond'a noodin.

²Aga Issand oli Joosepiga ja tema oli mees, kellel kõik asjad korda läksid; ja ta elas oma isanda, egiptlase kojas.

² Rabbi mo go Yusufu banda. A binde, a muraadu kulu go ga feeri. A go mo nga koyo Misiranca windo ra.

³Ka tema isand nägi, et Issand oli temaga ja et kõik, mis ta tegi, laskis Issand tema käes korda minna.

³ A koyo di kaŋ Rabbi go a banda. Rabbi mo naŋ hari kulu kaŋ Yusufu ga te, muraado ga feeri a kambe ra.

⁴Ja Joosep leidis armu tema silmis ning teenis teda; ja ta pani tema oma koja üle, ja kõik, mis tal oli, ta andis tema kätte.

⁴ Yusufu du gaakuri koyo do, a go no mo ga saajaw te a se. Koyne, koyo n'a daŋ nga windo boŋ jine fune. Haŋ kaŋ go a se kulu mo, a n'a daŋ Yusufu kambe ra.

⁵Ja sellest ajast peale, kui ta oli pannud tema oma koja üle, ja kõige üle, mis tal oli, Issand õnnistas egiptlase koda Joosepi pärast, ja Issanda õnnistus oli kõigega, mis tal oli kojas ja väljal.

⁵ A ciya mo, za waato kaŋ a n'a daŋ nga windo jine fune, da haŋ kaŋ go nga se kulu boŋ, kala Rabbi na Misiranca windo albarkandi Yusufu sabbay se. Koyne, Rabbi albarka go hay kulu boŋ, fari wane da windo wane.

⁶Ja ta jättis kõik, mis tal oli, Joosepi kätte ega teadnud millestki, kui ainult leivast, mida ta sõi. Joosep oli jumekas ja ilusa välimusega.

⁶ Potifar na hari kulu kaŋ go nga se naŋ Yusufu kambe ra. A mana bay haŋ kaŋ go nga se, kala day nga me ŋwaaro kaŋ a ga ŋwa. Yusufu ga sogo, alboro hanno mo no.

⁷Nende asjaolude tõttu sündis, et ta isanda naine Joosepile silma heitis ja ütles: 'Maga mu juures!'

⁷ A te ka ciya woodin banda, kal a koyo wando na mo sinji Yusufu gaa. A ne: «Ma kani nda ay.»

⁸Aga ta keeldus ja ütles oma isanda naisele: 'Vaata, mu isand ise ei tea, mis kojas on, ja kõik, mis tal on, ta on andnud minu kätte.

⁸ Amma Yusufu wangu. A ne nga koyo wando se: «A go, ay koyo si bay hay kulu ra kaŋ go ay banda windo ra. A na nga hay kulu daŋ ay kambe ra.

⁹Ei ole ükski selles kojas suurem minust ja tema ei ole mulle keelanud midagi muud kui sind, sest sa oled tema naine. Kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?'

⁹ Boro kulu si no mo kaŋ bisa ay beeray windo wo ra. A mana ay ganji mo hay kulu kala nin, zama ni ya a wande no. Mate n'ay ga te ka laala bambata din te, ay ma zunubi te mo Irikoy se?»

¹⁰Ja kuigi naine rääkis Joosepile iga päev, ei kuulanud see teda, et ta magaks ta kõrval ja oleks ta juures.

¹⁰ A ciya binde, waybora soobay ka salaŋ Yusufu se zaari ka koy zaari. Amma a mana hangan a se, nga ma kani nd'a, wala baa nga ma goro naŋ kaŋ a go.

¹¹Aga ühel päeval, kui Joosep tuli koju oma toimetusi tegema ja ühtegi inimest pererahvast ei olnud kodus,

¹¹ A ciya mo, jirbey din ra, a furo fuwo ra zama nga ma nga goyo te, windo boro kulu si no fuwo ra mo.

¹²haaras ta kinni tema kuuest, öeldes: 'Maga mu juures!' Aga Joosep jättis oma kuue tema kätte, põgenes ja läks õue.

¹² Kala waybora n'a kwaayo di nga kambe ra ka ne: «Ma kani nda ay.» Yusufu na nga kwaayo naŋ a kamba ra ka zuru ka fatta taray.

¹³Ja kui naine nägi, et ta oma kuue oli jätnud tema kätte ja oli põgenenud õue,

¹³ A go no, saaya kaŋ waybora di a fay da kwaayo nga kambe ra, ka zuru ka koy taray mo,

¹⁴siis ta hüüdis pererahvast ja rääkis neile, öeldes: 'Näete, ta on toonud meie juurde heebrea mehe meid ära naerma! Ta tuli mu juurde, et minuga magada, aga ma hüüdsin suure häälega,

¹⁴ kala waybora na nga wane borey ce. A salaŋ i se ka ne: «Wa guna, windikoyo kande Ibraniyanco wo iri do zama a ma iri hahaara. A kaa ay do zama nga m'ay kani, kal ay kuuwa.

¹⁵ja kui ta kuulis, et ma häält tõstsin ja hüüdsin, siis ta jättis oma kuue mu juurde, põgenes ja läks õue.'

¹⁵ A ciya mo, waato kaŋ a maa ay n'ay jinde sambu ka kuuwa, a na nga kwaayo naŋ ay do ka zuru ka fatta taray.»

¹⁶Ja ta pani tema kuue enese kõrvale seniks, kui ta isand koju tuli.

¹⁶ Waybora na kwaayo jisi nga do mo kala koyo ye ka kaa fu.

¹⁷Ja ta rääkis temale needsamad sõnad, öeldes: 'Heebrea sulane, kelle sa oled meie juurde toonud, tuli mu juurde mind ära naerma.

¹⁷ A na sanno wo dumi ci a se ka ne: «Ibraniyance bannya wo kaŋ ni kande iri do, a kaa ay do fuwo ra zama nga m'ay hahaara.

¹⁸Aga kui ma häält tõstsin ja hüüdsin, siis ta jättis oma kuue mu juurde ja põgenes õue.'

¹⁸ A ciya mo, waato kaŋ ay n'ay jinde sambu ka kuuwa, a zuru ka fatta. A fay da nga kwaayo ay do.»

¹⁹Ja kui ta isand kuulis oma naise jutustust, mida see temale rääkis, öeldes: 'Nõndaviisi on su sulane minuga teinud', siis ta viha süttis põlema.

¹⁹ A ciya mo, saaya kaŋ windikoyo maa nga wando sanno kaŋ a te a se ka ne: «Ya-cine no ni bannya te ay se,» kala koyo bina tun gumo.

²⁰Ja Joosepi isand võttis tema ja pani vangihoonesse, sinna paika, kus kuninga vange kinni peeti. Siis oli ta seal vangihoones.

²⁰ Yusufu koyo binde n'a di ka daŋ kasu, nango kaŋ i ga bonkoono kas'izey haw. A go noodin kaso ra.

²¹Aga Issand oli Joosepiga ja pööras tema poole oma helduse ning tegi, et ta sai vangihoone ülema soosikuks.

²¹ Amma Rabbi go Yusufu banda, a na gomni cabe a se koyne. A n'a no gaakuri kasu batukoy arkuso do.

²²Ja vangihoone ülem andis Joosepi kätte kõik vangid, kes olid vangihoones, ja kõik, mis seal pidi tehtama, tegi tema.

²² Kasu batukoy arkuso mo na kas'izey kulu kaŋ go kaso ra daŋ Yusufu kambe ra. Hay kulu mo kaŋ i ga te noodin, nga no g'a te.

²³Vangihoone ülem ei vaadanud millegi järele, mis oli tema käes, sest Issand oli temaga ja mis ta tegi, Issand laskis korda minna.

²³ Kasu batukoy arkuso mana laakal ye hay kulu gaa kaŋ go a kamba cire, zama Rabbi go Yusufu banda. Haŋ kaŋ a te kulu mo, Rabbi g'a albarkandi.