1Ja Aadam sai ühte oma naise Eevaga, kes jäi lapseootele ja tõi Kaini ilmale ning ütles: 'Ma olen Issanda abiga mehe ilmale toonud.'
1 Adamu margu nda nga wando Hawa. A te gunde mo ka Kaynu hay. A ne: «Rabbi gaakasinay do no ay du alboro!»
2Ja tema sünnitas taas: ta venna Aabeli. Ja Aabel oli lambakarjane, Kain aga oli põllumees.
2 A hay koyne, a kayno Habila. Habila te hawji, amma Kaynu te alfari.
3Ja mõne aja pärast juhtus, et Kain tõi Issandale roaohvri maaviljast,
3 Alwaati fo kaa ka to kaŋ Kaynu kande fari albarka ka sarga Rabbi se.
4ja ka Aabel tõi oma lammaste esimesest soost ning nende rasvast, ja Issand vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale,
4 Habila mo na alman hay-jine naasoyaŋ wi ka sarga. Rabbi mo na Habila nda nga sarga kulu guna k'i ta,
5aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei vaadanud. Siis Kain vihastus väga ja lõi pilgu maha.
5 amma a mana Kaynu nda nga sarga ta. Kala Kaynu futu gumo-gumo, hal a na mo-kuura haw.
6Ja Issand küsis Kainilt: 'Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd?
6 Rabbi ne Kaynu se: «Ifo se no ni futu? Ifo se mo no ni na mo-kuura haw?
7Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind. Kuid sina pead tema üle valitsema!'
7 Da ni na ihanno te, manti ay ga yadda? Da mo ni na hari laalo te, zunubi go ga gum fu me gaa. A anniya kulu mo ga ye ni do, amma ma te a se jine boro.»
8Ja Kain ütles oma vennale Aabelile: 'Lähme väljale!' Ja kui nad väljal olid, tungis Kain oma venna Aabeli kallale ja tappis tema.
8 Alwaato din Kaynu salaŋ nga kayne Habila se, amma kaŋ i go saajo ra, Kaynu kaŋ Habila boŋ k'a wi.
9Aga Issand küsis Kainilt: 'Kus on su vend Aabel?' Ja tema vastas: 'Ei mina tea. Kas ma olen oma venna hoidja?'
9 Rabbi ne Kaynu se: «Man gaa ni kayne Habila?» A ne: «Ay si bay. Wala ay wo ay nya-izo batuko no?»
10Ja tema ütles: 'Mis sa oled teinud? Sinu venna vere hääl kisendab maa pealt minu poole!
10 Rabbi ne: «Ifo no ni te wo? Ni kayne kuro jinde goono ga fun laabo ra ka hẽ ay gaa.
11Aga nüüd ole sa neetud siit maa pealt, mis oma suu on avanud, su venna verd sinu käest vastu võttes!
11 Sohõ binde ni ga laali laabo ra kaŋ na nga me feeri ka ni kayne kuro ta ni kambe ra.
12Kui sa harid maad, siis see ei anna sulle enam oma rammu. Sa pead maa peal olema hulkur ja põgenik!'
12 Da ni n'a far, a si ni no nga albarka koyne. Ni ga dira ka windi a boŋ nangu kulu yaamo.»
13Ja Kain ütles Issandale: 'Mu karistus on suurem, kui ma suudan kanda!
13 Kaynu ne Rabbi se: «Ay alhakko bisa ay hina.
14Vaata, sa oled mind täna ära ajanud siit maalt ja ma pean varjule minema su palge eest ning maa peal olema hulkur ja põgenik. Ja igaüks, kes mind leiab, tapab mu.'
14 Guna, ni g'ay gaaray k'ay kaa ne laabo ra, ay ga daray ni se mo. Ay ga dira ka windi yaamo ndunnya boŋ. Boro kulu kaŋ di ay mo g'ay wi.»
15Ja Issand ütles temale: 'Ei, sugugi mitte, vaid igaühele, kes Kaini tapab, peab seitsmekordselt kätte makstama!' Ja Issand pani Kainile märgi, et leidja teda maha ei lööks.
15 Rabbi ne a se: «Boro kulu kaŋ na Kaynu wi, ay ga bana bora gaa sorro iyye.» Kala Rabbi na seeda fo daŋ Kaynu gaa, zama boro kaŋ di a ma s'a wi se.
16Ja Kain läks ära Issanda palge eest ning elas Noodimaal, hommiku pool Eedenit.
16 Woodin banda Kaynu dira ka mooru Irikoy jine. A koy ka goro laabu fo ra kaŋ se i ga ne Nodu, a go Eden se wayna funay haray.
17Ja Kain sai ühte oma naisega, kes jäi lapseootele ja tõi ilmale Hanoki; ja ta ehitas ühe linna ning nimetas selle linna oma poja Hanoki nime järgi.
17 Kaynu margu nda nga wando. A te gunde ka Hanoku hay. Kaynu na kwaara fo sinji ka nga izo maa daŋ a gaa, Hanoku.
18Ja Hanokile sündis Iirad, Iiradile sündis Mehuujael, Mehuujaelile sündis Metuusael, Metuusaelile sündis Lemek.
18 Hanoku na Iradu hay, Iradu mo na Metusayel hay, Metusayel mo na Lameku hay.
19Ja Lemek võttis enesele kaks naist: ühe nimi oli Aada ja teise nimi oli Silla.
19 Lameku na wande hinka hiiji, afo maa Ada, afa mo maa Zilla.
20Ja Aada tõi ilmale Jaabali, kes sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja.
20 Ada no ka Yabal hay. Nga no ga ti kuuru fu ra gorokoy kulu se baaba, kaŋ yaŋ gonda alman.
21Ja tema venna nimi oli Juubal, kes sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks.
21 A kayno maa ga ti Yubal. Nga no ga ti moolo nda seese karkoy kulu baaba.
22Ja Silla tõi ilmale Tuubal-Kaini, kes õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd; ja Tuubal-Kaini õde oli Naama.
22 Zilla mo na Tubal-Kaynu hay. Nga no ga guuru-say da guuru-bi jinayey dan. Tubal-Kaynu waymo maa Naama.
23Ja Lemek ütles oma naistele: 'Aada ja Silla, kuulge mu häält, te Lemeki naised, pange tähele mu kõnet! Jah, haava pärast ma tapan mehe ja verme pärast nooruki!
23 Lameku ne nga wandey se: «Ada da Zilla, araŋ ma hangan ay se. Lameku wandey, araŋ ma hangan ay se. Ay na alboro fo wi, zama a n'ay maray. Ay na arwasu fo wi, zama a n'ay kar se.
24Kui Kaini pärast makstakse kätte seitse korda, siis Lemeki pärast seitsekümmend seitse korda!'
24 I ga bana Kaynu se sorro iyye. Lameku mo, i ga bana a se sorro wayye cindi iyye.»
25Ja Aadam sai taas ühte oma naisega, kes tõi ilmale poja ja pani temale nimeks Sett, öeldes: 'Jumal andis mulle teise järeltulija Aabeli asemele, kuna Kain ta tappis.'
25 Adamu margu nda nga wando koyne. A na ize fo hay, a n'a maa daŋ Sita. Zama a ne: «Irikoy n'ay no ize fo Habila kaŋ Kaynu wi nango ra.»
26Ja Setile sündis ka poeg, ja ta pani temale nimeks Enos. Sel ajal hakati Issanda nime appi hüüdma.
26 Sita mo du ize kaŋ maa Enosu. Waato din no borey sintin ka Rabbi maa ce.