1Siis Joosep ei suutnud enam enese üle valitseda kõigi nende ees, kes ta juures seisid, ja ta hüüdis: 'Minge kõik mu juurest ära!' Ja ükski ei seisnud tema juures, kui Joosep ennast vendadele tunda andis.
1 Sohõ kay, Yusufu suuro gaze borey kulu kaŋ goono ga kay a do yaŋ jine. A binde na jinde sambu ka ne: «I ma ci borey kulu se i ma fatta.» Boro kulu si no mo kaŋ kay a banda, waato kaŋ Yusufu na nga boŋ kaa taray nga nya-izey se.
2Ja ta puhkes valjusti nutma, nii et Egiptus seda kuulis ja kuulis vaarao koda.
2 A na jinde sambu ka hẽ. Misirancey maa, hala nda Firawna windi borey mo.
3Ja Joosep ütles oma vendadele: 'Mina olen Joosep! Kas mu isa veel elab?' Aga vennad ei suutnud temale vastata, nõnda hirmunud olid nad tema palge ees.
3 Yusufu ne nga nya-izey se: «Ay no Yusufu! Ay baaba gonda fundi hala hõ, wala?» Amma a nya-izey mongo ka tu a se, zama i biney kankam a jine.
4Siis ütles Joosep oma vendadele: 'Astuge ligemale!' Ja nad astusid ligemale ning ta ütles: 'Mina olen Joosep, teie vend, kelle te müüsite Egiptusesse.
4 Yusufu ne nga nya-izey se koyne: «Ay g'araŋ ŋwaaray, wa maan ay do.» I maan. A ne: «Ay no Yusufu, araŋ nya-izo kaŋ araŋ neera a ma koy Misira.
5Aga nüüd ärge kurvastage ja ärgu süttigu teil isekeskis viha, et müüsite mind siia, sest teie elu säilitamiseks läkitas Jumal mind eele.
5 Amma sohõ araŋ biney ma si sara. Araŋ ma si binya mo d'araŋ boŋ, zama se araŋ n'ay neera, ay kaa neewo. Zama Irikoy no k'ay donton araŋ jine, zama i m'araŋ fundey hallasi.
6Sest kaks aastat on olnud nüüd nälg maal ja on veel viis aastat, mil ei ole kündi ega lõikust.
6 Zama sohõ jiiri hinka neeya kaŋ hara go laabo ra. A cindi mo igu jina koyne kaŋ i si farmi te, i si du wiyaŋ mo.
7Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsemiseks paljudele.
7 Irikoy no k'ay donton araŋ jine zama i ma naŋ araŋ ma cindi ndunnya ra, i m'araŋ fundey hallasi nda faaba beeri mo.
8Niisiis ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal, ja tema on mind pannud vaaraole isaks ja isandaks kogu ta kojale ning valitsejaks kogu Egiptusemaale.
8 Sohõ binde, manti araŋ no k'ay donton neewo bo, amma Irikoy no. Nga mo no k'ay te danga baaba Firawna se, k'ay ciya a windo kulu jine boro, da Misira laabo kulu mayko mo.
9Tõtake ja minge mu isa juurde ning öelge temale: Nõnda ütleb su poeg Joosep: Jumal on mind pannud isandaks kogu Egiptusele. Tule minu juurde, ära viivita!
9 Wa te waasi ka koy ay baaba do. Araŋ ma ne a se: ‹Yaa no ni izo Yusufu ci: Irikoy n'ay te Misira kulu koy. Ma kaa ay do, ma si gay.
10Sa võid elada Gooseni maakonnas ja olla mu läheduses, sina ja su pojad ja su poegade pojad, ja su lambad, kitsed ja veised ja kõik, mis sul on.
10 Ni ga goro Gosen laabo ra. Ni ga maan ay noodin, nin da ni izey da ni izey izey da ni haw kurey da feejey da hay kulu kaŋ go ni se.
11Ma hoolitsen seal sinu eest, kuna veel viis aastat on näljahäda, et ei jääks vaeseks sina ega su pere ega keegi, kes sul on.
11 Ay ga ni ŋwaayandi mo noodin, zama a cindi jiiri gu, haray wane, hala ni ma si ye ka talka koyne, nin da ni almayaaley da ni waney kulu.›
12Ja vaata, te näete oma silmaga, samuti näeb mu vend Benjamin oma silmaga, et ma tõepoolest ise teiega räägin.
12 Guna, araŋ moy goono ga di, ay kayne Benyamin moy mo goono ga di kaŋ ay meyo no goono ga salaŋ araŋ se.
13Jutustage mu isale kõigest minu aust Egiptuses ja kõigest, mida olete näinud, ja tõtake ning tooge mu isa siia!'
13 Kal araŋ ma ci ay baaba se mate kaŋ ay gonda beeray Misira ra, da hay kulu kaŋ araŋ di. Araŋ ma koy da cahãyaŋ mo, ka kande ay baaba neewo.»
14Siis ta langes oma vennale Benjaminile kaela ja nuttis, ja Benjamin nuttis tema kaela ümber.
14 A na nga nya-izo Benyamin ganday mo, ka soobay ka hẽ. Benyamin mo hẽ a jinda gaa.
15Ja ta andis suud kõigile oma vendadele ning nuttis üheskoos nendega; ja seejärel ta vennad rääkisid temaga.
15 A na nga beerey kulu garbey sunsum mo, a goono ga hẽ i boŋ. Woodin banda a nya-izey fakaaray d'a.
16Kuuldus kostis ka vaarao kotta, et Joosepi vennad olid tulnud, ja see oli hea vaarao silmis ja tema sulaste silmis.
16 Kala baaro koy hala Firawna windo ra, i ne Yusufu nya-izey kaa. Woodin binde kaan Firawna nda nga bannyey kulu se.
17Ja vaarao ütles Joosepile: 'Ütle oma vendadele: Tehke nõnda: koormake oma veoloomad ja minge Kaananimaale,
17 Firawna ne Yusufu se: «Ma ci ni nya-izey se: ‹Ya-cine no araŋ ga te: Wa dake araŋ farkayey boŋ ka tun ka koy Kanaana laabu.
18võtke oma isa ja oma pered ning tulge minu juurde, siis ma annan teile Egiptusemaa parimat ja te saate süüa maa rasva!
18 Araŋ m'araŋ baabo d'araŋ almayaaley sambu ka kaa ay do. Ay mo g'araŋ no Misira laabo albarka, araŋ ga laabo ji foy ŋwa.
19Ja sul tuleb anda käsk: Tehke nõnda - võtke endile Egiptusemaalt vankrid väetite laste ja naiste jaoks ja tooge oma isa ning tulge!
19 I ci araŋ se hin sanni, araŋ ma te yaadin mo. Wa torkoyaŋ sambu Misira laabo ra araŋ ize kayney d'araŋ wandey se. W'araŋ baabo sambu mo ka kaa.
20Teie silm ärgu kurvastagu teie asjade pärast, sest parim kogu Egiptusemaal peab olema teie päralt!'
20 Araŋ ma si mo-cir-kuukay te koyne araŋ burku-burkey boŋ, zama Misira laabo albarka kulu ya araŋ wane no.› »
21Ja Iisraeli pojad tegid nõnda ja Joosep andis neile vaarao käsu peale vankrid, samuti andis ta neile teemoona.
21 Yaadin mo no Israyla izey te. Yusufu n'i no torkoyaŋ Firawna sanno boŋ. A n'i no mo hindoonayyaŋ fonda sabbay se.
22Ta andis neile kõigile peoriided, aga Benjaminile andis ta kolmsada hõbeseeklit ja viied peoriided.
22 A n'i boro kulu no bankaaray taji, amma a na Benyamin no nzarfu zangu hinka nda bankaaray taji gu.
23Samuti läkitas ta oma isale kümme eeslit, kes olid koormatud Egiptuse parimate kaupadega, ja kümme emaeeslit, kes kandsid vilja, leiba ja moona ta isale teekonna tarvis.
23 Koyne, a na woone yaŋ samba nga baabo se: farka binji way jeje, Misira laabo wane, da farka nya way jeje, masangu nda buuru nda hindoonay nga baaba se fonda ŋwaari.
24Siis ta saatis oma vennad minema ja nad läksid. Ja ta ütles neile: 'Teel ärge riielge!'
24 Yaadin no a na nga nya-izey sallama nd'a. A ne i se: «Araŋ ma te laakal araŋ ma si yanje fonda boŋ.»
25Ja nad läksid ära Egiptusest ning tulid Kaananimaale oma isa Jaakobi juurde.
25 I tun noodin Misira ra ka koy ngey baabo Yakuba do Kanaana laabu.
26Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: 'Joosep elab alles, ta on nimelt kogu Egiptusemaa valitseja!' Aga ta süda jäi külmaks, sest ta ei uskunud neid.
26 I ci a se ka ne: «Yusufu gonda fundi hala hõ. Nga mo no ka gonda mayray Misira laabo kulu boŋ.» Kala Yakuba dangay siw, zama a mana i cimandi.
27Siis nad jutustasid temale kõigest, mis Joosep nendega oli rääkinud. Ja kui ta nägi vankreid, mis Joosep oli läkitanud teda ära tooma, siis nende isa Jaakobi vaim elustus taas.
27 I na Yusufu sanney kulu mo kaŋ a te ngey se dede a se koyne. Saaya kaŋ a di torkey kaŋ yaŋ Yusufu samba zama i ma nga sambu, kal i baabo Yakuba, a biya feeri.
28Ja Iisrael ütles: 'Küllalt! Mu poeg Joosep elab alles! Ma tahan minna ja teda näha, enne kui suren!'
28 Israyla ne: «A wasa. Oho, ay izo Yusufu gonda fundi hala sohõ. Ay ga koy ka di a za ay mana bu.»