¹Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!

¹ Woodin sabbay se binde, za kaŋ seeda marga bambata wo cine goono g'iri windi, kala iri ma hay kulu kaŋ ga tin kaa ka furu, da zunubo mo kaŋ goono g'iri naan. Iri m'iri zura kaŋ ra Irikoy n'iri daŋ te mo da suuru.

²Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.

² Iri ma mo sinji Yesu gaa kaŋ ti iri cimbeero jine bora nd'a timmandikwa mo, nga kaŋ na kanjiyaŋ* bundo taabo haŋ ka donda haawi, farhã kaŋ i daŋ a jine sabbay se. A goro mo Irikoy karga kambe ŋwaaro gaa.

³Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.

³ W'a guna, nga kaŋ suuru nda zunubikooney gaaba kaŋ dumi i te a se, zama araŋ ma si farga ka yangala araŋ biney ra.

⁴Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!

⁴ Araŋ mana tangami te jina ka to naŋ kaŋ araŋ g'araŋ kuuri mun _ka bu|_ zunubi gurjay ra.

⁵Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: 'Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!

⁵ Araŋ dinya yaamaryaŋo kaŋ sabaabo i cabe araŋ se, sanda izeyaŋ cine, kaŋ ne: «Ay izo, ma si donda Rabbi goojiyaŋo, ma si yangala waati kaŋ a ga deeni ni gaa.

⁶Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab.'

⁶ Zama boro kaŋ Rabbi ga ba no a ga gooji, ize kulu kaŋ a ga ta mo, a g'a barzu.»

⁷Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?

⁷ Wa hin suuru nda goojiyaŋ, zama Irikoy go ga te araŋ se danga ize cine nooya. Wala ize go no kaŋ baaba si gooji no?

⁸Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik, siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad.

⁸ Amma d'araŋ si du goojiyaŋ, kaŋ boro kulu ga du nga baa a ra, yaadin gaa araŋ ya zina izeyaŋ no, manti halal izeyaŋ.

⁹Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude Isale, et elada?

⁹ Woodin banda, iri gonda iri ndunnya baabey kaŋ g'iri gooji, iri g'i beerandi mo, sanku fa iri Baabo kaŋ go beene, nga kaŋ se iri ga hima k'iri boŋ kaynandi ka funa.

¹⁰Lihased isad kasvatasid meid ju lühikest aega ja oma äranägemise järgi, aga tema kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest.

¹⁰ Zama haciika iri ndunnya baabey din n'iri gooji jirbi kayna fooyaŋ mate kaŋ i di a ga hagu. Amma nga wo g'a te iri albarka se, hal iri ma du ka margu nd'a hananyaŋo.

¹¹Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.

¹¹ Goojiyaŋ kulu, alwaato kaŋ i goono g'a te, a ga hima bine saray, manti bine kaani no. Amma kokor banda gaa a ga adilitaray albarka no, laakal kanay wane, borey kaŋ dondon a do se.

¹²Seepärast tehke jälle tugevaks lõtvunud käed ja jõuetud põlved

¹² Woodin sabbay se, w'araŋ kambe fargantey d'araŋ kanjey kaŋ jaŋ gaabi mo gaabandi.

¹³ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et lonkur ei väänaks jalga, vaid pigem saaks terveks.

¹³ Araŋ ma fondo kayyanteyaŋ te araŋ cey se, hala boro kaŋ go ga simbar ma si goori, amma a ma du baani.

¹⁴Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat,

¹⁴ Wa himma daŋ ka laakal kanay goray ceeci araŋ da boro kulu game ra. Wa hananyaŋ mo ceeci da himma kaŋ boro kulu si di Irikoy da bora sind'a.

¹⁵ja valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks,

¹⁵ Araŋ ma haggoy hala boro kulu ma si ye da banda Irikoy gomno se. A ma si te kaaji fotto ma zay ka fun k'araŋ kankam, ka boro boobo ziibandi.

¹⁶et keegi ei oleks hooraja ega ka kõlvatu nagu Eesav, kes üheainsa kõhutäie eest andis käest oma esmasünniõiguse.

¹⁶ Araŋ ma haggoy zina-teeri ma si bara araŋ ra, da boro kaŋ si Irikoy gana, danga Isuwa cine, nga kaŋ na nga hay-jinetara neera ŋwaari tu fo se.

¹⁷Te ju teate, et kui ta pärastpoole küll tahtis pärida õnnistust, tunnistati ta kõlbmatuks; ta ei leidnud meeleparanduseks kohta, ehk ta küll seda pisaratega otsis.

¹⁷ Zama araŋ ga bay kaŋ woodin banda baa kaŋ a ceeci nga ma albarka tubu, i wangu a se. Zama a mana du daama ka wo kaŋ te barmay, baa kaŋ a n'a ceeci nda mo-mundi.

¹⁸Teie ei ole astunud käega katsutava ja tules põleva mäe ligi, ei sünguse, ei pimeduse, ei raju,

¹⁸ Zama araŋ mana kaa tondi kuuko do, kaŋ gaa boro ga hin ka lamba, kaŋ gaa danji di. Araŋ mana kaa kubay, da kubay bi, da beene hirriyaŋ haw do,

¹⁹ei pasunahääle ega niisuguse kõne kõla juurde, mille kuuljad palusid, et sellele ei lisataks ühtegi sõna;

¹⁹ da hilli hẽeni, da sanni jinde. Jinda din mo, borey kaŋ yaŋ maa r'a ŋwaaray ka ne a ma si ye ka sanni fo tonton ngey se koyne.

²⁰sest nad ei suutnud kanda seda korraldust: 'Kui ka loom peaks puutuma mäe külge, siis visatagu ta kividega surnuks!';

²⁰ Zama a sandi i se i ma lordo gana kaŋ ne: «Baa da alman no ka lamba tondo gaa, i m'a catu ka wi da tondiyaŋ.»

²¹ja see vaatepilt oli nii õudne, et Mooses ütles: 'Ma olen kabuhirmus ja värisen!' -

²¹ Wo kaŋ te ga humburandi mo, hala Musa ne: «Ay humburu gumo kal ay go ga jijiri.»

²²vaid teie olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja kümnete tuhandete inglite juurde,

²² Amma araŋ kaa Sihiyona* tondo do, da Irikoy Fundikoono birno do kaŋ ga ti Urusalima*, beena wano, da malayka zambar-zambarey farhã marga do mo.

²³esikpoegade koguduse juurde, kes on kirja pandud taevas, ja Jumala, kõikide kohtumõistja juurde, ja täiuslikuks saanud õigete vaimude juurde,

²³ Araŋ kaa hay-jina marga kaŋ maayey go hantumante beena ra do. Araŋ kaa Irikoy do mo, kaŋ ga ti boro kulu ciitikwa. Araŋ kaa borey kaŋ ciya adilante _Irikoy jine|_ kaŋ i toonandi biyey do.

²⁴ja uue lepingu vahemehe Jeesuse juurde, ja piserdamisvere juurde, mis kõneleb paremini Aabeli verest.

²⁴ Araŋ kaa Yesu do mo, nga kaŋ ga ti alkawli tajo sasabandikwa. Araŋ kaa kuri say-sayyaŋo do kaŋ ga hari hannoyaŋ ci kaŋ bisa Habila sarga wano.

²⁵Vaadake, et teie ei tõrgu kõnelejat kuulamast! Sest kui ei pääsenud maa peal pakku need, kes tõrkusid kuulamast sõnatoojat, siis palju vähem pääseme meie, kui me pöörame selja temale, kes on taevaist.

²⁵ Wa haggoy fa, araŋ ma si wangu _Irikoy|_ kaŋ go ga salaŋ se. Zama nda borey kaŋ yaŋ wangu ka maa nga kaŋ kaseeti i gaa se ndunnya ra mana koma, sanku fa iri, d'iri ga banda bare nga kaŋ kaseetiyaŋo ga fun beena ra gaa.

²⁶Tollal pani tema hääl kõikuma maa, aga nüüd on ta tõotanud: 'Veel kord panen ma värisema mitte üksnes maa, vaid ka taeva!'

²⁶ Waato, a jinda no ka ndunnya zinjandi, amma sohõ a na alkawli sambu ka ne: «A cindi sorro folloŋ koyne, manti ganda hinne no ay ga zinji bo, amma hala nda beena mo.»

²⁷Sõnad 'veel kord' näitavad kõigutatavate kui loodud asjade muutumist, et püsiksid kõigutamatud.

²⁷ Sanno wo mo: «a cindi sorro folloŋ koyne», a ga cabe kaŋ hayey kaŋ i zinji, danga hayey kaŋ i taka nooya, i g'i kaa, zama hayey kaŋ si zinji ma goro.

²⁸Olgem siis tänulikud, et me saame kuningriigi, mis ei kõigu, ja teenigem seepärast Jumalat talle meelepäraselt allaheitlikkuse ja aukartusega;

²⁸ Woodin sabbay se binde, iri kaŋ yaŋ ga du koytaray kaŋ si zinji, iri ma iri saabuyaŋ cabe, kaŋ ra iri ga goy te kaŋ ga kaan Irikoy se. Iri m'a te da gaakuri nda humburkumay mo.

²⁹sest meie Jumal on neelav tuli!

²⁹ Zama iri Irikoyo ya danji kaŋ ga ŋwa no.