¹Kui Efraim kõneles, värisesid kõik, ta oli Iisraelis ülistatud; aga ta sai Baali pärast süüdlaseks ja pidi surema.

¹ Waato da Ifraymu ga salaŋ, i ga jijiri no. A na nga boŋ beerandi Israyla ra, Amma waato kaŋ a na taali te Baal sanno ra, kal a bu.

²Nüüd teevad nad edasi pattu ja valmistavad enestele hõbedast valatud kujud, ebajumalate kujud oma kujutluse järgi - kõik sepatöö. Nad ütlevad neile: 'Ohverdajad suudelgu vasikaid!'

² Sohõ mo i go ga zunubi te ka tonton ka koy jina, I go ga sooguyaŋ himandi yaŋ te ngey boŋ se da ngey nzarfu i fahamay boŋ, Tooruyaŋ nooya. I kulu, goney goyyaŋ no. Borey ga toorey ciine te ka ne: «Borey kaŋ yaŋ ga sarga, i ma handayzey sunsum.»

³Seepärast on nad nagu hommikune pilv, nagu kaste, mis varakult kaob, nagu aganad, mis rehealusest tuulatakse, nagu unkast tõusev suits.

³ Woodin se no i ga ciya danga susubay ra buuda cine, Danga harandaŋ kaŋ ga tara ka say, Danga karayaŋ gangani ra du kaŋ haw ga dira nd'a, Danga dullu mo kaŋ ga fun dullu fondo ra.

⁴Aga mina olen Issand, su Jumal, Egiptusemaalt alates; sa ei tohi tunda minu kõrval muud jumalat ja ei ole muud päästjat kui mina.

⁴ Kulu nda yaadin, ay no ga ti Rabbi ni Irikoyo, Za waato kaŋ ni go Misira laabo ra. Ni ma si Irikoy fo bay mo, kala ay, Zama faabako kulu si no, kala ay.

⁵Mina hoidsin sind kõrbes, palaval ja põuasel maal.

⁵ Ay na ni saajaw saajo ra, koogay laabo ra.

⁶Kui nad käisid karjas, sai nende kõht täis; kui nende kõht sai täis, läks nende süda ülbeks - sellepärast nad unustasid minu.

⁶ Mate kaŋ i kuru, yaadin cine no i kungu. Kaŋ i kungu mo i boŋey beeri, Woodin sabbay se no i dinya ay.

⁷Aga minust sai neile otsekui noor lõvi, ma luuran tee ääres nagu panter.

⁷ Woodin se no ay ga ciya i se danga muusu beeri, Danga mari kaŋ go ga gum fondo me gaa.

⁸Ma tulen neile kallale nagu karu, kellelt on röövitud pojad, ja ma rebestan nende rinnakorvi; nagu emalõvi sööb neid seal ja metsloomad kisuvad nad lõhki.

⁸ Danga urs* kaŋ i n'a izey sambu, Yaadin cine no ay g'i kar. Ay g'i gandey kortu kala binayzey gaa, K'i ŋwa mo danga muusu beeri nya cine, Danga mate kaŋ cine ganji hamey g'i tooru-tooru.

⁹See on su hukutanud, Iisrael, et sa olid minu, oma abi vastu.

⁹ Ya Israyla, ni halaci! Za kaŋ ni gaaba nda ay, Ay kaŋ ay bumbo no ga ti ni gaakwa.

¹⁰Kus on siis su kuningas, kes päästaks sind kõigis su linnades, ja kus on su kohtumõistjad, kelle kohta sa ütlesid: 'Anna mulle kuningas ja vürste!'?

¹⁰ Man gaa ni bonkoono kaŋ ga ni faaba ni kwaarey kulu ra? Man no ni jine borey mo go, Kaŋ yaŋ ni ne i boŋ: «Ay no bonkooni da mayraykoyyaŋ mo»?

¹¹Oma vihas ma annan sulle kuninga ja oma raevus ma võtan ta ära.

¹¹ Ay na ni no bonkooni ay futa ra, Ay n'a kaa mo ay futay beero ra.

¹²Efraimi süütegu on kokku seotud, tema patt on tallele pandud.

¹² Ifraymu goy laala go kunsumante, A zunubo mo go jisante.

¹³Tema pärast tulevad sünnitusvalud: ta on mõistmatu laps, sest ta ei asu õigel ajal emakasuudmesse.

¹³ Hay-zaŋay zumbu a boŋ. Nga wo ize aru no kaŋ sinda laakal, Zama alwaato to a ma si tonton ka gay ize fattayaŋo do.

¹⁴Kas peaksin nad vabastama põrgu käest? Kas peaksin nad lunastama surmast? Surm, kus on su okkad? Põrguhaud, kus on su astel? Kaastunne on peidus mu silme eest.

¹⁴ Ay g'i faaba Alaahara hino gaa. Ay g'i fansa mo buuyaŋ gaa. Ya buuyaŋ, man ni balaawey go? Ya Alaahara, man ni halaciyaŋo go? Barmayyaŋ si no ay do.

¹⁵Kuigi ta vendade keskel kannab vilja, tõuseb idatuul, tõuseb kõrbest Issanda tuul: tema kaev kuivab ja allikas taheneb; temalt riisutakse ta varandus, kõik ta väärtasjad.

¹⁵ Baa day kaŋ a izey baa nga nya-izey game ra, Kulu nda yaadin wayna funay hawo ga kaa. Rabbi funsuyaŋo kaŋ ga fun saajo ra nooya. Ifraymu hari-mwa mo, hawo g'a haro haŋ ka ban, A dayo mo ga koogu. A g'a jisiri nd'a jinay hanno kulu ku.

¹⁶ Samariya ga nga alhakko jare. Za kaŋ a murte nga Irikoyo gaa, Takuba g'a borey zeeri. Ibarey g'i attaciriyey mumuru. I g'i wayboro gundekoyey mo kortu.