Estonian

Zarma

Isaiah

14

1Issand halastab Jaakobi peale, valib taas Iisraeli ja asustab nad nende oma maale; võõradki seltsivad nendega ja liituvad Jaakobi sooga.
1 Zama Rabbi ga bakar Yakuba banda se, A ga ye ka Israyla suuban, A g'i yeti ngey laabo ra koyne. Yawey mo ga ngey boŋ margu nd'ey, I ga dabu Yakuba dumo gaa no.
2Ja rahvad võtavad nad ning toovad nad nende pärispaika; aga Iisraeli sugu teeb nad Issanda pinnal enesele sulaseiks ja teenijaiks: nad võtavad vangi oma vangistajad ja valitsevad oma rõhujate üle.
2 Dumey cindey mo ga Yakuba banda sambu ka ye nd'ey ngey nango ra. Israyla dumo mo ga ngey kwaarey tubu Rabbi laabo ra, Yawey ga ciya i se bannya nda koŋŋa yaŋ. Borey kaŋ goro ka Israyla may waato, Israyla ga ye k'i may. Borey kaŋ yaŋ n'i kankam waato mo, I ga ye k'i may.
3Ja sel päeval, kui Issand annab sulle rahu vaevast ja ahistusest ning raskest tööst, mida sa pidid tegema,
3 A ga ciya mo Rabbi ga ni no fulanzamay ni bine sara da ni taabo, da ni tamtara gaa, wo kaŋ Babila dake ni boŋ.
4hakkad sa laulma seda pilkelaulu Paabeli kuningast ja ütled: Kuidas on siis nüüd kallaletung lakanud, rõhumisele lõpp tulnud?
4 Han din hane mo ni ga yaasay woone dake Babila bonkoono gaa ka ne: Guna mate kaŋ kankamandikwa kokor d'a! Mate kaŋ a futa ban d'a.
5Issand on katki murdnud õelate kepi, võimutsejate vitsa,
5 Rabbi na boro laaley goobo ceeri, Kaŋ ga ti mayraykoyey sarjilla.
6mis lõi rahvaid raevus lõppemata löökidega, mis rahvusi valitses vihas lakkamatu jälitusega.
6 A soobay ka dumey kar nga futa ra, A na ndunnya dumey may mo da futay da kankami kaŋ sinda boro kaŋ g'a ganji.
7Kogu maa tõmbab hinge, puhkab, nad rõkatavad rõõmust.
7 Ndunnya kulu goono ga goro kaŋ sinda fitina, kala laakal kanay. I ga tun da farhã dooni mo.
8Sinust tunnevad rõõmu ka küpressid ja Liibanoni seedrid: 'Sest ajast, kui sa lamad maas, ei tule keegi meid raiuma!'
8 Oho, sipres* tuurey ga farhã nin, Babila bonkoono boŋ, Liban ra sedre* nyaŋey goono ga ne: «Za kaŋ i na ni zeeri, Beeriko fo mana cindi kaŋ ga tun iri gaa.»
9Surmavald all on liikvel sinu pärast, et võtta vastu su tulekut: ta äratab sinu pärast surnute vaimud, kõik maa juhid, laseb nende aujärgedelt tõusta kõik rahvaste kuningad.
9 Alaahara nyooti ganda ni sabbay se, A ma ni kubay waati kaŋ ni to noodin. A ga Refayimey* biyey tunandi ni sabbay se, Ngey da ndunnya boro beerey kulu. Ndunnya dumey bonkooney kulu, Alaahara g'i tunandi i ma zumbu ngey kargey boŋ.
10Need kõik kostavad ja ütlevad sulle: 'Sinagi oled jäänud jõuetuks nagu meie, oled saanud meie sarnaseks!'
10 I kulu ga tu ni se ka ne: «Ni mo, ni ciya londibuuno sanda iri cine, wala? Ni ciya iri himandi nooya, wala?»
11Alla surmavalda on tõugatud su kõrkus, su naablite helinad; su alla on laotatud ussikesi ja sind katavad vaglad.
11 Ni koytaray darza zumbu hala Alaahara, Hala nda ni tubaley* hẽeney kulu. Nooniyaŋ go ni cire ga daaru, Nooniyaŋ mo ga ni daabu.
12Kuidas sa ometi oled alla langenud taevast, helkjas hommikutäht, koidiku poeg, tükkidena paisatud maha, rahvaste alistaja?
12 Ya nin, handariya darzakoy, mo boyaŋ ize aro, Nin neeya ka fun beene ka kaŋ. Nin, ndunnya dumey kaynandikwa, I ga ni zeeri hala ganda.
13Sina ütlesid oma südames: 'Mina tõusen taevasse, kõrgemale kui Jumala tähed tõstan ma oma aujärje ja istun kogunemismäele kaugel põhjamaal.
13 Zama ni bina ra no ni ne: «Hala beene no ay ga kaaru, Ay g'ay karga beerandi no Irikoy handariyayzey boŋ, Ay ga goro jama marga tondo boŋ, Hala yongo azawa kamba me.
14Ma lähen üles pilvede kõrgustikele, ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks.'
14 Ay ma kaaru noodin beene hirriyaŋ beerey boŋ, Ay m'ay boŋ ciya Beeray-Beeri-Koyo cine.»
15Aga sind tõugati alla surmavalda, kõige sügavamasse hauda.
15 Amma hala Alaahara no i ga zulli nda nin, Ka konda nin hala guuso citi.
16Kes sind nägid, silmitsevad sind, vaatavad sind üksisilmi: 'Kas see on mees, kes pani maa värisema, kuningriigid vabisema,
16 Borey kaŋ di nin ga mo daaru ni gaa, I ma laakal kulu ye ni gaa ka ne: «E! Manti nga no, bora kaŋ doona ka laabo jijirandi ka mayrayey zinji-zinji?
17kes tegi ilmamaa kõrbe sarnaseks ja kiskus maha selle linnad, kes ei lasknud oma vange koju?'
17 Manti nga no ka ndunnya himandi sanda saaji cine ka gallu beerey zeeri, Kaŋ mana nga tamtaray izey taŋ i ma ye ngey kwaara, wala?»
18Kõik rahvaste kuningad magavad auga, igaüks oma hauakambris,
18 Ndunnya dumey bonkooney kulu, oho, i kulu, Darza ra no i ga kani, boro kulu nga saara ra.
19sina aga oled nagu põlatud oks, eemale heidetud oma hauast, kaetud tapetutega, mõõgaga läbipistetutega, kes paisatakse alla kivimurdu purukstallatud laibana.
19 Amma nin wo, i na ni furu zaati no ya-haray ni saara banda, Sanda tuuri kambe kaŋ i ga dond'a cine. I na ni daabu nda buukoyaŋ kaŋ wongu n'i gundey fun da takuba, Kaŋ yaŋ goono ga zulli ka koy guuso ra tondey do, Sanda buuko kaŋ ce ga taamu-taamu cine.
20Sina ei ühine nendega hauas, sest sa oled hävitanud oma maa, tapnud oma rahva. Iialgi enam ei nimetata kurjategijate sugu.
20 Nin d'ey si margu ka goro saaray ra, Zama ni na ni laabo halaci, Ni na ni talkey wi mo. Laala goy-teekoy banda, i ma si i maa ce hal abada.
21Valmistage tema laste jaoks tapapink nende vanemate süü pärast, et nad ei tõuseks ega vallutaks maad ega täidaks ilmamaad linnadega.
21 W'i izey soola wiyaŋ se, i baabey laala sabbay se. I ma si tun ka laabo ŋwa, I ma si ndunnya fando toonandi nda gallu beeri yaŋ mo.
22Mina tõusen nende vastu, ütleb vägede Issand, ja ma kaotan Paabeli nime ja jäägi, järglased ja järelkasvu, ütleb Issand.
22 Ay bumbo mo, ay ga tun ka gaaba nd'ey. Yaadin no Rabbi Kundeykoyo ci. Ay ma Babila maa nd'a cindo tuusu, Ize aru da haama kulu. Yaadin no Rabbi ci.
23Ma teen ta siilide omandiks ja roolaugasteks, ja ma pühin ta ära hävitusluuaga, ütleb vägede Issand.
23 Ay ga Babila ciya kuunu nangoray, Da hari bangu-bangu yaŋ. Ay m'a haabu mo nda halaciyaŋ haabirji, Yaadin no Rabbi Kundeykoyo ci.
24Vägede Issand on vandunud, öeldes: Tõesti, nagu ma olen mõelnud, nõnda sünnib, ja see, mida ma olen kavatsenud, läheb korda:
24 Rabbi Kundeykoyo ze ka ne: Daahir, mate kaŋ ay soola, woodin no ga te. Mate kaŋ cine ay waadu mo, yaadin no a ga kay.
25ma murran Assuri oma maal ja tallan teda oma mägedel; siis on nad tema ikkest lahti ja tema koorem võetakse nende õlgadelt.
25 Ay ga Assiriya ceeri ay laabo ra. Ay tondi kuukey boŋ mo no ay g'a taamu-taamu. Gaa no a calo ga fun ay jama jinde bandey gaa, A tiŋa mo ga zumbu ka fun i jasey boŋ.
26See on nõu, peetud kogu maa kohta, ja see on käsi, sirutatud kõigi rahvaste kohale.
26 Waadu nooya kaŋ ay waadu ndunnya kulu se, Kambe mo nooya kaŋ go sambante ndunnya dumey kulu boŋ.
27Sest vägede Issand on võtnud nõuks, kes teeb selle tühjaks? Tema käsi on välja sirutatud, kes pöörab selle tagasi?
27 Zama Rabbi Kundeykoyo no k'a waadu, May binde no g'a ganji? A kambe go sambante mo, may binde no g'a bare?
28Kuningas Aahase surma-aastal sündis see ennustus:
28 Jiiro kaŋ ra bonkoono Ahaz bu no annabitaray sanni woone wo kaa:
29Ära rõõmusta, sina Vilistimaa, et murtud on vits, mis sind lõi! Sest mao juure seest tuleb välja rästik ja tema vili on lendav madu.
29 Ya Filistiya, araŋ kulu, Ma si farhã ka ne, way, «Goobo kaŋ n'iri kar din ceeri.» Zama gondi kaajo gaa no gazama ga fatta, Gazama hayyaŋ mo ga hima gondi futo kaŋ ga zuru danga mali cine.
30Siis karjatatakse viletsate esmikuid ja vaesed magavad muretult; aga sinu juure ma suretan näljaga ja su jääk tapetakse.
30 Talka ize hay-jina ga du ŋwaari, Jaŋaykoy mo ga kani baani samay. Amma a ga ni kaajo wi da haray, Ni waney kaŋ cindi mo, hara g'i wi.
31Ulu, värav, kisenda, linn! Vabise, kogu Vilistimaa, sest põhja poolt tuleb suits ja keegi tema väehulkades ei jää teistest maha.
31 Ya nin faada meyo, ma wurru! Ya gallo, ma kaati nda jinde beeri! Ya Filistiya, araŋ kulu, araŋ kar ka say. Zama azawa kambe haray no dullu goono ga fun, Boro fo mo si no kaŋ ga fatta sasara ra.
32Ja mida vastata paganate saadikuile? Seda, et Issand on rajanud Siioni ja seal leiavad varju tema rahva vaevatud.
32 Tuyaŋ fo dumi no i ga yeti dumo din diyey se? To. Rabbi no ka Sihiyona sinji. A jama ra borey kaŋ yaŋ di kankami mo ga du koruyaŋ do a ra.