¹Sel päeval nuhtleb Issand oma terava, suure ja tugeva mõõgaga Leviatanit, põgenevat madu, ja Leviatanit, keerdunud madu, ja tapab meres oleva lohe.

¹ Han din binde Rabbi ga nga takuba kaana, kaŋ ga warga, kaŋ ga beeri mo sambu. A ga Lebiyatan* ciiti, gondo kaŋ ga zuru, Kaŋ ga ti Lebiyatan din kaŋ ga diraw siiro te. A ga teeku ham bambata din wi.

²Selsamal päeval öeldakse: 'Tore viinamägi, laulge sellest vastastikku!'

² Zaaro din ra Wa doon reyzin nya kali hanna se.

³Mina, Issand, olen selle valvur, ma kastan seda igal hetkel, ma valvan öösel ja päeval, et sellele kahju ei tehtaks.

³ Ay, Rabbi no g'a kuru. Ay g'a haŋandi waati kulu Ay g'a haggoy cin da zaari zama boro fo ma si hasaraw te a se.

⁴Viha mul enam ei ole. Ent oleks mul tarvis võidelda kibuvitste ja ohakatega, ma astuksin neile vastu, süütaksin kõik põlema.

⁴ Futay fo si no ay do. Da day tuuri karjikoy da karji nyaŋey goono ga gaaba nda ay wongu ra, Kulu ay g'i taamu-taamu, ay m'i ton sahãadin.

⁵Või olgu siis, et haaratakse kinni minu kaitsest, tehakse minuga rahu - jah, minuga tehakse rahu.

⁵ Kala Yakuba ma de ay gaabo gaa, Zama nga ma sabayaŋ ceeci ay gaa. Oho, kal a ma sabayaŋ ceeci ay gaa.

⁶Tulevasil päevil juurdub Jaakob, Iisrael õitseb ning haljendab ja maailm on täis vilja.

⁶ Jirbey kaŋ ga kaa ra Yakuba ma tilam. Israyla ga boosu ka te zaymi taji ka ndunnya kulu toonandi da tuur'izeyaŋ.

⁷Ons ta teda löönud, nõnda nagu ta lõi tema lööjat, või teda tapnud, nõnda nagu tapeti tema tapjad?

⁷ Rabbi na Israyla kar sanda mate kaŋ cine a n'a karkoy kar no? Wala mo, a n'a wi wiyaŋo kaŋ dumi a na afooyaŋ wi no?

⁸Mõõt mõõdu vastu! Ta lahendas temaga asja teda maapakku saates: ta pühkis ta ära oma tugeva rajuiiliga idatuule päeval.

⁸ Day, waati kaŋ ni n'a gaaray k'a sallama, Ni go ga yanje nd'a no. Rabbi funsuyaŋ korna no a n'i gaaray d'a wayna funay hawo zaaro ra.

⁹Seepärast lepitatakse Jaakobi süü nõnda, ja niisugune olgu tema patukustutuse täielik vili: ta peab tegema kõik altarikivid pihustatud lubjakivide sarnaseks; ei tohi tõusta viljakustulpi ega suitsutussambaid.

⁹ Woodin binde, goojiyaŋo no a ga laala yaafa ka kaa Yakuba gaa d'a. Woone mo ga ti a zunubey tuusuyaŋo nafa kulu: D'a na sargay feema tondey kulu ciya sanda naaneeri tondi bagu-bagante yaŋ, Wayboro himandi bundu toorey da wayno himandi waney mo si ye ka goro kayante koyne.

¹⁰Jah, kindel linn jääb üksi, tühjaks ja mahajäetud karjamaaks, kõrbe sarnaseks. Seal käib vasikas karjas, lebab seal ja näsib paljaks selle raod.

¹⁰ Zama gallu birnikoyo go ga goro nda faaji. Nangoray no kaŋ i naŋ, I n'a furu mo, sanda saaji cine. Noodin no handayze ga kuru, noodin mo no a ga kani, A ma tuuri kambey ŋwa ka ban.

¹¹Kui selle oksad on kuivanud, siis murtakse need; naised tulevad, teevad nendega tuld. Sest see ei ole mõistlik rahvas: seepärast ta Looja ei halasta tema peale ja ta kujundaja ei anna temale armu.

¹¹ Da tuuri kambey koogu, Borey g'i ceeri ka kaa. Wayborey ga kaa ka danji funsu nd'ey. Zama jama no kaŋ sinda fahamay. Woodin se no i Teekwa si bakar i se, I Takakwa si gomni kulu cabe i se.

¹²Ja sel päeval sünnib, et Issand rabab viljapäid Frati jõest Egiptuseojani, ja teid, Iisraeli lapsed, korjatakse ükshaaval kokku.

¹² A ga ciya mo, han din hane Rabbi ga nga karayaŋo sintin za Ufratis isa gaa, kal a ma koy Misira gooro gaa. Ya araŋ Israyla izey, a g'araŋ margu afo-fo.

¹³Sel päeval puhutakse suurt sarve ja niihästi need, kes olid kadunud Assurimaale, kui ka need, kes olid pillutatud Egiptusemaale, tulevad ja kummardavad Issandat Jeruusalemmas pühal mäel.

¹³ A ga ciya mo han din hane, Rabbi ga hilli beeri kar. Darantey kaŋ go Assiriya laabo ra, da furantey kaŋ go Misira laabo ra ga fatta ka kaa ka sududuyaŋ te Rabbi se tondi hananta boŋ Urusalima ra.