¹Sel päeval haaravad seitse naist kinni ühest mehest, öeldes: 'Me sööme omaenese leiba ja kanname omaenese riideid, kui meid ainult hüütaks sinu nime järgi. Võta ära meie teotus!'

¹ Han din hane wayboro iyye ga alboro folloŋ di ka ne a se: «Iri g'iri boŋ ŋwaayandi, iri g'iri boŋ bankaaray mo. Kala ni ma naŋ day i m'iri ce da ni maa. M'iri wowo hibandi ka kaa iri gaa yaadin cine.»

²Sel päeval on Issanda võsu iluks ja auks, ning maa vili on uhkuseks ja ehteks Iisraeli pääsenuile.

² Zaaro din ra no Rabbi Tuuri Kamba ga ciya diyaŋ hanno da darza hari borey kaŋ yaŋ ga fun kambe Israyla ra se. Laabu albarka mo ga ciya darza hari da taalam jinay borey kaŋ yaŋ ga fun kambe Israyla ra se.

³Ja kes Siionis alles jääb ning Jeruusalemmas järele jääb, seda hüütakse pühaks, igaühte, kes Jeruusalemmas on eluks kirja pandud,

³ Saaya kaŋ cine Koy Beero na Sihiyona ize wayey kazaamatara nyun ka ban, a na Urusalima kuro mo lele a bindo ra ciitiyaŋ biya* da tonyaŋ biya do, kal a ma ciya boro kaŋ cindi Sihiyona ra, da boro kaŋ cindi Urusalima ra, i ga ne i se hananteyaŋ, sanda i afo kulu kaŋ Irikoy hantum Urusalima fundikooney ra.

⁴siis kui Issand on ära pesnud Siioni tütarde saasta ja uhtunud Jeruusalemmast ta veresüü kohtu- ning põletusvaimuga.

⁵ Gaa no Sihiyona tondo kulu boŋ, d'a margey nango boŋ, Rabbi ga dullu buru taka zaari sance. Cin mo danji beela kaŋ ga kaari ga bangay, zama darza kulu boŋ no a ga daabiri fo daaru.

⁵Ja Issand loob kogu Siioni mäe asukoha ning sealse kogunemispaiga kohale pilve päevaks ning suitsu ja leekiva tulepaistuse ööseks, sest kõige kohale asub auhiilgus kaitsevarjuks.

⁶ A ga te tanda zaari zama boro ma du bi wayna konno se; a ga te tuguyaŋ do, da koruyaŋ do mo, haw bambata da beene hari se.

⁶Ja katus on varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.