¹Kuulge mind, õigluse nõudjad, Issanda otsijad! Vaadake kaljut, mille küljest te olete raiutud, ja kaevuauku, kust olete välja kaevatud.

¹ Ya araŋ kaŋ ga adilitaray gana, Ya araŋ, Rabbi ceecikoy, wa hanga jeeri ay se. Wa tondo guna, naŋ kaŋ a n'araŋ jabu ka kaa, Laabo guusuyaŋo mo kaŋ ra a n'araŋ fansi ka kaa.

²Vaadake Aabrahami, oma isa, ja Saarat, kes teid sünnitas. Kui ta alles üksi oli, kutsusin ma tema ja ma õnnistasin teda ning tegin ta paljuks.

² Wa guna araŋ kaayo Ibrahim da Saharatu kaŋ n'araŋ hay. Zama saaya kaŋ Ibrahim go nga hinne ay n'a ce, Ay n'a albarkandi ka naŋ a ma baa mo.

³Sest Issand trööstib Siionit, trööstib kõiki selle varemeid; ta teeb selle kõrbe otsekui Eedeniks ja lagendikud Issanda rohuaia sarnaseks. Seal on lusti ja rõõmu, tänulaulu ja pillihäält.

³ Haciika Rabbi ga Sihiyona bina yeenandi, A g'a kurmey kulu kunfa. A g'a saajo ciya sanda Eden cine, A g'a taasi beerey mo ciya sanda Rabbi kalo cine. Farhã da bine kaani no i ga gar a ra, Da saabuyaŋ da sifaw dooni jinde.

⁴Pane mind tähele, mu rahvas, mu hõimud, kuulake mind! Sest minult lähtub Seadus ja mu õigus rahvaile valguseks.

⁴ Ya ay jama, wa hangan ka maa ay se. Ya nin ay kunda, ma hanga jeeri ay se, Zama asariya ga fun ay do, Ay g'ay cimi ciito sinji a ma ciya kaari dumey se.

⁵Äkitselt ligineb mu õiglus, ilmub mu pääste ja mu käsivarred mõistavad rahvaile kohut: mind ootavad saared ja loodavad mu käsivarre peale.

⁵ Ay adilitara ga maan, ay faaba fatta, Ay kambey mo ga ciiti jamayaŋ se. Teeku me gaa laabey g'ay batu, Ay kamba gaa no i ga beeje sinji.

⁶Tõstke oma silmad taeva poole ja vaadake alla maa peale; sest taevad haihtuvad kui suits ja maa kulub nagu kuub, selle elanikud surevad otsekui sääsed. Aga minu pääste jääb igavesti ja minu õiglus ei lõpe.

⁶ W'araŋ boŋ sambu ka beena guna, Araŋ ma ndunnya mo guna ganda. Zama beeney ga say ka daray sanda dullu cine, Ganda mo ga zeen sanda kwaay cine, A ra gorokoy mo ga bu yaadin cine. Amma ay faaba ga tabbat hal abada, Ay adilitara mo si barmay.

⁷Kuulge mind, õigusetundjad, rahvas, kelle südames on mu Seadus! Ärge kartke inimeste laimu ja ärge ehmuge nende sõimust!

⁷ Ya araŋ adilitaray baykoy, Araŋ kaŋ biney ra ay asariya go, Wa hanga jeeri ay se. Wa si humburu borey wowo, Wa si naŋ mo i alaasiray booba ma hin araŋ.

⁸Sest neid sööb riidekoi nagu riiet, neid sööb villakoi nagu villa. Aga minu õiglus jääb igavesti ja mu pääste põlvest põlve.

⁸ Zama naana-baano g'i ŋwa sanda kwaay cine, Nooni g'i ŋwa mo sanda feeji hamni silli. Amma ay adilitara ga duumi hal abada, Ay faaba mo ga duumi hala zamaney kulu me.

⁹Ärka, ärka, ehi ennast jõuga, Issanda käsivars! Ärka nagu muistseil päevil, endiste põlvede ajal! Eks olnud sina see, kes purustas Rahabi, kes torkas läbi merelohe?

⁹ Ya Rabbi kamba, ma mo hay, ma mo hay, Ma gaabi daŋ sanda bankaaray cine. Ma mo hay sanda doŋ jirbey ra cine, Doŋ borey zamaney wano. Wala manti nin no ka Rahab beeri-beeri ka teeku ham beero gooru-gooru mo?

¹⁰Eks olnud sina see, kes kuivatas mere, suure sügavuse veed, kes tegi teeks meresügavikud, lunastatuile läbitavaks?

¹⁰ Wala manti nin no ka teeko koogandi, Kaŋ ga ti guusuyaŋ bambata harey, Ni na teeku guusuyaŋey ciya fondo mo hala fansantey ma daŋandi?

¹¹Ja Issanda lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates. Nende pea kohal on igavene rõõm, rõõm ja ilutsemine valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära.

¹¹ Rabbi wane fansantey mo ga ye ka kaa. Dooni no i ga kaa d'a Sihiyona, Bine kaani kaŋ ga duumi ga goro i boŋ. I ga du bine kaani da farhã, Bine jisiyaŋ da durayyaŋ mo ga zuru.

¹²Mina, mina olen see, kes teid trööstib! Kes oled sina, et sa kardad surelikke inimesi, inimlapsi, kes on nagu rohi,

¹² Ay no, ay bumbo no g'araŋ bine yeenandi. Nin no may kaŋ ga humburu Adam-ize kaŋ ga bu? Ni ga humburu boro ize kaŋ ga ciya sanda subu cine no?

¹³ja unustad Issanda, kes sind on teinud, kes on laotanud taeva ja rajanud maa, ja värised alati, iga päev, rõhuja viha ees, kui ta valmistub hävitama? Aga kus on nüüd rõhuja viha?

¹³ Hala ni ma dinya Rabbi ni Takakwa, Nga kaŋ na beeney salle ka ndunnya tiksey mo sinji. Zaari me-a-me ni goono ga humburu kankamandikwa futa duumi, Waati kaŋ a ga soola nga ma halaciyaŋ te. Man gaa binde no kankamandikwa futa go?

¹⁴Varsti vabastatakse aheldatu: ta ei sure vangiauku, tema leib ei lõpe.

¹⁴ Boro kaŋ go tamtaray ra ga fun kambe nda waasi. A si bu kasu ra, a si jaŋ ŋwaari mo.

¹⁵Sest mina olen Issand, su Jumal, kes liigutab merd ja paneb lained kohisema, kelle nimi on vägede Issand.

¹⁵ Zama ay no, Rabbi ni Irikoyo, Kaŋ ga teeku tunandi hal a bonday beerey ma kosongu, Rabbi Kundeykoyo no ga ti ay maa.

¹⁶Ja ma panin oma sõnad sulle suhu, ma peitsin sind oma käe varju alla, et võlvida taevas ja rajada maa, ja et öelda Siionile: 'Sina oled mu rahvas.'

¹⁶ Ay n'ay sanney daŋ ni meyo ra, Ay na ni tugu mo ay kambe faata biyo ra, Zama ay ma beeney tabbatandi, Ay ma ndunnya tiksey mo sinji. Ay ma ne Sihiyona mo se: «Nin no ga ti ay jama.»

¹⁷Ärka, ärka, tõuse üles, Jeruusalemm, kes oled joonud Issanda käest tema viha karika, oled joonud tilgatuks uimastuse peekri!

¹⁷ Ma mo hay, ma mo hay! Ya nin Urusalima, ma tun ka kay. Nin kaŋ na Rabbi futay gaasiya haŋ a kambe ra, Ni na teeniyaŋ gaasiya haŋ ka to hala zambo gaa.

¹⁸Ei olnud tal talutajat ühestki oma sünnitatud lapsest, ega haaranud tal käest kinni mitte ükski tema kasvatatud laps.

¹⁸ Urusalima sinda candiko ize arey kulu kaŋ yaŋ a hay ra. Ize arey kulu kaŋ yaŋ a biiri ra mo, A jaŋ boro kaŋ g'a kambe candi.

¹⁹Need kaks paari said sulle osaks - kes tunneb sulle kaasa? - rüüstamine ja hävitus, nälg ja mõõk - kes olen mina, et sind trööstiksin?

¹⁹ Hari hinka woone yaŋ wo du nin, May no ga baray ni se? Alandaaba nda halaciyaŋ da haray da takuba no du nin. May mo no ga ni kunfa da manti ay?

²⁰Igal tänavanurgal lamasid su lapsed oimetult, otsekui metskitsed püügivõrgus, löödud Issanda vihast, su Jumala sõitlusest.

²⁰ Ni ize arey yangala, I go ga kani kwaara fondey kulu ra sanda jeeri kaŋ gata di. I kungu nda Rabbi dukuro kaŋ ga ti ni Irikoyo kaseetiyaŋo.

²¹Seepärast kuule ometi seda, sa vilets, kes oled joobnud, aga mitte veinist:

²¹ Woodin sabbay se, ya nin waybora kaŋ taabi, Nin kaŋ bugu manti da duvan, ma maa woone.

²²nõnda ütleb su Issand, Issand, su Jumal, kes riidleb oma rahva eest: Vaata, ma võtan su käest uimastuse karika, oma viha peekri - seda ei ole sul enam vaja juua.

²² Yaa no Rabbi ni Koyo ci, Ni Irikoyo nooya, nga kaŋ ga nga jama fansa sambu. A ne: «A go, ay na ni teeniyaŋ gaasiya ta ni kamba ra, Kaŋ ga ti ay futay gaaso. Ni si ye k'a haŋ koyne.

²³Ja ma annan selle kätte su piinajaile, kes ütlesid sulle: 'Kummarda, et saaksime sinust üle käia!' Sa andsidki oma selja maaks ja käijatele tänavaks.

²³ Amma ay g'a daŋ borey kaŋ goono ga ni taabandi yaŋ din kambe ra, ngey kaŋ yaŋ ne ni fundo se: ‹Ma kani ganda zama iri ma taamu ka bisa.› Hala ni na ni banda daaro ciya sanda laabu, Ni n'a ciya sanda fondo mo borey kaŋ g'a daaru se.»