¹Kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars?

¹ May no k'iri baaro cimandi? May se mo no Rabbi kamba bangay?

²Sest ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast. Ei olnud tal kuju ega ilu, et teda vaadata, ega olnud tal välimust, et teda ihaldada.

² Zama Rabbi tamo ga beeri a jine sanda zaymi taji, Sanda kaaji kaŋ ga fun laabu kogo ra. A sinda himandi hanno fo, a gunayaŋ mo si kaan. Waati kaŋ iri n'a guna a sinda boori fo nga gaa kaŋ ga naŋ iri ma ba r'a.

³Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast.

³ A ciya donda-caray hari, furuyaŋ hari no borey se. Bine saraykoy no kaŋ doona doori, I dond'a sanda boro kaŋ gaa borey na mo kaa, Iri mo man'a himandi hay kulu.

⁴Ent tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja vaevatuks.

⁴ Daahir iri doorey ciya a se jaraw, A n'iri bine sarayey sambu mo. Amma iri n'a lasaabu sanda karante, Irikoy goobo baa, taabi hanko no.

⁵Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.

⁵ Amma iri murteyaŋey sabbay se no a maray, A mortu iri zunubey sabbay se, Goojiyaŋo kaŋ ga kande iri se laakal kanay go a boŋ, A goobu haŋyaŋo mo na iri no baani.

⁶Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale.

⁶ Iri go sanda feejiyaŋ kaŋ daray, Iri boro kulu kamba ka nga boŋ fonda gana. Rabbi mo n'iri zunubey kulu dake a boŋ.

⁷Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud.

⁷ I n'a gurzugandi k'a taabandi, Kulu nda yaadin a mana nga meyo fiti. Sanda feej'ize kaŋ i ga konda ka wi, Wala sanda feeji nya kaŋ go ga dangay nga hamni hõsekoy jine, Yaadin cine no a mana nga meyo fiti.

⁸Surve ja kohtu läbi võeti ta ära, kes tema sugupõlvest mõtles sellele, et ta lõigati ära elavate maalt, ja teda tabas surm mu rahva üleastumise pärast?

⁸ Kankami da cimi ciiti jaŋay no i daŋ k'a hibandi. A zamana borey ra binde, May no ka lasaabu ka bay kaŋ i n'a waasu ka kaa fundikooney laabo ra? May no ka lasaabu kaŋ ay jama murteyaŋey sabbay se no i n'a kar.

⁹Temale anti haud õelate juurde, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus.

⁹ A na nga saara suuban boro laaley banda, nga nda arzakante mo ka margu nga buuyaŋo ra, Baa kaŋ a mana toonye te, Gulinci mo si no a meyo ra.

¹⁰Aga Issand arvas heaks teda alandada haigustega. Kui ta iseenese on andnud süüohvriks, saab ta näha tulevast sugu, ta elab kaua ja Issanda tahe teostub tema läbi.

¹⁰ Amma a kaan Rabbi se nga m'a maray, A na azaaba dake a boŋ. Waati kaŋ a g'a fundo ciya sargay zunubi se, A ga di nga bandey, a ga nga jirbey kuukandi, Rabbi miila mo ga te albarka a kambe ra.

¹¹Pärast oma hingevaeva saab ta näha valgust ja rahuldust tunda; oma tarkusega teeb mu õiglane sulane paljusid õigeks, sest ta kannab nende patusüüd.

¹¹ A ga di nga fundo taabo nafa ka ne a wasa, Ay tam adilanta ga boro boobo adilandi zama i n'a bay se, A g'i zunubey sambu mo.

¹²Sellepärast ma annan temale osa paljude hulgas ja ta jagab vägevatega saaki, sest ta tühjendas oma hinge surmani ja ta arvati üleastujate hulka; tema aga kandis paljude pattu ja seisis üleastujate eest.

¹² Woodin sabbay se no ay g'a no nga baa boro beerey banda. A ga arzaka fay mo gaabikooney banda. Zama a na nga fundo nooyandi hal a to buuyaŋ gaa. I n'a lasaabu taali-teerey banda, Kulu nda yaadin a na boro boobo zunubi jare, A gaara mo taali-teerey se.