¹Jaakobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane, saadab tervitusi kaheteistkümnele hajali asuvale suguharule.

¹ Ay, Yakuba, ay ya Irikoy da Rabbi Yesu Almasihu bannya no. Ay go ga tira wo hantum dumi way cindi hinka se kaŋ yaŋ go say-sayante ndunnya ra. Ay go g'araŋ fo.

²Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse,

² Ay nya-izey, waati kaŋ taabi waani-waani du araŋ, araŋ m'a lasaabu farhã toonante,

³kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks.

³ zama araŋ ga bay kaŋ araŋ cimbeero gosiyaŋ ga kande suuru.

⁴Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka.

⁴ Wa naŋ suuro ma nga goyo toonandi mo, zama araŋ ma bara toonante yaŋ da timmante yaŋ, kaŋ si jaŋ hay kulu.

⁵Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.

⁵ Amma d'araŋ ra boro fo jaŋ laakal, a ma ŋwaaray Irikoy gaa, kaŋ ga boro kulu no da baayaŋ, kaŋ si deeni mo. A g'a no bora se.

⁶Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega.

⁶ Amma a ma ŋwaaray da cimbeeri, a ma si sikka baa kayna. Zama sikkante wo ga hima teeku bonday kaŋ haw goono ga faaru k'a tunkufa.

⁷Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt,

⁷ Bora din dumi ma si tammahã hala nga ga du hay fo Rabbi do,

⁸ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel.

⁸ za kaŋ bine-hinka-koy no, kaŋ si kay nga fondey kulu ra.

⁹Madal vend kiidelgu oma kõrgusest,

⁹ Nya-ize talka ma farhã nga beera ra.

¹⁰rikas aga oma madalusest, sest ta kaob nagu rohu õieke.

¹⁰ Amma nya-ize arzakante ma farhã nga kaynandiyaŋo ra, zama a ga bisa sanda subu boosi cine.

¹¹Sest päike tõuseb lõõsaga ja kuivatab ära rohu, selle õieke variseb maha ja ta palge kaunidus kaob. Nõnda närtsib ka rikas oma ettevõtmistes.

¹¹ Zama wayna ga fun da nga haw konna ka subo koogandi, a booso ga kaŋ, a booriyaŋo mo ga halaci. Yaadin mo no arzakante ga daray d'a nga muraadey ra.

¹²Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad.

¹² Albarkante no boro kaŋ ga suuru taabi ra, zama waati kaŋ a ciya yaddante, a ga du fundi boŋtobay kaŋ Irikoy n'a alkawli sambu ka ne nga ga no borey kaŋ yaŋ ga ba nga se.

¹³Ärgu kiusatav öelgu: 'Jumal kiusab mind!' Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi.

¹³ Waati kaŋ boro du siyaŋ, boro ma si ne: «Irikoy do no ay siyaŋo fun.» Zama i si hin ka Irikoy si da hari laalo, nga bumbo mo si boro kulu si.

¹⁴Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades.

¹⁴ Amma boro ga du siyaŋ waati kaŋ ni ibaay laaley ga ni candi ka te ni se kumsay.

¹⁵Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma.

¹⁵ Waati din gaa no ni ibaay laaley ga te gunde ka zunubi hay. Zunubi mo, d'a beeri ka zaada, a ga kande buuyaŋ.

¹⁶Ärge eksige, mu armsad vennad!

¹⁶ Ay nya-izey, ay baakoy, wa si araŋ boŋ darandi.

¹⁷Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.

¹⁷ Nooyaŋ hanno nda nooyaŋ toonante kulu, beene no i ga fun, Irikoy kaŋ ti kaari kulu Baabo do, kaŋ do bareyaŋ si no wala bareyaŋ biya.

¹⁸Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas.

¹⁸ Nga bumbo miila do no a n'iri hay hayyaŋ taji cimi sanno do, zama iri ma bara danga nga takaharey boŋ-jina.

¹⁹Teadke seda, mu armsad vennad! Iga inimene olgu aga kärmas kuulama, pikaldane rääkima, pikaldane vihastama.

¹⁹ Wa fongu woone gaa, ay nya-izey, ay baakoy. Boro kulu ma waasu ka maa, day a ma si waasu sanni ciyaŋ gaa, a bine ma si waasu ka tun mo.

²⁰Sest mehe viha ei soeta õigust Jumala ees.

²⁰ Zama boro bine tunyaŋ si Irikoy adilitaray goyo te.

²¹Seepärast pange maha kõik rüvedus ja rohke kurjus ning võtke tasaduses vastu sõna, mis teisse on istutatud ja suudab päästa teie hinge.

²¹ Woodin sabbay se mo araŋ ma ziibi kulu nda laala kaŋ baa kulu kaa. Lalabu ra araŋ ma yadda nda sanni kaŋ i duma araŋ ra, kaŋ gonda dabari k'araŋ fundey faaba.

²²Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid.

²² Amma araŋ ma bara _Irikoy|_ sanno ganakoyaŋ, manti a maakoyaŋ hinne bo, zama nda yaadin no, araŋ goono g'araŋ boŋ halli.

²³Sest kui keegi sõna kuuleb, aga selle järgi ei tee, siis ta sarnaneb mehega, kes vaatleb oma ihulikku palet peeglist.

²³ Zama boro kulu kaŋ ga maa _Irikoy|_ sanno, nga no bora mana ciya a ganako, a ga hima danga boro kaŋ goono ga nga moyduma alhaalo guna diji ra.

²⁴Ta vaatles ennast, läks minema ja unustas varsti, missugune ta oli.

²⁴ A ma nga boŋ guna ka dira, amma sahãadin-sahãadin no a ga dinya nga moyduma alhaalo gaa.

²⁵Kes on aga kummargil vaadanud vabaduse täiuslikku seadusse ja sellesse ka jääb, ei ole unustav kuulja, vaid tegude tegija - see on õnnis oma tegemises.

²⁵ Amma bora kaŋ goono ga mo sinji asariya toonanta gaa, asariya kaŋ ga burcinandi, a ga soobay ka woodin te mo, bora din wo manti maako no kaŋ goono ga dinya, amma teeko no kaŋ goono ga goy. Nga wo ga ciya albarkante nga goyo ra.

²⁶Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline jumalateenistus on tühine.

²⁶ Boro kulu kaŋ ga tammahã nga ya diina ganako no, nga no bora si hin ka nga meyo gaay, amma a goono ga nga boŋ halli, bora din diina ya yaamo no.

²⁷Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata.

²⁷ Diina hanno kaŋ sinda ziibi Baaba Irikoy jine no ga ti: boro ma alatuumey da wayborey kaŋ kurnyey bu kunfa ngey kankamey ra, a ma nga boŋ gaay mo hal a ma si furo ndunnya ziibi ra.