1Juuda patt on kirjutatud raudsulega, uurendatud teemanditeravikuga nende südamelauasse ja nende altarisarvede peale.
1 I na Yahuda zunubo hantum da guuru-bi kalam, Da daminti deene mo. I n'a jeeri a bina walhã boŋ, D'araŋ sargay feema hilley boŋ mo,
2Nõnda nagu nad mäletavad oma lapsi, mäletavad nad oma altareid ja viljakustulpi haljaste puude juures, kõrgetel küngastel.
2 Waati kaŋ i izey ga fongu i sargay feemey d'i wayboro himandi bundu toorey gaa, Tuuri biikoy kulu cire, da tudu kuukey boŋ.
3Sinu varanduse, kõik su tagavarad, su ohvrikünkad mägedel ja väljal annan ma riisutavaiks patu pärast kogu su maal.
3 Ya ay tondi kuuko kaŋ go batama ra, Ay ga ni duura da ni arzaka kulu nooyandi i ma ciya wongu arzaka, Ni zunubo kaŋ ni te tudey boŋ sududuyaŋ nangey ra banando nooya, Ni laabo me-a-me ra.
4Sa pead oma käe lahti laskma oma pärisosa küljest, mille ma sulle andsin, ja ma panen sind teenima su vaenlasi maal, mida sa ei tunne; sest te olete süüdanud mu vihatule, mis jääb igavesti põlema.
4 Ni mo, ni boŋ se ni ga ni tubo kaŋ ay na ni no taŋ. Ay ga naŋ mo ni ma may ni ibarey se laabu fo kaŋ ni si bay ra, Zama araŋ na danji diyandi ay futa ra kaŋ ga di hal abada.
5Nõnda ütleb Issand: Neetud on mees, kes loodab inimeste peale, kes peab liha oma käsivarreks ja kelle süda lahkub Issandast.
5 Yaa no Rabbi ci: Laalante no boro kaŋ ga de boro gaa, Kaŋ ga nga laakalo sinji gaaham gaa, Kaŋ bina ga bare ka fay da Rabbi.
6Tema on otsekui kadakas nõmmel, mis ei näe head tulemas; ta asub kõrbe kivirägas, soolasel, elamiskõlbmatul maal.
6 Zama a ga ciya sanda saaji ra subu, A si fonnay waati kaŋ cine albarka ga kaa bo, Amma a ga goro saaji nangu koogey ra, Laabu kaŋ gonda ciiri, Kaŋ boro kulu si a ra.
7Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand.
7 Albarkante no boro kaŋ ga de Rabbi gaa, Boro kaŋ Rabbi no ga ti a deyaŋ hari.
8Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast.
8 Zama a ga ciya sanda tuuri kaŋ i tilam hari me gaa kaŋ ga nga kaajey salle gooro do haray. A si humburu waati kaŋ wayna korno ga kaa, Zama a kobtey ga boogu. Hay kulu si no kaŋ g'a fitina koogay jiiri, A si fay da hayyaŋ mo.
9Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud - kes suudab seda mõista?
9 Bine bisa hay kulu diibi-diiba, Laala kaŋ sinda safari ka bara a gaa, may no g'a bay?
10Mina, Issand, uurin südant, katsun läbi neerud, et anda igaühele tema tee kohaselt, tema tegude vilja mööda.
10 Ay, Rabbi, ay ya bine fintalko no, Ay ga laakal mo gosi, Zama ay ma bana boro kulu se nga muraadey boŋ, D'a te-goyey nafa mo boŋ.
11Nagu põldpüü, kes haub, mida ta ei ole munenud, on see, kes kogub ülekohtuselt rikkust; pooles eas peab ta selle jätma ja rumalana lõpetab ta oma elu.
11 Sanda darfanda kaŋ gum gunguri kaŋ a mana dam boŋ, Yaadin cine no boro kaŋ na arzaka margu-margu kaŋ manti cimi do ga bara. A jirbey bindo ra no a ga fay d'a, A bananta mo a ga ciya saamo.
12Aujärg, kõrge algusest peale, on meie pühamu paik.
12 Darza karga kaŋ gonda beeray za sintina, Nga no ga ti iri nangu hananta.
13Issand, Iisraeli lootus! Kõik, kes sinu hülgavad, jäävad häbisse. Kes minust taganevad, kirjutatakse põrmu, sest nad on jätnud maha elava vee allika, Issanda.
13 Ya Rabbi, Israyla beeja, Borey kaŋ na ni furu kulu ga haaw. Borey kaŋ yaŋ na banda bare ni gaa, I g'i maa hantum laabu gaa, Zama i na Rabbi furu, Nga kaŋ ga ti hari zuru fundikoono.
14Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi, sest sina oled mu kiitus.
14 Ya Rabbi, m'ay yayandi, ay ga yay mo. M'ay faaba, ay ga du faaba mo, Zama nin no ga ti ay sifawo.
15Vaata, nad ütlevad mulle: 'Kus on Issanda sõna? Mingu see ometi täide!'
15 A go mo, borey go ga ne ay se: «Man no Rabbi sanno go? A ma kaa me sohõ!»
16Ma ei ole põiganud järgnemast sulle, karjasele, ega ole soovinud õnnetusepäeva. Sa tead, et mis mu huultelt on välja tulnud, see on sinu palge ees.
16 Ay wo mana cahã ay ma fay da kuruko goray ni banda, Ay mana yalla-yalla nda masiiba zaaro mo. Ni ga bay haŋ kaŋ fun ay meyo ra, Ni jine no a go.
17Ära ole mulle hirmutuseks, sina, mu varjupaik kurjal ajal!
17 Ma si ciya humburkumay hari ay se, Zama nin no ga ti ay koruyaŋ do masiiba hane.
18Jäägu häbisse mu jälitajad, aga mind ära lase jääda häbisse; tundku nad hirmu, aga mind ära lase hirmu tunda; too nende peale õnnetusepäev ja purusta nad kahekordselt!
18 Borey kaŋ yaŋ goono g'ay gurzugandi, naŋ i ma haaw, Amma ma si naŋ ay wo ma haaw. Naŋ i biney ma pati, amma ay wo bina ma si pati. Ni ma masiiba zaaro candi ka kande i gaa k'i halaci labu-care.
19Issand ütles mulle nõnda: Mine ja seisa rahva poegade väravas, millest Juuda kuningad käivad sisse ja välja, ja kõigis Jeruusalemma väravais,
19 Yaa no Rabbi ci ay se: Ma koy ka kay Talkey Birni Meyo gaa, nango kaŋ Yahuda bonkooney ga furo ka fatta. Ma kay mo koyne Urusalima birni meyey kulu gaa.
20ja ütle neile: Kuulge Issanda sõna, Juuda kuningad ja kogu Juuda ja kõik Jeruusalemma elanikud, kes tulete sisse neist väravaist!
20 Ma ne i se: Wa maa Rabbi sanno, ya araŋ Yahuda bonkoono, da Yahuda kulu, da Urusalima gorokoy kulu, araŋ kaŋ yaŋ goono ga furo kwaara meyey wo gaa!
21Issand ütleb nõnda: Vaadake, et te ei kanna hingamispäeval koormat ega too seda sisse Jeruusalemma väravaist!
21 Yaa no Rabbi ci: Wa laakal d'araŋ fundey, araŋ ma si jaraw kulu dumi jare asibti hane, araŋ ma si furo nd'a mo Urusalima meyey gaa.
22Ärge viige hingamispäeval koormat välja oma kodadest ja ärge tehke ühtegi tööd, vaid pühitsege hingamispäeva nõnda, nagu ma olen käskinud teie vanemaid!
22 Araŋ ma si jinay kulu dumi sambu mo ka fattandi araŋ windey ra asibti hane. Araŋ ma si goy kulu te mo, amma araŋ ma asibti hano fay waani, sanda mate kaŋ cine ay n'araŋ kaayey lordi nd'a.
23Nemad aga ei kuulanud ega pööranud oma kõrva, vaid tegid oma kaela kangeks, et mitte kuulda ja õpetust võtta.
23 Amma ngey wo, i mana maa, i mana hanga jeeri mo. I na ngey boŋ sandandi, zama ngey ma si maa, ngey ma si goojiyaŋ ta mo.
24Aga kui te tõesti kuulate mind, ütleb Issand, ega too hingamispäeval koormat sisse selle linna väravaist, vaid pühitsete hingamispäeva ega tee ühtegi tööd,
24 Yaa no Rabbi ci: A ga ciya mo, d'araŋ maa ay se da anniya, hal araŋ siino ga furo nda jinay dumi kulu gallo wo meyey gaa asibti hane, amma d'araŋ ga asibti hane fay waani, araŋ siino ga goy kulu te a ra,
25siis tulevad selle linna väravaist sisse kuningad ja vürstid, kes istuvad Taaveti aujärjele, sõites vankreis ja hobuste seljas, nemad ja nende vürstid, Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud, ja selles linnas elatakse igavesti.
25 waati din gaa bonkooney da ngey mayraykoyey ga furo gallo wo meyey gaa, ka goro Dawda karga boŋ mo. I ga wongu torkoyaŋ da bariyaŋ kaaru, ngey da ngey mayraykoyey, ngey kaŋ ga ti Yahuda alborey da Urusalima gorokoy. Gallo wo mo ga bara nda gorokoyaŋ hal abada.
26Ja Juuda linnadest ja Jeruusalemma ümbrusest, Benjamini maalt, madalmaalt, mäestikust ja Lõunamaalt tulevad põletus-, tapa- ja roaohvrite ning viiruki toojad, tänuohvri toojad Issanda kotta.
26 Yahuda galley ra, da nangey kaŋ ga Urusalima windi mo ra, da Benyamin laabo, da Safela*, da tondi kuukey, da Negeb* mo, boroyaŋ ga fatta ka kande sargay kaŋ i ga ton, da sargay waani, da ŋwaari sargay, da lubban. I ga kande saabuyaŋ sargay mo Rabbi windo do.
27Aga kui te ei võta mind kuulda, et te peate pühitsema hingamispäeva ja et te ei tohi kanda koormat ega tulla hingamispäeval sisse Jeruusalemma väravaist, siis ma süütan selle väravais tule, mis neelab Jeruusalemma paleed ega kustu.
27 Amma d'araŋ wangu ka maa ay se kaŋ ay ne araŋ ma asibti hano fay waani, hala mo araŋ goono ga jinay sambu ka furo nd'ey Urusalima meyey gaa asibti hane -- kal ay mo, ay ma danji daŋ a meyey gaa, kaŋ ga Urusalima faadey ŋwa, danjo si bu mo.