¹Kui preester Pashur, Immeri poeg, kes oli Issanda koja kõrgeim ülevaataja, kuulis Jeremijat prohvetlikult rääkivat neid sõnu,

¹ Waato kaŋ Alfa Pasur, Immer izo, kaŋ ga ti Irikoy windo se jina fune maa kaŋ Irimiya goono ga hayey din annabitaray te,

²siis lõi Pashur prohvet Jeremijat ja pani tema jalapakku, mis oli Issanda koja juures Benjamini Ülaväravas.

² kala Pasur na annabi Irimiya kar k'a daŋ baka* ra kaŋ go Benyamin meyo do, azawa kambe haray wano, meyo kaŋ go Rabbi fuwo jarga.

³Kui Pashur järgmisel päeval vabastas Jeremija jalapakust, ütles Jeremija temale: 'Issand ei nimeta sind Pashuriks, vaid 'Hirm kõikjal'.

³ A wane suba mo Pasur na Irimiya kaa baka ra. Kala Irimiya ne a se: «Rabbi mana ni maa daŋ Pasur bo, amma Joote go Kuray Kulu.»

⁴Sest Issand ütleb nõnda: Vaata, ma panen su hirmuks sulle enesele ja kõigile su sõpradele: need langevad oma vaenlaste mõõga läbi sinu silmade nähes. Ja ma annan kogu Juuda Paabeli kuninga kätte ning tema viib nad Paabelisse vangi ja lööb nad mõõgaga maha.

⁴ Zama yaa no Rabbi ci: A go, ay ga ni ciya humburkumay hari ni boŋ se, hala nda ni corey kulu mo se. I ibarey takubey g'i zeeri, ni moy ga di a mo. Ay ga Yahuda kulu daŋ Babila bonkoono kambe ra. A ga kond'ey ka daŋ tamtaray Babila ra, a g'i wi da takuba mo.

⁵Ja ma annan ära kõik selle linna vara, kõik ta töötulu ja kõik ta kallid asjad; kõik Juuda kuningate varandused annan ma nende vaenlaste kätte: nad riisuvad neid, võtavad kaasa ja viivad Paabelisse.

⁵ Gallo wo mo, a arzaka kulu nd'a nafa kulu nd'a jinay caadantey kulu, oho, hala nda Yahuda bonkooney jisiri nangey ra waney, ay g'i daŋ i ibarey kambe ra. Ngey mo g'i ku, i m'i sambu ka kond'ey Babila.

⁶Ja sina, Pashur, ja kõik, kes elavad su kojas, lähete vangi ja sind viiakse Paabelisse: seal sa sured ja sinna sind maetakse, sind ja kõiki su sõpru, kellele sa oled prohvetlikult kuulutanud valet.

⁶ Nin wo mo, Pasur, da borey kulu kaŋ goono ga goro ni windo ra, araŋ ga koy tamtaray ra. Ni ga kaa Babila, noodin no ni ga bu, noodin mo no i ga ni fiji, nin da ni corey kulu, kaŋ yaŋ se ni na tangari annabitaray te.

⁷Sa valmistasid mulle pettumuse, Issand, ja ma olen pettunud; sa oled minust tugevam ja võitsid. Ma olen iga päev olnud naeruks, kõik pilkavad mind.

⁷ Ya Rabbi, ni n'ay fafagu, ni du ay mo. Ni bisa ay gaabi, ni te zaama mo. Ay ciya hahaarayaŋ hari zaari me-a-me, Borey kulu goono g'ay hahaara.

⁸Sest iga kord, kui ma räägin, pean ma kisendama. Ma hüüan: 'Vägivald ja rüüstamine!' Sest Issanda sõna on saanud mulle igapäevaseks teotuseks ja pilkeks.

⁸ Zama saaya kaŋ cine ay ne ay ga salaŋ kulu, Ay ga soobay ka kaati ka ne: «Toonye nda halaciyaŋ go kaa!» Zama Rabbi sanno hima ay se sanda wowi hari da donda-caray hari zaaro me-a-me.

⁹Aga kui ma mõtlesin: Ma ei taha enam mõelda tema peale ega rääkida tema nimel, siis oli mu südames nagu põletav tuli, suletud mu luudesse-liikmetesse. Ma nägin vaeva, et seda taluda, aga ma ei suutnud.

⁹ Kal ay ne: «Ay s'a maa ci, Ay si ye ka sanni fo ci a maa ra koyne.» Amma ay maa ay bina ra sanda danji kaŋ ga ton no goono ga daabu ay biriyey ra. Ay farga da suuru hinyaŋo, A mong'ay se mo.

¹⁰Sest ma olen kuulnud paljude laimu, ähvardust kõikjal: 'Andke üles! Anname ta üles!' Kõik mu sõbrad luuravad mu vääratust: Vahest ta laseb ennast tüssata, et saaksime teda võita ja temale kätte tasuda.

¹⁰ Zama ay maa boro boobo ruubu, i go ga ne: «Joote go kuray kulu gaa. M'a kalima, oho, iri ga kond'a kalima!» Ay naanay borey kulu goono ga batandi hala ya kaŋ. I go ga ne: «Hambara boro ga hin k'a halli, Iri mo ma te a boŋ zaama, Iri ma bana a gaa.»

¹¹Aga Issand on minuga otsekui võimas kangelane; seepärast komistavad mu jälitajad ega suuda midagi. Nad jäävad suurde häbisse, sest neil ei ole tulemust. See on igavene häbi, mida ei unustata.

¹¹ Amma Rabbi go ay banda, Gaabikooni no kaŋ ga humburandi. Woodin se no ay gurzugandikoy ga kati. I si te zaama bo, amma i ga haaw gumo, Zama i mana goy da laakal, Ngey nda kayna no hal abada kaŋ borey si diny'a gaa.

¹²Vägede Issand, kes sa katsud õige läbi, kes sa näed neerusid ja südant, lase mind näha, et sa neile kätte tasud, sest ma olen sinule avaldanud oma riiuasja.

¹² Amma, ya nin Rabbi Kundeykoyo, adilantey* Neesikwa, Nin kaŋ ga di gunde nda bine ra, Naŋ ay ma di ni banando i boŋ, Zama ni do no ay konda ay sabaabo.

¹³Laulge Issandale, kiitke Issandat, sest tema päästab vaese hinge kurjategijate käest!

¹³ Wa baytu te Rabbi se, wa Rabbi sifa, Zama a na alfukaaru fundi faaba laala goy-teekoy kambe ra.

¹⁴Neetud olgu päev, mil ma sündisin; päev, mil ema mu sünnitas, jäägu õnnistuseta!

¹⁴ Laalante no zaaro kaŋ ra i n'ay hay. I ma si hano kaŋ hane ay nya n'ay hay din albarkandi.

¹⁵Neetud olgu mees, kes tõi mu isale sõnumi, öeldes: 'Sulle sündis poeglaps!' ja teda väga rõõmustas.

¹⁵ Laalante no bora kaŋ kande ay baabo se baaru hanno k'a bine kaanandi gumo ka ne: «I na ize aru hay ni se,»

¹⁶Selle mehe käsi käigu nagu linnadel, mis Issand kahetsemata segi paiskas. Kuulgu ta hädahüüdu hommikul ja sõjakisa keskpäeval,

¹⁶ Naŋ bora din ma ciya sanda galley kaŋ yaŋ Rabbi zeeri, A mana jalla i gaa mo. A ma maa kuuwayaŋ susubay, Da wongu ceyaŋ mo wayna go zaari sance,

¹⁷et ta mind ei surmanud emaihus, et mu ema oleks olnud mulle hauaks ja ta üsk oleks jäänud igavesti rasedaks.

¹⁷ Za kaŋ Rabbi man'ay wi za ay go gunde ra, Hal ay nyaŋo ma ciya ay se saaray, A gunda ma beeri waati kulu.

¹⁸Mispärast ma olen välja tulnud emaihust nägema vaeva ja muret, nõnda et mu päevad lõpevad häbis?'

¹⁸ Ifo se no ay fatta ka fun gunde ra hal ay ma di taabi nda bone, Ay m'ay jirbey ban haawi ra mo?