¹Sõna, mis Jeremijale tuli kogu Juuda rahva kohta Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja neljandal aastal, see on Paabeli kuninga Nebukadnetsari esimesel aastal,

¹ Sanno kaŋ kaa Irimiya do Yahuda borey kulu boŋ neeya, Yahuda bonkoono Yehoyacim Yosiya izo mayra jiiri taacanta ra, Babila bonkoono Nebukadnezzar mo, a mayra jiiri sintina nooya.

²mis prohvet Jeremija rääkis kogu Juuda rahva ja kõigi Jeruusalemma elanike kohta, öeldes:

² Sanno kaŋ annabi* Irimiya ci Yahuda borey da Urusalima gorokoy kulu se neeya:

³'Juuda kuninga Joosija, Aamoni poja kolmeteistkümnendast aastast alates kuni tänase päevani, nende kahekümne kolme aasta jooksul on mulle tulnud Issanda sõna ja ma olen teile rääkinud ja rääkinud, aga teie ei ole kuulanud.

³ Za Yahuda bonkoono Yosiya Amon izo mayra jiiri way cindi hinzanta ka kaa sohõ, jiiri waranka cindi hinzo wo, Rabbi sanno go ga kaa ay do. Ay mo, ay goono g'a salaŋ araŋ se, ay ga soobay ka ci ka yaara araŋ se, amma araŋ mana hanga jeeri ka maa.

⁴Ja Issand on läkitanud teie juurde kõik oma sulased prohvetid, on läkitanud lakkamatult, aga teie ei ole kuulanud ega ole pööranud oma kõrva kuulma,

⁴ Rabbi na nga tam annabey kulu donton araŋ gaa mo, a ga soobay k'i donton. Amma araŋ mana saal, araŋ mana hanga jeeri ka maa mo.

⁵kui ta ütles: Pöördugu ometi igaüks oma kurjalt teelt ja oma kurjadest tegudest, siis te jääte elama maale, mille Issand on andnud teile ja teie vanemaile muistsest ajast igavesti!

⁵ A go ga ne: Wa bare, araŋ kulu, ka fay d'araŋ fondo laalo, d'araŋ goyey laalayaŋo mo. Laabo kaŋ Rabbi n'araŋ d'araŋ kaayey no za waato zamaney ka koy hal abada mo, araŋ ma goro a ra.

⁶Ja ärge käige teiste jumalate järel neid teenides ja kummardades, ja ärge pahandage mind oma kätetööga, siis ma ei tee teile kurja!

⁶ Araŋ ma si de-koy fooyaŋ gana mo hal araŋ ma may i se ka sududu i se. Araŋ ma si yanje ceeci ay gaa hal ay ma te bine araŋ kambe goyey se. Ay mo si hasaraw te araŋ se.

⁷Aga teie ei kuulanud mind, ütleb Issand, vaid pahandasite mind oma kätetööga õnnetuseks teile enestele.

⁷ Kulu nda yaadin, kaŋ araŋ mana hangan ay se, araŋ na yanje ceeci ay gaa d'araŋ kambe goyey, hal araŋ na hasaraw candi ka kande araŋ boŋ gaa. Yaadin no Rabbi ci.

⁸Seepärast ütleb vägede Issand nõnda: Kuna te ei võtnud kuulda mu sõnu,

⁸ Yaa no Rabbi Kundeykoyo ci: Woodin sabbay se binde, za kaŋ araŋ man'ay sanney gana,

⁹vaata, siis ma toon kõik põhjamaa suguvõsad, ütleb Issand, ja läkitan käsu Paabeli kuningale Nebukadnetsarile, oma sulasele, ja toon nemad selle maa ja ta elanike vastu, ja kõigi nende ümberkaudsete rahvaste vastu. Ja ma hävitan nad ning teen nad jubeduseks ja pilkealuseks ning igavesteks varemeteks.

⁹ a go, kal ay ma donton ka azawa kambe haray kundey kulu sambu, d'ay tamo Babila bonkoono Nebukadnezzar mo. Ay ga kand'ey i ma wongu nda laabo wo d'a ra gorokoy, da ndunnya dumey kulu kaŋ yaŋ go ne-haray. Ay g'i halaci parkatak, ay m'i ciya alyanga hari, da donda-caray hari, da kurmu mo hal abada. Yaadin no Rabbi ci.

¹⁰Ja ma kaotan nende keskelt lustihääle ja rõõmuhääle, peigmehe hääle ja pruudi hääle, käsikivi mürina ja lambivalguse.

¹⁰ Ay ga naŋ mo bine kaani jinde ma bu i ra, da farhã jinde, da arhiiji jinde, nda wayhiiji jinde, da fufuyaŋ tondi kosongu, da fitilla kaariyaŋ mo.

¹¹Kogu see maa muutub varemeiks, õudseks, ja need rahvad orjavad Paabeli kuningat seitsekümmend aastat.

¹¹ Laabo wo kulu mo ga ciya kurmu nda alyanga hari. Dumey wo mo ga may Babila bonkoono se kala jiiri wayye.

¹²Aga kui seitsekümmend aastat täis saab, siis ma nuhtlen Paabeli kuningat ja seda rahvast, ütleb Issand, nende süüteo pärast, ja kaldealaste maad, tehes selle igavesti lagedaks.

¹² A ga ciya mo, waati kaŋ jiiri wayya din kubay, ay ga Babila bonkoono da nga dumo da Kaldancey laabo mo ciiti ngey zunubey sabbay se, ay m'a ciya kurmu hal abada. Yaadin no Rabbi ci.

¹³Ma lasen täide minna kõik oma sõnad, mis ma olen rääkinud selle maa kohta, kõik, mis on kirjutatud sellesse raamatusse, kõik, mis Jeremija on prohvetlikult kuulutanud kõigi rahvaste kohta.

¹³ Ay sanney kulu kaŋ ay ci laabo din boŋ mo, ay g'i candi ka kand'ey a boŋ, sanda haŋ kaŋ i hantum tira wo ra nooya, kaŋ Irimiya na annabitaray te dumey wo kulu boŋ.

¹⁴Sest ka nemad peavad orjama paljusid rahvaid ja suuri kuningaid, ja ma tasun neile nende tegude ja kätetöö järgi!

¹⁴ Zama ndunnya dumi boobo da bonkooni beeri yaŋ mo g'i daŋ tamtaray. Ay mo ga bana i gaa i te-goyey d'i kambe goyey boŋ.

¹⁵Sest Issand, Iisraeli Jumal, ütles mulle nõnda: Võta see vihaveini karikas minu käest ja jooda sellega kõiki rahvaid, kelle juurde ma sind läkitan,

¹⁵ Zama yaa no Rabbi, Israyla Irikoyo ci ay se: Ma futay duvan* haŋ-gaasiya wo ta ay kambe ra. Dumi kulu kaŋ gaa ay ga ni donton, m'i haŋandi nd'a.

¹⁶et nad jooksid ja tuiguksid ning hulluksid mõõga ees, mille ma läkitan nende sekka!

¹⁶ I ga haŋ mo, ka teeni, hal i ma follo, takuba kaŋ ay ga samba i game ra din sabbay se.

¹⁷Ja ma võtsin karika Issanda käest ning jootsin kõiki rahvaid, kelle juurde Issand mind läkitas:

¹⁷ Kal ay na haŋ-gaasiya ta Rabbi kambe ra. Ay na ndunnya dumey kulu haŋandi, sanda ngey kaŋ yaŋ Rabbi n'ay donton i gaa.

¹⁸Jeruusalemma ja Juuda linnu, selle kuningaid ja vürste, et teha nad varemeiks, jubeduseks, pilkealuseks ja needuseks, nagu see tänapäeval on;

¹⁸ Ngey neeya: Urusalima, da Yahuda galley, d'a bonkooney, d'a mayraykoyey, zama i ma ciya kurmu da humburandiyaŋ hari, da donda-caray hari, da laaliyaŋ hari mo, sanda mate kaŋ cine a go d'a hunkuna.

¹⁹vaaraod, Egiptuse kuningat, ja tema sulaseid ja vürste ja kogu ta rahvast;

¹⁹ Ngey mo neeya: Misira bonkoono Firawna, da nga tamey, d'a mayraykoyey, d'a talkey kulu,

²⁰ja kõike segarahvast ja kõiki Uusimaa kuningaid ja kõiki vilistite maa kuningaid ja Askeloni, Assat, Ekroni, ja neid, kes on Asdodis alles jäänud;

²⁰ da dumi waani-waaney kulu kaŋ furo care ra, kaŋ ga ti Uz laabo bonkooney kulu, da Filistancey laabey koyey kulu, (sanda Askelon, da Gaza, da Ekron, da Asdod jara kaŋ cindi,)

²¹Edomit, Moabit ja ammonlasi;

²¹ da Edom, da Mowab, da Amon izey,

²²ja kõiki Tüürose kuningaid ja kõiki Siidoni kuningaid ja saarte kuningaid teiselt poolt merd;

²² da Tir koyey kulu, da Zidon koyey kulu, da koyey kaŋ go teeko daranta laabey ra,

²³ja Dedanit, Teemat, Buusi ja kõiki, kellel on pügatud oimud;

²³ da Dedan, da Tema, da Buzu, da dumi kulu kaŋ yaŋ ga ngey kar-kambey cabu,

²⁴ja kõiki Araabia kuningaid ja kõiki kõrbes elava segarahva kuningaid;

²⁴ da Laarabey laabu koyey kulu, kaŋ ga ti dumi waani-waaney kulu kaŋ furo care ra, kaŋ yaŋ go saajo ra,

²⁵ja kõiki Simri kuningaid, kõiki Eelami kuningaid ja kõiki Meedia kuningaid;

²⁵ da Zimri koyey kulu, da Elam koyey kulu, da Medancey koyey kulu,

²⁶ja kõiki põhjamaa kuningaid ligidalt ja kaugelt üksteise järel, ja kõiki maailma kuningriike, mis maa peal on. Ja nende järel peab jooma Seesaki kuningas.

²⁶ da azawa kambe koyey kulu kaŋ ga mooru wala kaŋ ga maan care gaa, da ndunnya mayrayey kulu kaŋ go ndunnya ra. I kulu bananta mo, gaa no Babila bonkoono ga haŋ.

²⁷Ja ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Jooge ja joobuge, oksendage ja langege maha ja ärge tõuske enam mõõga ees, mille ma läkitan teie sekka!

²⁷ Ni ga ne i se: Yaa no Rabbi Kundeykoyo, Israyla Irikoyo ci: Wa haŋ ka bugu. Araŋ ma yeeri, araŋ ma kaŋ, araŋ ma si ye ka tun mo, takuba kaŋ ay ga samba araŋ game ra sabbay se.

²⁸Aga kui nad tõrguvad karikat joomiseks su käest vastu võtmast, siis ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand: Te peate jooma!

²⁸ D'i wangu ka gaasiya ta ni kamba ra ka haŋ mo, kala ni ma ne i se: Yaa no Rabbi Kundeykoyo ci: Daahir, araŋ g'a haŋ!

²⁹Sest vaata, linnast, millele on pandud minu nimi, alustan ma õnnetuse toomist, ja teie peaksite jääma hoopis karistamata! Te ei jää karistamata, sest mina kutsun mõõga kõigi maa elanike kallale, ütleb vägede Issand!

²⁹ Zama a go, gallo kaŋ i n'a ce d'ay maa, noodin no ay ga sintin ka kande masiiba. Araŋ binde, araŋ ga ciiti yana no? Araŋ si du ka ciito yana bo, zama ay go ga ce i ma kande takuba ndunnya gorokoy kulu boŋ. Yaadin no Rabbi Kundeykoyo ci.

³⁰Aga sina kuuluta neile prohvetlikult kõik need sõnad ja ütle neile: Issand müristab kõrgusest ja toob oma pühast eluasemest kuuldavale oma hääle. Ta müristab võimsasti oma karjamaa kohal, kõigi maa elanike vastu kostab otsekui viinamarjatallajate hüüd.

³⁰ Kala ni ma annabitaray wo kulu te i gaa da sanney wo kulu ka ne i se: Rabbi ga dunduyaŋ te beene, A ma nga jinda sambu nga nangoray hananta ra. A ga kaati gumo ka gaaba nda nga alman kalo. A ga kuuwa ndunnya gorokoy kulu gaa, Sanda mate kaŋ cine reyzin* taamukoyaŋ ga kuuwa.

³¹Mürin jõuab maailma ääreni, sest Issandal on rahvastega riid, ta käib kohut kõigiga: ta annab õelad mõõga kätte, ütleb Issand.

³¹ Kuuwa din mo ga koy hala ndunnya citi, Zama Rabbi gonda kakaw nga nda ndunnya dumey game ra. A ga konda Adam-izey kulu ciiti do, Boro laaley mo, a g'i nooyandi takuba hin se. Yaadin no Rabbi ci.

³²Nõnda ütleb vägede Issand: Vaata, õnnetus käib rahvast rahvani ja suur torm tõuseb maa viimastest äärtest.

³² Yaa no Rabbi Kundeykoyo ci: Wa guna, masiiba ga fun dumi fo do ka koy dumi fo do. Hirriyaŋ bambata mo ga tun za ndunnya me.

³³Ja sel päeval on Issanda mahalööduid maa äärest ääreni. Neid ei leinata ja neid ei koristata ega maeta, nad jäävad maa peale sõnnikuks.

³³ Han din hane binde i ga di borey kaŋ yaŋ Rabbi ga wi za ndunnya me woone gaa kal a ma koy ya-haray meyo gaa. Boro kulu si bu baray te i se, i si i margu, i si i fiji mo. I ga ciya sanda birji laabo boŋ.

³⁴Ulguge, karjased, ja kisendage, püherdage, karja isandad, sest päevad on täis, et teid tappa ja pillutada, ja te langete nagu hinnaline astja!

³⁴ Ya araŋ hawjiyey, wa kuuwa, wa soobay ka hẽ. Ya araŋ alman kuray jine borey, Araŋ ma bimbilko, zama araŋ wiyaŋ d'araŋ kar-ka-sayyaŋ waate kubay cap! Araŋ ga kaŋ ka bagu sanda diji taasa darzante.

³⁵Siis kaob karjastel varjupaik ja karja isandail pakkupääs.

³⁵ Hawjiyey jaŋ nangu kaŋ ga tugu, Kuro jine borey mo jaŋ yanayaŋ fondo.

³⁶Kuule! Karjaste hädakisa ja karja isandate hala! Sest Issand laastab nende karjamaad

³⁶ Hawjiyey hẽeni jinda da kuro jine borey kaatiyaŋo neeya! Zama Rabbi goono g'i kurey nangey halaci.

³⁷ja vaiksed vainud muutuvad elutuks Issanda vihalõõma ees.

³⁷ Alman kaley kaŋ goro nda laakal kanay, waato, I dangay Rabbi futay korna sabbay se.

³⁸Otsekui oleks noor lõvi jätnud oma padriku: sest nende maa muutub õudseks hävitaja mõõga ja tema vihalõõma ees.'

³⁸ A fatta sanda mate kaŋ muusu beeri ga fatta nga guuso ra, Zama i laabo ciya kurmu kankamandikwa futa da Rabbi futay korna sabbay se.