¹Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt Juuda kuninga Sidkija kümnendal aastal; see oli Nebukadnetsari kaheksateistkümnes aasta.

¹ Yahuda bonkoono Zedeciya mayra jiiri wayanta ra, kaŋ ga ti Nebukadnezzar mayra jiiri way cindi ahakkanta, sanni fo fun Rabbi do ka kaa Irimiya do.

²Paabeli kuninga sõjavägi piiras siis Jeruusalemma ja prohvet Jeremijat peeti kinni vahtkonnaõues, mis oli Juuda kuningakoja juures,

² Alwaato din no Babila bonkoono wongu marga na Urusalima windi. Annabi Irimiya mo go daabante kas'izey batukwa windo ra kaŋ go Yahuda bonkoono faada ra.

³kuhu Juuda kuningas Sidkija oli ta kinni pannud, öeldes: 'Mispärast sa kuulutad ja ütled: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma annan selle linna Paabeli kuninga kätte ja ta vallutab selle!?

³ Zama Yahuda bonkoono Zedeciya n'a daabu ka ne: «Ifo se no ni goono ga annabitaray te ka ne: ‹Yaa no Rabbi ci: A go, ay ga gallo wo daŋ Babila bonkoono kambe ra, a g'a ŋwa mo.

⁴Ja Juuda kuningas Sidkija ei pääse kaldealaste käest, vaid antakse kindlasti Paabeli kuninga kätte ja ta peab temaga rääkima suust suhu ja nägema teda silmast silma.

⁴ Yahuda bonkoono Zedeciya mo si du ka yana Kaldancey kambe ra, amma daahir no i g'a daŋ Babila bonkoono kambe ra. A ga salaŋ d'a me-da-me, i ga di care mo-da-mo.

⁵Sidkija viiakse tema poolt Paabelisse ja ta jääb sinna, kuni ma võtan tema oma hoolde, ütleb Issand; kui te sõdite kaldealaste vastu, ei ole teil õnne.'

⁵ A ga Zedeciya sambu ka kond'a Babila, noodin no a ga goro hala waati kaŋ ay g'a zuure _nda buuyaŋ|_. Yaadin no Rabbi ci. Baa araŋ wongu nda Kaldancey, araŋ si te zaama.› »

⁶Ja Jeremija ütles: 'Mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

⁶ Kala Irimiya ne: «Rabbi sanno kaa ay do ka ne:

⁷Vaata, Hanameel, su lelle Sallumi poeg, tuleb sinu juurde ja ütleb: Osta enesele minu Anatotis olev põld, sest sul on selle ostuks lunaõigus!'

⁷ Guna, ni baaba beere Sallum izo Hanameyel ga kaa ni do ka ne: ‹M'ay faro kaŋ go Anatot day ni boŋ se, zama nin no ka bara nd'a fansa fondo.›

⁸Ja Hanameel, mu lellepoeg, tuli Issanda sõna kohaselt mu juurde vahtkonnaõue ja ütles mulle: 'Osta ometi mu põld, mis on Anatotis Benjamini maal, sest sinul on pärimis- ja lunaõigus; osta see enesele!' Siis ma mõistsin, et see oli Issanda sõna.

⁸ Ay baabo izo Hanameyel binde kaa ay do kas'izey windi ganda ra, Rabbi sanno boŋ. A ne ay se: ‹Ay ga ni ŋwaaray no, m'ay faro day kaŋ go Anatot Benyamin laabo ra, zama fari tubo ya ni wane no. Nin no ka bara nd'a fansa fondo. Kala ni m'a day ni boŋ se.› » Za noodin binde, ay bay kaŋ Rabbi sanni no.

⁹Ja ma ostsin Hanameelilt, oma lellepojalt, Anatotis oleva põllu ning vaagisin temale seitseteist hõbeseeklit hõbedat,

⁹ Ay binde na faro kaŋ go Anatot day ay baabo izo Hanameyel gaa, ay n'a nooro neesi a se, nzarfu sekel* way cindi iyye tiŋay no.

¹⁰kirjutasin üriku ja pitseerisin selle, võtsin siis tunnistajad ja vaagisin hõbeda vaekaussidega.

¹⁰ Ay na daymi seeda hantum tira gaa, ka kawaatimi kar a gaa, ka seedayaŋ ce, ka nzarfo mo cabe i se neesiyaŋ haro ra.

¹¹Siis ma võtsin käsu ja seaduste kohaselt pitseeritud ostukirja ja lahtise kirja

¹¹ Ay binde na daymi seeda tirey din sambu, kaŋ yaŋ gonda hayey kulu kaŋ boŋ i wafaku, wo kaŋ i daabu ka kawaatimo kar, da wo kaŋ go feerante mo.

¹²ning andsin ostukirja Baarukile, Mahseja poja Neerija pojale, oma lellepoja Hanameeli ja tunnistajate nähes, kes olid ostukirjale alla kirjutanud, kõigi juutide nähes, kes istusid vahtkonnaõues.

¹² Ay na daymi seeda tira no Baruk Neriya izo, Maaseya izo se, ay baabo izo Hanameyel jine, da seedey kaŋ yaŋ na ngey maayey hantum daymi tira gaa din jine, da Yahudancey kulu jine kaŋ yaŋ goono ga goro noodin kas'izey windi ganda ra.

¹³Ja ma käskisin Baarukit nende nähes, öeldes:

¹³ A binde, i jine no ay na Baruk lordi ka ne:

¹⁴'Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Võta need kirjad, see pitseeritud ostukiri ja see lahtine kiri, ja pane saviastjaisse, et need säiliksid kaua aega!

¹⁴ Rabbi Kundeykoyo, Israyla Irikoyo sanno neeya: Ma tirey wo sambu, daymi seeda tirey nooya, wo kaŋ i daabu nda kawaatimi, da wo kaŋ go feerante. M'i daŋ botogo kusu ra, zama i ma gay hala jirbi boobo ma bisa.

¹⁵Sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Kord ostetakse siin maal jälle kodasid, põlde ja viinamägesid.'

¹⁵ Zama yaa no Rabbi Kundeykoyo, Israyla Irikoyo ci: Han fo ga kaa kaŋ borey ga ye ka windiyaŋ da fariyaŋ da reyzin* kaliyaŋ day laabo wo ra.

¹⁶Ja pärast seda, kui olin andnud ostukirja Baarukile, Neerija pojale, palusin ma Issandat, öeldes:

¹⁶ A go mo, waato kaŋ ay na daymi tira no Baruk Neriya izo se, gaa no ay na adduwa te Rabbi gaa ka ne:

¹⁷'Oh Issand Jumal! Vaata, sina oled teinud taeva ja maa oma suure rammu ja väljasirutatud käsivarrega: ükski asi ei ole võimatu sinul,

¹⁷ «Ya Rabbi, Koy Beero, a go, ni na beene nda ganda te da ni hin bambata, da ni kambe sallanta mo. Hay fo kulu si no kaŋ ga mongu ni se.

¹⁸kes osutad heldust tuhandeile, aga tasud vanemate süü nende laste sülle pärast neid; sina oled suur, vägev Jumal, kelle nimi on vägede Issand,

¹⁸ Nin no ga baakasinay suuji cabe boro zambaryaŋ se, ni ga baabey zunubo bana izey gaa mo i gande ra, baabey banda. Ya nin Irikoy beero, Hinkoy, Rabbi Kundeykoyo no ga ti ni maa.

¹⁹suur nõu ja vägev teo poolest, sina, kelle silmad on lahti inimlaste kõigi teede kohal, et anda igaühele tema teede ja tegude vilja järgi,

¹⁹ Ni ya ibeeri no saaware ra, ni ya Hinkoy no ni goyo ra, ni moy go ga feeri no ka di Adam-izey muraadey kulu, zama ni ma bana boro kulu se nga goyo boŋ, d'a goyo nafa mo boŋ.

²⁰sina, kes oled teinud tunnustähti ja imetegusid Egiptusemaal ning teed neid tänapäevani Iisraelis ja muude inimeste seas, ja kes oled teinud enesele nime, nõnda nagu see tänapäeval on.

²⁰ Misira laabo ra ni na alaama nda dambara hariyaŋ cabe Israyla nda boro cindey jine, ni go a gaa mo hala ka kaa sohõ. Ni te maa ni boŋ se kaŋ i ga fong'a hala sohõ.

²¹Sina tõid ära oma Iisraeli rahva Egiptusemaalt tunnustähtede ja imetegudega, vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ning suure hirmu abil

²¹ Ni na ni jama Israyla kaa Misira ra mo da alaamayaŋ, da dambara hariyaŋ, da kambe gaabikooni, da ni kambe sallanta, da humburkumay hari beeri yaŋ.

²²ja andsid neile selle maa, mille sa vandega olid tõotanud anda nende vanemaile, maa, mis voolab piima ja mett.

²² Ni n'i no laabo wo mo, wo kaŋ ni ze d'a i kaayey se ka ne ni g'i no nd'a, laabu no kaŋ ga wa nda yu bambari.

²³Aga kui nad tulid ja võtsid selle omaks, siis nad ei võtnud kuulda su sõna ega käinud su Seaduse järgi, nad ei teinud midagi kõigest sellest, mida sa neid olid käskinud teha; seepärast lasksid sa tulla neile kogu selle õnnetuse.

²³ I furo k'a ŋwa, amma i mana ni sanno gana, i mana ni asariya mo gana. Hay kulu kaŋ ni n'i lordi i ma te, i mana hay kulu te a ra. Woodin sabbay se no ni naŋ i ma di masiiba wo kulu.

²⁴Vaata, piiramisvallid ulatuvad linnani, et seda vallutada, ja linn antakse mõõga, nälja ja katku abil kaldealaste kätte, kes sõdivad selle vastu. Millest sa oled rääkinud, see on sündinud, ja vaata, sa ise näed seda.

²⁴ Wongu guyaŋ go, i kaa gallo gaa ngey m'a ŋwa se. I ma gallo daŋ mo Kaldancey kaŋ yaŋ goono g'a wongu kambe ra, takuba nda haray da balaaw sabbay se. Haŋ kaŋ ni ci mo, a tabbat. A go mo, ni goono ga di a.

²⁵Aga sina, Issand Jumal, ütlesid mulle ometi: Osta raha eest enesele põld ja võta tunnistajad, ehk küll linn antakse kaldealaste kätte!'

²⁵ Ni binde, ya Rabbi, Koy Beero, ni ne ay se ay ma fari day ay boŋ se da nzarfu, ay ma seedayaŋ ce. Guna i jin ka gallo wo daŋ Kaldancey kambe ra.»

²⁶Ja Issanda sõna tuli Jeremijale; ta ütles:

²⁶ Waato din gaa no Rabbi sanno kaa Irimiya do ka ne:

²⁷'Vaata, mina olen Issand, kõige liha Jumal! Ons mulle mõni asi võimatu?

²⁷ Guna, ay no ga ti Rabbi, fundikooney kulu Irikoyo. Hay fo go no kaŋ ga mong'ay se no?

²⁸Seepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, ma annan selle linna kaldealaste kätte ja Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte ja tema vallutab selle.

²⁸ Yaa no Rabbi ci: Woodin sabbay se, ay ga gallo wo daŋ Kaldancey kambe ra, da Babila bonkoono Nebukadnezzar kambe ra, a g'a ŋwa mo.

²⁹Ja kaldealased, kes sõdivad selle linna vastu, tulevad ning süütavad selle linna tulega ja põletavad selle ja kojad, mille katustel minu pahandamiseks on suitsutatud Baalile ja on valatud joogiohvreid teistele jumalatele.

²⁹ Kaldancey binde kaŋ goono ga gallo wo wongu ga kaa ka danji daŋ a gaa, i m'a ton, nga da windey kaŋ yaŋ i na dugu ton Baal se i jidan bisey boŋ, i na haŋyaŋ sargayyaŋ soogu de-koy fooyaŋ se mo zama ngey ma yanje ceeci ay gaa.

³⁰Sest Iisraeli lapsed ja Juuda lapsed on oma noorusest alates teinud minu silmis ainult kurja; on ju Iisraeli lapsed mind ainult pahandanud oma kätetööga, ütleb Issand.

³⁰ Daahir Israyla izey da Yahuda izey mana hay kulu te ay diyaŋ gaa kala laala za i zankatara ra. Zama Israyla izey mana hay kulu te kal ay yanje ceeciyaŋ da ngey kambe goyey. Yaadin no Rabbi ci.

³¹Jah, see linn on mulle olnud viha ja raevu põhjuseks alates päevast, kui see ehitati, kuni tänapäevani, nõnda et ma pean selle kõrvaldama oma palge eest

³¹ Daahir gallu woone ciya ay yanje ceeciyaŋ hari, ay ma dukur, ay ma futu mo, za han kaŋ hane i n'a cina ka kaa sohõ, hal ay m'a hibandi ka kaa ay jine.

³²kõigi Iisraeli laste ja Juuda laste kurjuse pärast, mida nad on teinud, et mind pahandada, nemad, nende kuningad, nende vürstid, nende preestrid ja nende prohvetid, ja Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud.

³² Ay ga woodin te Israyla izey nda Yahuda izey laala kulu sabbay se kaŋ i te ngey m'ay yanje ceeci se, ngey da ngey bonkooney, d'i mayraykoyey, d'i alfagey, d'i annabey, da Yahuda nda Urusalima gorokoy mo.

³³Nad on pööranud mu poole kukla, aga mitte näo; ja kuigi ma olen neid õpetanud ja õpetanud, ei ole nad kuulnud, et võtta õpetust.

³³ I na banda bare ay gaa, manti nda moyduma bo, baa day kaŋ ay n'i dondonandi nda anniya, ay ga soobay k'i dondonandi. Kulu nda yaadin i mana hanga jeeri ka dondonandiyaŋo ta.

³⁴Nad on asetanud oma jäledused kotta, millele on pandud minu nimi, ja on selle roojastanud.

³⁴ Amma i na ngey fanta harey daŋ windo kaŋ i g'a ce d'ay maa ra, zama ngey m'a ziibandi se.

³⁵Ja nad on ehitanud Baali ohvrikünkad, mis on Ben-Hinnomi orus, et ohverdada Moolokile oma poegi ja tütreid, mida ma neid ei ole käskinud ja mis mulle ei ole tulnud meeldegi, et nad võiksid teha niisugust jõledust, selleks et saata Juudat pattu tegema.

³⁵ I na sududu nanguyaŋ cina Baal se kaŋ yaŋ go Hinnom izo gooro ra, zama i ma ngey ize arey da ize wayey daŋ danji ra Molek se, haŋ kaŋ ay mana i lordi nd'a. A mana furo ay laakalo ra mo hal i ma fanta goyey wo te, kaŋ ga naŋ Yahuda ma zunubi te.

³⁶Aga nüüd, tõepoolest, ütleb Issand, Iisraeli Jumal, nõnda selle linna kohta, mille kohta te ütlete: 'See antakse Paabeli kuninga kätte mõõga, nälja ja katku abil!'

³⁶ Sohõ binde, yaa no Rabbi, Israyla Irikoyo ci gallo wo boŋ, gallo kaŋ araŋ n'a ciine te ka ne: «I n'a daŋ Babila bonkoono kambe ra takuba nda haray da balaaw sabbay se.»

³⁷Vaata, ma kogun neid kõigist maadest, kuhu ma olen nad tõuganud oma vihas, raevus ja suures meelepahas, ja toon nad tagasi siia paika ning lasen neid elada turvaliselt.

³⁷ A go, ay g'i margu i ma fun laabey kulu ra naŋ kaŋ ay n'i gaaray ka kond'ey ay futa, d'ay futay korna, d'ay dukuri beero ra. Ay ga ye ka kand'ey nango wo ra, ay ga naŋ i ma baani goray te.

³⁸Siis on nad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks.

³⁸ I ga ciya ay jama, ay mo ga ciya i Irikoyo.

³⁹Ja ma annan neile ühesuguse südame ja ühesuguse tee, nõnda et nad alati kardavad mind, kasuks neile ja nende lastele pärast neid.

³⁹ Bine folloŋ da fondo folloŋ no ay g'i no, zama i ma humburu ay duumi. A ga boori i bumbey se, d'i izey mo se i banda.

⁴⁰Ja ma teen nendega igavese lepingu, et ma ei loobu tegemast neile head; ja ma annan neile südamesse minu kartuse, et nad ei lahkuks minust.

⁴⁰ Ay ga alkawli kaŋ ga duumi sambu in d'ey game ra mo ka ne: Ay si i gomni teeyaŋ naŋ hal abada. Ay ga naŋ i m'ay beerandi ngey biney ra, zama i ma si ye ka fay da ay.

⁴¹Ja ma tunnen neist rõõmu, tehes neile head, ma istutan nad ustavalt siia maale kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.

⁴¹ Daahir, ay ga farhã d'ey, hal ay ma gomni te i se, ay m'i tilam laabo wo ra kaŋ sinda sikka, ay m'a te d'ay bine kulu nd'ay fundo kulu mo.

⁴²Sest nõnda ütleb Issand: Nii nagu ma tõin sellele rahvale kogu selle suure õnnetuse, nõnda ma toon neile kõik selle hea, mis ma neile olen tõotanud.

⁴² Zama yaa no Rabbi ci: Sanda mate kaŋ cine ay na masiiba beeri wo kulu candi ka kande jama wo gaa, yaadin cine mo no ay ga gomni kulu kaŋ ay n'a alkawlo sambu i se candi ka kande.

⁴³Ja põlde ostetakse veelgi sellel maal, mille kohta te ütlete: 'See on lage, inimesteta ja loomadeta, ja see antakse kaldealaste kätte!'

⁴³ Laabo wo ra mo, kaŋ araŋ goono ga ne a se: «Kurmu no, boro wala alman si no, i n'a daŋ Kaldancey kambe ra mo,» -- a ra no i ga ye ka fariyaŋ day.

⁴⁴Põlde ostetakse raha eest, ostukirju kirjutatakse ja pitseeritakse ja tunnistajaid võetakse Benjamini maal, Jeruusalemma ümbruskonnas, Juuda linnades, mäestiku linnades, madalmaa linnades ja Lõunamaa linnades, sest ma pööran nende vangipõlve, ütleb Issand.'

⁴⁴ Borey ga fariyaŋ day da nzarfu, i ma seeda maayaŋ hantum tirayaŋ boŋ, i ma kawaatimi kar i gaa, i ma seedayaŋ ce Benyamin laabo ra, da Urusalima windanta nangey ra, da Yahuda galley ra, da tondi kuukey laabo galley ra, da Safela* galley ra, da Negeb* galley ra mo. Zama ay ga naŋ i ma ye ka kaa ka fun tamtaray ra. Yaadin no Rabbi ci.