¹Kui sa, Iisrael, pöördud, siis pöördu minu poole, ütleb Issand; ja kui sa mu palge eest kõrvaldad oma jäledused, siis sa ei jää kodutuks.

¹ Yaa no Rabbi ci: Ya Israyla, hala day ni ga ni ce banda gana, Da ni ye ka kaa ay do, Da ni na ni toorey kazaamatara hibandi ka kaa ay jine, Da ni si te bine hinka,

²Ja kui sa vannud: 'Nii tõesti kui Issand elab!' - vannud tões, õiguses ja õigluses, siis õnnistavad rahvad endid temaga ja kiitlevad temast.

² Da ni ga ze ka ne: «Ay ze da Rabbi fundikoono!» k'a te cimi ra, Da cimi ciiti ra, da adilitaray ra -- Gaa no ndunnya dumey ga ngey boŋ albarkandi a do, A do mo no i ga du darza.

³Sest nõnda ütleb Issand Juuda meestele ja Jeruusalemmale: Kündke enestele uudismaad ja ärge külvake kibuvitste sekka!

³ Zama yaa no Rabbi goono ga ci Yahuda nda Urusalima borey se: Ya araŋ Yahuda alborey, D'araŋ mo Urusalima ra gorokoy, W'araŋ sakarey far ka tunandi, Wa si duma karjiyaŋ ra. W'araŋ boŋ dambangu* Rabbi se, W'araŋ biney jofoley hibandi ka kaa, Zama ay futa ma si bagu ka tun sanda danji cine, A ma ton mo hal a sinda wiiko, Araŋ goyey laalayaŋo sabbay se.

⁴Laske endid ümber lõigata Issandale ja kõrvaldage oma südamete eesnahad, Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud, et mu viha ei süttiks nagu tuli ega põleks teie tegude kurjuse pärast, ilma et keegi kustutaks.

⁵ Wa ci Yahuda ra, Wa fe Urusalima ra, ka ne: «I ma hilli kar laabo ra.» Wa jinde tunandi ka ne: «Wa margu, iri ma furo gallu cinari-beeri-koyey ra.»

⁵Teatage Juudas ja kuulutage Jeruusalemmas ning öelge: Puhuge maal sarve, hüüdke valjusti ja öelge: Tulge kokku ja läki kindlustatud linnadesse!

⁶ Wa liiliwal sinji kaŋ ga guna Sihiyona gaa haray!! Araŋ ma zuru, wa si kay bo! Zama ay ga kande masiiba da halaciyaŋ beeri kaŋ ga fun azawa kambe haray.

⁶Tõstke lipp Siioni poole, põgenege, ärge peatuge! Sest mina toon põhja poole õnnetuse ja suure hävingu.

⁷ Muusu beero kaŋ ga dumi cindey halaci tun nga gumbo ra, a go fonda boŋ. A fatta nga nango do zama nga ma ni laabo halaci. Ni galley ga ciya kurmu yaŋ mo, Boro kulu si goro i ra.

⁷Lõvi tõuseb oma rägastikust ja rahvaste hävitaja asub teele, tuleb välja oma asupaigast tegema su maad tühjaks, su linnu elaniketa varemeiks.

⁸ Woodin sabbay se kal araŋ ma bufu zaara yaŋ haw, Araŋ ma hẽ, araŋ ma kuuwa, Zama Rabbi futay korna mana bare ka fay da iri.

⁸Seepärast rõivastuge kotiriidesse, kurtke ja kaevelge, sest Issanda vihalõõm ei ole meie pealt pöördunud.

⁹ Yaa no Rabbi ci: A ga ciya mo han din hane, Bonkoono bina da mayraykoyey biney mo ga bu, Alyanga ga alfagey di, Annabey mo ga takooko koyne.

⁹Ja sel päeval, ütleb Issand, kaob julgus kuningal ja vürstidel, preestrid lõdisevad ja prohvetid on hämmeldunud.

¹⁰ Waato din gaa ay ne: «Kaari, ya Rabbi, Koy Beero! Ni na jama wo da Urusalima fafagu gumo, kaŋ ni ne i ga du laakal kanay. A go mo, takuba to hala jinda gaa.»

¹⁰Aga mina ütlesin: Oh, Issand Jumal! Sa oled seda rahvast ja Jeruusalemma hoopis petnud, öeldes: Teile tuleb rahu - kuid ometi ulatab mõõk elu ligi!

¹¹ Alwaato din ra no i ga ne jama wo da Urusalima se: «Haw korno kaŋ ga fun saajo tondey ra ka koy ay jama izey do haray, manti ntaasu faaruyaŋ sabbay se no, manti mo hanandiyaŋ se no.

¹¹Sel ajal öeldakse sellele rahvale ja Jeruusalemmale: Kuum tuul tuleb lagedailt küngastelt kõrbes mu rahva tütre poole, aga mitte tuulamiseks ega puhastamiseks.

¹² Haw fo kaŋ ga gaabu nd'a ga fun ay lordo boŋ. Sohõ mo ay ga ciiti dumbu i se.»

¹²Tuul, mis selleks on liiga vali, tuleb minu tarbeks: nüüd kuulutan ka mina neile kohut.

¹³ A go, sanda hari haw bambata cine no a ga kaa d'a, A wongu torkey mo ga ciya sanda alma haw beeri cine. A bariyey waasu nda zeebanyaŋ. Kaari iri, zama iri halaci!

¹³Vaata, ta tõuseb pilvede sarnaselt ja ta sõjavankrid on otsekui tuulispea; ta hobused on kotkaist kiiremad. Häda meile, sest me oleme kadunud!

¹⁴ Ya Urusalima, ni bina nyun ka ilaalo kaa zama ni ma du ka faaba. Waati fo no ni fonguyaŋ yaamey ga gana ka fun ni bina ra?

¹⁴Pese oma süda kurjusest, Jeruusalemm, et sind saaks päästa; kui kaua sa lased viibida eneses nurjatuil mõtteil?

¹⁵ Zama Dan ra no jinde fo goono ga masiiba seeda, Jinda din goono ga fe Ifraymu tondo boŋ.

¹⁵Sest kisa kostab Daanist ja kuulutab õudust Efraimi mäestikust:

¹⁶ Wa baaru fe ndunnya dumey se. Guna, wa fe Urusalima boŋ. Soojey kaŋ yaŋ ga kwaara daŋ game goono ga fun laabu fo kaŋ ga mooru ra, I ga ngey jindey sambu ka gaaba nda Yahuda galley.

¹⁶'Teatage rahvaile, vaata, kuulutage Jeruusalemmale: Piirajad tulevad kaugelt maalt ja tõstavad sõjakisa Juuda linnade vastu.'

¹⁷ Sanda fari batukoyaŋ, yaadin cine no i n'a windi, I goono ga gaaba nd'a zama a na tureyaŋ goy te ay se. Yaadin no Rabbi ci.

¹⁷Need asuvad ta ümber otsekui väljavahid, sellepärast et ta on hakanud mulle vastu, ütleb Issand.

¹⁸ Ni daa da ni muraadey, Ngey no ka kande ni se hayey din, Ni laala nooya. Haciika mo a ga fottu no. Daahir a to hala ni bina do.

¹⁸Sinu tee ja sinu teod on seda sulle teinud; jah, sinu oma kurjuse pärast on see nii kibe, et ulatub su südameni.

¹⁹ Way, ay bina! Way, ay bina! Doori no ay goono ga maa hal ay bina ra! Ay bina goono ga fittaw ay ra. Ay si hin ka dangay zama ay maa hilli hẽeno da wongu laakal tunay, ya nin ay fundo.

¹⁹Mu rind, mu rind, ma väänlen valudes. Oh, mu südameseinad! Mu süda tormitseb mu sees. Ma ei saa vaiki olla, sest ma kuulen sarvehäält, sõjakära.

²⁰ I na halaciyaŋ ce a ma halaciyaŋ gana, Zama i na laabo kulu halaci. Baaru si i n'ay kuuru fuwey kulu halaci, Ay daabuley mo halaci sahãadin.

²⁰Hävingut kuulutatakse hävingu peale, sest kogu maa on rüüstatud; äkitselt rüüstatakse mu telgid, ühe hetkega mu telgiriided.

²¹ Waati fo no ay ga di liiliwalo, Ay ma maa hilli karyaŋo mo?

²¹Kui kaua ma pean nägema lippu, kuulma sarvehäält?

²² Zama ay borey ga saamu, i man'ay bay, Izeyaŋ no kaŋ gonda alman daa, i sinda fahamay, Carmaykomyaŋ no laala teeyaŋ gaa, Amma i sinda bayray kaŋ ga ihanno te.

²²Mu rahvas on ju meeletu, ta ei tunne mind; nad on rumalad lapsed, neil ei ole arusaamist; nad on küll targad tegema kurja, aga nad ei mõista teha head.

²³ Ay na ndunnya guna, kurmu no kaŋ go koonu. Ay na beeney guna, ngey mo sinda kaari i ra.

²³Ma vaatasin maad, ja ennäe, see oli tühi ja paljas; ma vaatasin taeva poole, aga seal ei olnud valgust.

²⁴ Ay na tondi kuukey guna. A go, ngey mo kala gasiyaŋ. tudey kulu mo go ga jijiri.

²⁴Ma vaatasin mägesid, ja ennäe, need vabisesid ja kõik künkad kõikusid.

²⁵ Ay guna, a go boro kulu si no. Beene curayzey kulu tun ka deesi.

²⁵Ma vaatasin, ja ennäe, ei olnud ühtegi inimest ja kõik taeva linnud olid põgenenud.

²⁶ Ay guna koyne, laabu albarkanta ciya saaji. A galley kulu bagu-bagu Rabbi jine, a futay korna ra.

²⁶Ma vaatasin, ja ennäe, viljakas maa oli kõrb ja kõik linnad lõhutud Issanda vihalõõmast, tema palge ees.

²⁷ Zama yaa no Rabbi ci: Laabo kulu ga ciya koonu, Kulu nda yaadin ay s'a ban pat.

²⁷Sest Issand ütleb nõnda: Kõik maa peab saama lagedaks. Ometi ma ei tee lõppu.

²⁸ Woodin sabbay se no ndunnya ga te bine saray, Beeney mo ga te ibi, Zama ay n'a ci, ay n'a waadu, Ay s'ay miila barmay bo, Ay si bare mo ka fay d'a.

²⁸Seepärast leinab maa ja taevas ülal läheb mustaks; sest ma olen rääkinud ja otsustanud, ma ei kahetse seda ega loobu sellest.

²⁹ Galley kulu goono ga zuru bari-karey da tongo farmey yooje maayaŋ sabbay se. Borey goono ga furo saajo ra, I goono ga kaaru tondey boŋ. I zuru ka galley kulu naŋ, Boro si no kaŋ ga goro i ra.

²⁹Ratsanike ja ammuküttide kisa pärast põgeneb iga linn: nad lähevad padrikuisse, tõusevad kaljudele; iga linn jäetakse maha ja keegi ei ela neis.

³⁰ Ni binde, ya nin kaŋ i na ni ku, Ifo no ni ga te? Baa kaŋ ni goono ga bankaaray cirayyaŋ daŋ, Baa kaŋ ni goono ga taalam da wura jinayyaŋ, Baa kaŋ ni goono ga ciraw tuusu ni moy gaa -- Yaamo no ni goono ga ni boŋ hanse. Ni baakoy donda nin, I goono ga ni fundo ceeci no.

³⁰Aga sina, rüüstatu, mida sa teed? Kuigi sa riietud purpurisse, kuigi sa ehid ennast kuldehetega, kuigi sa suurendad oma silmi värviga, ilustad sa ennast asjata. Su armastajad põlgavad sind ja nõuavad su elu.

³¹ Ay maa hẽeni, Danga day wayboro kaŋ goono ga hay-zaŋay cine, Kaŋ goono ga nga hay-jina hay da azaaba cine, Sihiyona ize wayo jinde no. A goono ga duray ka fulanzam da cat. A go ga nga kambey salle ka ne: «Kaari ay sohõ! Zama ay fundo kasam wiikoy sabbay se.»

³¹Sest ma kuulen häält, nagu oleks keegi sünnitusvaludes, esmasünnitaja ahastust, Siioni tütre häält. Ta hingeldab ja ringutab käsi: 'Häda mulle, ma vaagun hinge tapjate käes!'