1Põgenege Jeruusalemmast, Benjamini lapsed! Puhuge sarve Tekoas ja pange tähis Beet-Keremisse, sest põhja poolt paistab õnnetus ja suur häving!
1 Ya araŋ Benyamin izey, Wa zuru ka fun ka yana Urusalima bindo ra. Wa hilli kar Tekowa ra. Wa liiliwal tunandi Bayt-Hakerem boŋ, Zama laala goono ga niigaw ka fun azawa kambe haray, Kaŋ ga ti halaciyaŋ bambata.
2Kena ja helliku olen ma hävitanud - Siioni tütre.
2 Ize kwaaso hanna din kaŋ ga ti Sihiyona* ize wayo, Ay g'a halaci.
3Tema juurde tulevad karjased oma karjadega ja löövad telgid üles tema ümber, nad karjatavad igaüks oma osa peal.
3 Hawjiyey da ngey alman kurey ga kaa a do. I ga ngey bukkey sinji ka gaaba nd'a k'a windi. I afo kulu mo ga kuru nga nango ra.
4'Pühitsegem sõda tema vastu! Tõuskem ja mingem üles keskpäeva ajal!' 'Häda meile, sest päev veereb ja õhtuvarjud pikenevad!'
4 I ga ne: «Wa wangu soola a se. Wa tun, iri ma kaaru nda wayna to zaari bindi. Kaari iri, zama wayna go ga siiri, Zama wiciri kambu biyo ga ku!
5'Tõuskem ja mingem üles öösel ning hävitagem tema paleed!'
5 Wa tun, iri ma kaaru cin haray ka Urusalima faadey halaci.»
6Sest vägede Issand ütleb nõnda: Raiuge puid ja kuhjake piiramisvall Jeruusalemma vastu! See on linn, mida tuleb karistada, sest tema sees valitseb vägivald.
6 Zama yaa no Rabbi Kundeykoyo ci: W'a tuuri-nyaŋey beeri-beeri ka te guyaŋ kaŋ i ga Urusalima wongu nd'a. Gallu nooya kaŋ i ga ba ka gooji. kankami go a ra nangu kulu.
7Otsekui kaev hoiab värske oma vee, nii hoiab Jeruusalemm värske oma kurjuse; tema sees kuulukse ülekohtust ja rüüstamisest, minu palge ees on aina valu ja piin.
7 Sanda mate kaŋ cine day ga nga haro zaba, Yaadin cine no gallo wo ga nga laala zaba. Boro go ga maa toonye nda halaciyaŋ a ra. Waati kulu ay jine doori nda marayyaŋ go no.
8Lase ennast hoiatada, Jeruusalemm, et mu hing ei võõrduks sinust, et ma ei teeks sind lagedaks, maaks, kus ei elata.
8 Ya Urusalima, ma yadda nda kaseetiyaŋ zama ay bina ma si wangu nin, Ay ma si ni ciya kurmu, Laabu kaŋ sinda goroko.
9Nõnda ütleb vägede Issand: Iisraeli jääki nopitakse otsekui viinapuu järelnoppimist. Siruta oma käsi võrsete kohale otsekui viinamarjakorjaja.
9 Yaa no Rabbi Kundeykoyo ci: Ibarey ga Israyla jara kaŋ cindi din mo koobu, Sanda reyzin* tikse cine. Ni kamba ma ye k'a koobu sanda mate kaŋ cine reyzin kosuko ga te da kambey kulu.
10Kellele ma peaksin rääkima ja kinnitama, et nad kuuleksid? Vaata, nende kõrvadel on eesnahk, nad ei saa kuulda. Vaata, Issanda sõna on neile teotuseks, see ei kõlba neile.
10 May yaŋ se no ay ga salaŋ, ay ma kaseeti hal i ma maa? A go, i hangey sinda dambanguyaŋ no hal i si hin ka hangan. A go mo Rabbi sanno ciya foyko i se, I si maa a kaani baa kayna.
11Mina olen täis Issanda viha, ma ei suuda seda peatada. Vala see laste peale tänaval, samuti noorukite jõugu peale; sest kinni võetakse nii mehed kui naised, nii vanad kui raugad.
11 Woodin sabbay se no ay to da Rabbi futa. Ay farga nd'ay m'a gaay. Ma futay gusam zankey boŋ kwaara fondey gaa da gaabikooney jama boŋ mo fap! folloŋ. Zama baa kurnye nda wande, I g'i sambu care banda, Da arkusey da dottijey care banda.
12Ja nende kojad antakse teistele koos põldude ja naistega; sest ma sirutan oma käe maa elanike vastu, ütleb Issand.
12 I windey ga bare ka ciya boro fooyaŋ wane, D'i farey d'i wandey mo care banda, Zama ay g'ay kamba salle ka gaaba nda laabo gorokoy. Yaadin no Rabbi ci.
13Sest pisemast suuremani ahnitseb igaüks neist omakasu, ja prohvetist preestrini petavad kõik.
13 Zama za i boro kayney ka koy i boro beerey, I kulu gonda anniya riiba ganayaŋ se. Za i annabey ka koy i alfagey gaa mo, I afo kulu goono ga tangari goy te.
14Ja mu rahva vigastust ravivad nad pinnapealselt, öeldes: 'Rahu, rahu!', kuigi rahu ei ole.
14 I n'ay borey biyo safar beene-beene hinne. I goono ga ne: «Baani samay, baani samay!» Kaŋ mo baani kulu si no.
15Kas nad häbenevad, et nad on teinud jäledust? Ei, nad ei häbene sugugi ega tunne piinlikkust. Seepärast nad langevad langejate hulgas; oma karistusajal nad komistavad, ütleb Issand.
15 I haaw no i fanta hari goyey kaŋ i te se? Abada, baa kayna, i mana haaw. I moydumey mo mana baa alhaali barmay. Woodin sabbay se binde, Borey kaŋ yaŋ ga kaŋ din ra no i ga kaŋ. Waati kaŋ ay g'i taabandi no ay g'i zeeri ganda. Yaadin no Rabbi ci.
16Nõnda ütles Issand: Seisatage teedel ja vaadake, küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee, ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga. Aga nemad ütlesid: 'Seda me ei tee!'
16 Yaa no Rabbi ci: Wa kay fonda boŋ ka guna ka doŋ fondey hã, naŋ kaŋ no fondo hanno go, Araŋ m'a gana mo. Araŋ ga du fulanzamay araŋ fundey se mo. Amma i ne: «Abada! Iri wo s'a gana bo.»
17Ma seadsin vahimehed teie üle: 'Kuulake sarvehäält!' Aga nemad vastasid: 'Me ei kuula!'
17 Ay na batukoyaŋ daŋ araŋ se mo ka ne: Wa hilli karyaŋ jinde hangan. Amma i ne ngey wo si hangan.
18Seepärast kuulge, rahvad, ja mõista, kogudus, mis nendega juhtub!
18 Ya ndunnya dumey, wa maa, Ya jama marga, wa bay haŋ kaŋ ga kaa i gaa.
19Kuule, maa! Vaata, ma saadan õnnetuse sellele rahvale, nende mõtete vilja; sest nad ei pannud tähele mu sõnu ja põlgasid mu Seadust.
19 Ya nin ndunnya, ma maa, A go, ay ga masiiba candi ka kande jama wo boŋ, I fonguyaŋey nafa nooya, Za kaŋ i mana hanga jeeri ka maa ay sanno se. Ay asariya mo, i n'a furu.
20Milleks mulle viiruk, mis tuleb Seebast, ja head kalmused kaugelt maalt? Teie põletusohvrid ei ole mulle meelepärased ja teie tapaohvrid ei kõlba mulle.
20 Miila woofo boŋ no i goono ga kande lubban ka fun d'a ay se Seba, da arce kaano mo ka fun d'a laabu mooro? Araŋ sargayey kaŋ i ga ton, Manti haŋ kaŋ ay ga ta no. Araŋ sargayey mana kaan ay se mo.
21Seepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, ma panen komistuskive sellele rahvale, ja nad komistavad nende otsa, isad ja pojad üheskoos, naaber hukkub koos naabriga.
21 Woodin sabbay se mo, yaa no Rabbi ci: A go, ay ga katiyaŋ hari daŋ jama wo jine, Za baabey za zankey, i kulu no ga kati a gaa care banda, Gorokasin nda nga cora ga halaci mo.
22Nõnda ütleb Issand: Vaata, üks rahvas tuleb põhjamaalt, suur rahvas hakkab liikuma maa viimastest äärtest.
22 Yaa no Rabbi ci: A go, ndunnya dumi fo ga kaa ka fun azawa kambe laabo ra. Ay ga ndunnya dumi bambata fo tunandi a ma fun ndunnya nangu moorey ra.
23Nad hoiavad käes ambu ja oda, nad on julmad ega tunne halastust; nende kisa on nagu mere kohin ja nad ratsutavad hobuste seljas; nad on varustatud nagu sõdurid tapluseks sinu vastu, Siioni tütar.
23 I ga biraw da yaaji gaay. Bine-bi-koyyaŋ no, i si bakar. I jinde ga te kosongu sanda teeku cine. I goono ga bariyaŋ kaaru, Afo kulu go soolante wongu daaga se, Sanda boro kaŋ goono ga ba ka furo wongu ra, A ma wongu nda nin, ya nin Sihiyona ize wayo.
24Me oleme kuulnud neist sõnumeid, meie käed on lõtvunud; meid haarab ahastus nagu sünnitajat valu.
24 Iri maa i baaru, iri kambey yay. Azaaba n'iri di, da taabi mo sanda wayboro kaŋ goono ga hay-zaŋay.
25Ärge minge väljale, ärge käige teed, sest seal on vaenlase mõõk - hirm on igal pool!
25 Wa si fatta ka koy fari ra. Araŋ ma si taray haray fondo gana mo ibare takuba da humburkumay kaŋ go nangu kulu sabbay se.
26Mu rahva tütar! Rõivastu kotiriidesse ja püherda tuhas, leina nagu ainsat poega, tõsta kibedat kaebust, sest äkitselt tuleb hävitaja meile kallale.
26 Ya ay jama ize wayo, Ma ni canta guddu nda bufu zaara. Ni ma bimbilko boosu ra, ni ma bu baray te ni boŋ se sanda mate kaŋ cine i ga ize folloŋ kaŋ go nga hayrey se bu baray te, Bu baray kaŋ ga koroŋ gumo mo, Zama hasarawkoy ga kaŋ iri boŋ da jirsiyaŋ.
27Ma olen sinu pannud oma rahva proovijaks, kindlustatud linnaks, et sa õpiksid tundma ja katsuksid järele nende teed.
27 Nin, Irimiya, ay na ni ciya siiko da neesiko ay jama ra, Zama ni m'i muraadey bay k'i neesi mo.
28Nad kõik on läinud väga ülekäte, laimu levitajad; nad on vask ja raud, nad kõik on hävitajad.
28 I kulu hanga sando yaŋ da turante yaŋ no gumo. I goono ga bar-bare ka mimanda te, I kulu fumbi goy teekoyaŋ no. I ga hima guuru-say da guuru-bi.
29Lõõts ähib, tina läks tules vedelaks, aga kõik sulatamine oli asjata - kurjad ei eraldunud.
29 Hansekoy goono ga funsu nda korni. Bidila goono ga manne danjo ra. Yaamo no i goono ga hanse, Amma ziibo mana fay waani.
30Neid hüütakse põlatud hõbedaks, sest Issand on nad põlanud.'
30 I ga ne i se nzarfu yaamo kaŋ boro kulu si ba, Zama Rabbi wang'ey.