¹Sel ajal, ütleb Issand, võetakse Juuda kuningate luud ja tema vürstide luud, preestrite luud ja prohvetite luud ja Jeruusalemma elanike luud nende haudadest välja

¹ Yaa no Rabbi ci: alwaati woodin ra, i ga Yahuda bonkooney, d'i mayraykoyey, da alfagey, da annabey, da Urusalima ra gorokoy biriyey sambu k'i kaa ngey saarayey ra.

²ja laotatakse päikese ja kuu ja kogu taevaväe ette, mida nad armastasid ja mida nad teenisid, mille järel nad käisid ja mille poole nad pöördusid ja mida nad kummardasid; neid ei korjata enam kokku ega maeta, need jäävad maa peale sõnnikuks.

² I g'i daaru wayna, da handu kwaaray, da beene kundey kulu gaa, kaŋ yaŋ se i na baakasinay cabe, i may i se, i n'i gana, i n'i ceeci, i sududu i se mo. I si biriyey din margu-margu, i s'i fiji mo koyne. I ga ciya birji laabo boŋ.

³Ja surm on elust eelistatum kogu sellele jäägile, kes sellest halvast suguvõsast järele jääb kõigis paigus, kuhu ma pillutan nende jäägi, ütleb vägede Issand.

³ Borey kaŋ yaŋ ga cindi, dumi laalo wo waney, sanda ngey kaŋ yaŋ ga cindi nangu kulu ra kaŋ ay n'i gaaray ka kond'ey, i ga buuyaŋ suuban ka fay da fundi. Yaadin no Rabbi Kundeykoyo ci.

⁴Ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand: Eks langenu taha üles tõusta? Eks eksinu taha pöörduda tagasi?

⁴ Ni ma ne i se koyne, yaa no Rabbi ci: D'i kaŋ, i si ye ka tun koyne no? Wala i ga banda bare ka jaŋ ka ye ka kaa no?

⁵Mispärast jääb see rahvas, Jeruusalemm, igavesti eksinuks? Nad hoiavad pettusest kinni, nad tõrguvad pöördumast.

⁵ Ifo se no Urusalima borey wo na banda bare, Banda bareyaŋ kaŋ ga duumi no? I goono ga halliyaŋ di ka gaay. I wangu ye ka kaa yaŋ.

⁶Ma olen tähele pannud ja kuulnud: nad ei räägi õigust. Keegi neist ei kahetse oma kurjust, et ta mõtleks: 'Mis ma olen teinud!' Igaüks jookseb kiiresti oma teed nagu kihutav hobune lahingus.

⁶ Ay na hanga jeeri ka hangan, Amma i mana salaŋ da haŋ kaŋ ga saba. Boro si no kaŋ goono ga tuubi nda nga zunubo ka ne: «Ifo no ay te?» Kala day boro kulu goono ga nga koyyaŋ te no, Sanda bari kaŋ te garbat ga koy wongu do.

⁷Isegi toonekurg taeva all teab oma seatud aega, turteltuvi, pääsuke ja rästas peavad kinni oma tulemisajast, aga minu rahvas ei tunne Issanda Seadust.

⁷ Oho, baa waaliya kaŋ go beene ga nga alwaatey bay. Koloŋayey da kumbu-hangey, da kaagey ga laakal nda ngey kaayaŋo alwaato. Amma ay borey si Rabbi farilla bay.

⁸Kuidas te võite öelda: 'Me oleme targad ja meil on Issanda Seadus'? Tõesti, vaata, kirjatundjate valesulg on teinud selle valeks.

⁸ Mate no araŋ goono ga ne: «Iri ya laakalkooniyaŋ no. Rabbi asariya mo go iri banda?» Amma, wa te laakal, hantumkoy tangari kalamo na tangari hantum.

⁹Targad jäävad häbisse, nad ehmuvad ja nad tabatakse. Vaata, nad on põlanud Issanda sõna - mis tarkust võib neil olla?

⁹ Laakalkooney haaw, i humburu, i n'i di mo. A go, i wangu Rabbi sanno. Laakal woofo dumi no i se binde?

¹⁰Sellepärast ma annan nende naised teistele, nende põllud vallutajaile. Sest kõik, niihästi väikesed kui suured, ahnitsevad kasu; kõik, niihästi prohvetid kui preestrid, petavad.

¹⁰ Woodin sabbay se ay g'i wandey no boro fooyaŋ se, I farey mo borey kaŋ g'i ŋwa yaŋ din se. Zama boro fo kulu, ikayna gaa, ibeeri gaa, I kulu na ngey boŋ nooyandi riiba biniyay se. Afo kulu goono ga tangari goy te, Za annabey gaa kal a ma koy alfagey gaa.

¹¹Ja mu rahva, mu tütre vigastust ravivad nad pinnapealselt, öeldes: 'Rahu, rahu!', kuigi rahu ei ole.

¹¹ I n'ay jama ize wayo dooro yayandi beene-beene. I goono ga ne: «Baani samay! Baani samay!» -- Amma baani kulu si no.

¹²Kas nad häbenevad, et nad on teinud jäledust? Ei, nad ei häbene sugugi ega tunne piinlikkust. Seepärast nad langevad langejate hulgas, oma karistusajal nad komistavad, ütleb Issand.

¹² I haaw no waato kaŋ i na fanta hari goyey te? Abada, i mana haaw baa kayna. I moydumey mo mana baa alhaali barme. Woodin sabbay se binde borey kaŋ yaŋ ga kati ka kaŋ ra no ngey mo ga kaŋ. I ciiti zaaro ra ay g'i zeeri ganda. Yaadin no Rabbi ci.

¹³Ma nopin nad ära sootuks, ütleb Issand. Ei jää viinamarju viinapuule ega viigimarju viigipuule ja lehed närtsivad. Ja mis ma neile olen andnud, läheb neist mööda.

¹³ Ay g'i hamay ka kaa parkatak! Yaadin no Rabbi ci. I si reyzin* ize gar a tiksa gaa, Wala jeejay ize a nyaŋo gaa. Kobtey mo ga suugu. Haŋ kaŋ ay n'i no mo ga daray i se.

¹⁴'Miks me siin istume? Kogunegem ja mingem kindlustatud linnadesse ning vaikigem seal, sest Issand, meie Jumal, teeb meid vaikseks ja joodab mürgiveega, sest me oleme pattu teinud Issanda vastu.'

¹⁴ Ifo se no iri goono ga goro hinne? Wa margu, iri ma furo gallu cinari-beeri-koyey ra, Iri ma bu i ra, Zama Rabbi iri Irikoyo n'iri halaciyaŋo waadu. A n'iri no damari hari iri ma haŋ, Zama iri na zunubi te Rabbi se.

¹⁵Oodatakse rahu, aga head ei ole, paranemisaega, aga vaata, on kohkumus.

¹⁵ Iri na laakal kanay ceeci, Amma gomni kulu si no kaŋ kaa. Iri na fundi baani jirbiyaŋ ceeci, Amma kala humburkumay kaŋ kaa.

¹⁶Daanist kuuldakse tema hobuste nooskamist, tema täkkude hirnumisest väriseb kogu maa. Nad tulevad ja söövad maa koos kõigega, linna ja selle elanikud.

¹⁶ Za Dan ra no i ga maa ibare bariyey niine karyaŋey. A cey kosongo maayanta laabo kulu ga jijiri. Zama i ga kaa ka laabo da hay kulu kaŋ go laabo ra, Da gallo da nga ra gorokoy kulu ŋwa.

¹⁷Sest vaata, ma läkitan teie sekka madusid, mürkmadusid, kellesse ei mõju lausumine, ja need salvavad teid, ütleb Issand.

¹⁷ Zama a go, ay ga gondiyaŋ da firsayaŋ samba araŋ game ra kaŋ yaŋ gardey si hin ey, I g'araŋ nama mo. Yaadin no Rabbi ci.

¹⁸Mu mure murrab mind, mu süda on haige!

¹⁸ Ay bine sara sinda safari! Ay bina dooru.

¹⁹Vaata, mu tütre, mu rahva appihüüd kaugelt maalt: 'Kas Issand ei ole Siionis või ei ole seal selle kuningas?' Miks nad mind on ärritanud oma nikerdatud kujudega, võõraste ebajumalatega?

¹⁹ Ma maa ay jama ize wayo hẽeni jinda, A go ga fun laabu kaŋ ga mooru gumo ra ka ne: «Rabbi si no Sihiyona ra no, wala? A bonkoono si no a ra no?» To! Ifo se no i n'ay yanje ceeci nda ngey himandi jabontey, da mebarawey toorey mo?

²⁰'Lõikus on lõppenud, suvi on möödas, aga meid ei ole päästetud!'

²⁰ Heemar waate bisa, i na fari wiyaŋ ban, Iri mana du faaba mo.

²¹Oma rahva, mu tütre vigastuse pärast olen ma murdunud; ma olen kurb, mind on haaranud hirm.

²¹ Ay maa doori ay jama ize wayo dooro se gumo. Ay go ga bu baray te. Boŋ haway n'ay di.

²²Kas Gileadis ei ole palsamit või ei ole seal ravijat? Miks ei ole mu tütar, mu rahvas, siis terveks saanud?

²² Ji si no Jileyad ra no? Yayandiko mo si no noodin no? Day, ifo se no ay jama ize wayo mana ye ka te baani?

²³Kes annaks, et mu peas oleks vett ja mu silmad oleksid pisarate allikad? Siis ma nutaksin päevad ja ööd oma tütre, oma rahva mahalöödute pärast.