1Aga kuule nüüd ometi, Iiob, mu kõnet, ja pane tähele kõiki mu sõnu!
1 Kulu nda yaadin, ya nin Ayuba, Ay ga ni ŋwaaray ma maa ay sanney sohõ, Ma hanga jeeri ay sanney kulu se.
2Vaata, ma avan nüüd oma suu, keel mu suulaes kõneleb.
2 Guna, sohõ ay n'ay meyo feeri, Ay deena ga salaŋ ay daana ra.
3Mu sõnad tulevad õiglasest südamest ja mu huuled kuulutavad selgesti seda, mis ma tean.
3 Ay sanno g'ay bine cimo bangandi. Ay meyo ga bayray toonante salaŋ.
4Jumala Vaim on mind loonud ja Kõigevägevama hingeõhk on andnud mulle elu.
4 Irikoy Biya no k'ay te, Hina-Kulu-Koyo fulanzama no k'ay no fundi.
5Kui sa suudad, siis vasta mulle, sea ennast valmis, astu ette!
5 Da ni ga hin, kala ma tu ay se. Ma tun ka kay ka ni sanno soola ay jine.
6Vaata, Jumala ees olen mina samasugune kui sina: savist olen minagi voolitud.
6 Guna, Irikoy do ay ya ni cine no. Ay mo, laabo ra no i n'ay sambu, k'ay cina.
7Vaata, hirm minu ees ei saa kohutada sind ja minu surve ei ole sulle raske.
7 Guna, ay manti boro kaŋ ga humburandi, Sanku fa ya ni humburandi. Ay si ni naan da tiŋay mo.
8Tõesti, sa oled kõnelnud mulle kõrvu ja ma olen kuulnud su sõnade kõla:
8 Daahir ni ci, ay maa mo. Ay maa ni sanno jinda mo, kaŋ ni ne
9'Mina olen puhas, mina pole üle astunud, ma olen laitmatu ja mul ei ole süüd.
9 ni ya hanante no kaŋ sinda hartayaŋ, Kaŋ sinda taali no, Laala fo mo si ni gaa.
10Vaata, ta leiab mu vastu põhjusi, peab mind oma vaenlaseks.
10 Irikoy goono ga kobay ceeci ni gaa, A na ni ciya nga ibare.
11Ta pistab mu jalad pakku, valvab kõiki mu radu.'
11 A ga ni cey daŋ bundu baka* ra, A ga ni fondey kulu batandi mo.
12Vaata, selles ei ole sul õigus, vastan ma sulle, sest Jumal on suurem kui inimene!
12 Woodin ra binde ni sinda cimi. Guna, ay ga tu ni se, Zama Irikoy bisa boro beeray.
13Mispärast sa riidled temaga, kui ta ei vasta inimesele iga sõna peale?
13 Ifo se no ni ga kakaw d'a? Zama se a si nga muraadey lasaabuyaŋ no, wala?
14Sest Jumal kõneleb ühel ja teisel viisil, aga seda ei märgata.
14 Zama Irikoy ga salaŋ sorro folloŋ, Oho, hala sorro hinka zaati, Amma boro kulu si ga saal a.
15Unenäos, öises nägemuses, kui sügav uni inimest valdab, voodis suikudes -
15 Hindiri ra, wala cin bangandi ra, Waati kaŋ jirbi tiŋo ga borey di, Waati kaŋ i ga hahaabiya ngey daarey boŋ,
16seal ta avab inimeste kõrvad ja paneb pitseri nende manitsustele,
16 Alwaato din no a ga borey hangey fiti, A ga nga seeda daŋ goojiyaŋ kaŋ a te i se din gaa,
17et inimest pahateost eemal hoida ja mehe kõrkust kinni katta,
17 Zama nga ma boro candi a ma fay da nga miila, A ma boro ganji boŋbeeray mo.
18et säästa tema hinge hauast ja tema elu oda otsa jooksmast.
18 A m'a fundo ganji guusu ra kaŋyaŋ, Yaaji mo s'a fundo halaci.
19Ka manitsetakse teda valu läbi voodis ja kestva vaevusega kontides.
19 A ga boro gooji da doori mo nga daaro boŋ, Da foyrayyaŋ waati kulu nga biriyey ra,
20Siis muutub vastikuks ta elule leib ja hingele maiusroog:
20 Hal a fundo ga ŋwaari fanta, A bina mo ma wangu ŋwaari kaano.
21ta ihu kõhetub nähtamatuks, ja ta luud, mida näha ei olnud, paljastuvad.
21 A hamo ma soobay ka halaci hal a ma ye ka komso, A biriyey mo kaŋ i si di waato ma fatta.
22Nõnda ligineb ta hing hauale ja ta elu sellele, mis toob surma.
22 A fundo goono ga maan guuso me gaa, A fundo goono ga maan halacikoy do mo.
23Aga kui tema jaoks on ingel, eestkostja, üks tuhandest, kes kuulutab inimesele, mis tema kohus on,
23 Da malayka go a banda, Sasabandiko mo, afolloŋ zambar game ra, Zama a ma boro cabe haŋ kaŋ ga saba nd'a a se,
24siis Jumal halastab tema peale ning ütleb: 'Vabasta teda haudaminekust, ma olen lunaraha saanud!'
24 Kal a ma gomni te a se ka ne: ‹M'a faaba a ma si gunguray ka koy guuso ra, zama ay du fansa hari!›
25Siis muutub ta ihu noorusvärskeks, ta pöördub tagasi oma nooruspäevadesse.
25 A hamo ma ye ka taji ka bisa zanka wane tajitaray, A ma ye ka kaa nga zankatara gaabo ra.
26Ta palvetab Jumala poole ja sellel on temast hea meel; ta saab hõisates näha tema palet ja tema annab inimesele tagasi ta õiguse.
26 Gaa no a ga adduwa te Irikoy gaa, Nga mo g'a ta da gomni, Hal a ga di Irikoy moyduma da farhã. Nga mo ga ye ka nga adilitara no bora se.
27Ta laulab siis inimeste ees ja ütleb: 'Ma tegin pattu ja väänasin õigust, aga selle eest ei tasutud mulle kätte.
27 Bora ga baytu borey jine mo ka ne: ‹Ay na zunubi te, ay na cimi fonda siirandi, A mana ay nafa mo.
28Tema lunastas mu hinge haudaminekust ja mu elu saab valgust näha.'
28 Irikoy n'ay fundo fansa hal a ma si gunguray ka koy guuso ra, Ay fundo ga di annura mo.›
29Vaata, seda kõike teeb Jumal inimesele kaks, kolm korda,
29 Guna, hayey wo kulu no Irikoy ga goy sorro hinka, Oho, hala sorro hinza zaati boro se,
30et tema hinge hauast tagasi tuua ja valgustada teda elu valgusega.
30 Zama a ma ye ka kand'a fundo ka fun d'a guuso ra, Zama a m'a kaarandi mo da fundi kaari.
31Pane tähele, Iiob, kuule mind, vaiki, et mina saaksin rääkida!
31 Ya Ayuba, ma laakal ye ka hanga jeeri ay se. Ma dangay, ay mo, ay ma salaŋ.
32Kui sul on sõnu, siis vasta mulle, räägi, sest meeleldi annaksin sulle õiguse!
32 Gaa no da ni gonda hay fo kaŋ ni ga ba ni ma ci, Ma tu ay se. Ni ma salaŋ, zama ay ga ba ay ma ni adilandi*.
33Aga kui mitte, siis kuule sina mind, vaiki, siis ma õpetan sulle tarkust!'
33 Da manti yaadin no, ma maa ay sanno. Ma dangay, ay mo ga ni dondonandi laakal.»