1Seda rääkis Jeesus. Ja ta tõstis oma silmad taeva poole ja ütles: 'Isa, tund on tulnud, kirgasta oma Poega, et ka Poeg kirgastaks sind,
1 Yesu na sanney din ci, waato gaa a na nga boŋ sambu beene ka ne: «Ya Baaba, saaya to. Ma ni Izo beerandi zama ni Izo mo ma ni beerandi,
2nagu sina oled talle andnud meelevalla kõigi olendite üle, et ta annaks igavese elu igaühele, keda sina talle oled andnud.
2 za kaŋ ni n'a no dabari Adam-izey kulu boŋ, zama borey kulu kaŋ ni no a se, a m'i no fundi hal abada.
3Aga igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.
3 Fundi hal abada ga ti woone: i ma ni bay, ni hinne kaŋ ti Irikoy cimi-cimo, i ma Yesu Almasihu mo bay kaŋ ni donton.
4Mina olen sind kirgastanud maa peal, lõpetanud töö, mille sa mulle andsid teha,
4 Ay na ni beerandi ndunnya ra. Ay na goyo toonandi kaŋ ni n'ay no ay ma te.
5ja nüüd kirgasta ka sina, Isa, mind enese juures selle kirkusega, mis mul oli enne maailma rajamist sinu juures!
5 Sohõ, ya Baaba, m'ay beerandi ni jine da darza kaŋ go in da nin se za ndunnya mana te.
6Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled andnud maailmast. Nad olid sinu omad, ja sina oled andnud nad mulle ning nad on pidanud sinu sõna.
6 Ay na ni maa bangandi borey kaŋ ni n'ay no ndunnya ra se. Borey din, ni wane yaŋ no. Ni n'ay no nd'ey, i na ni sanno gana mo.
7Nüüd on nad ära tundnud, et kõik, mis sina oled andnud mulle, on sinu juurest,
7 Sohõ i bay kaŋ hay kulu kaŋ ni n'ay no, ni do no a fun.
8sest need sõnad, mis sa oled andnud mulle, olen mina andnud neile ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti ära tundnud, et ma olen pärit sinu juurest, ning uskunud, et sina oled minu läkitanud.
8 Zama sanney kaŋ ni n'ay no, ay n'i no i se, i n'i ta mo. I bay kaŋ cimi no ay fun ni do, i cimandi mo kaŋ ni n'ay donton.
9Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad.
9 Ay go ga ŋwaaray i se. Ay si ga ŋwaaray ndunnya se, amma ay go ga ŋwaaray ngey kaŋ ni n'ay no se, zama ngey wo ni wane yaŋ no.
10Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina olen kirgastatud nendes.
10 Hay kulu kaŋ ay wane no, ni wane no, ni wane mo ay wane no. Ay du beeray i do mo.
11Ja mina ei ole enam maailmas, kuid nemad on maailmas, ning mina tulen sinu juurde. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie!
11 Ay si ndunnya ra koyne, amma ngey wo go ndunnya ra, ay mo goono ga kaa ni do. Ya Baaba hanna, m'i gaay ni maa kaŋ ni n'ay no din ra, zama i ma goro afolloŋ danga iri cine.
12Kui ma olin koos nendega, siis ma hoidsin neid sinu nimes, mille sina andsid mulle, ja varjasin neid ning ükski ei hukkunud neist peale hukatuse poja, et Kiri läheks täide.
12 Waato kaŋ ay go i banda, ay n'i gaay ni maa kaŋ ni n'ay no din ra, ay n'i haggoy mo. I ra baa boro folloŋ mana halaci, kala day halaciyaŋ izo, zama Irikoy Tira Hanna sanney ma to.
13Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas, et minu rõõm oleks täielikult neis enestes.
13 Amma sohõ ay goono ga kaa ni do. Ay goono ga sanney din salaŋ ndunnya ra, zama i ma du ay farhã toonanta ngey ra.
14Mina olen andnud neile sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.
14 Ay na ni sanno no i se, ndunnya mo konn'ey, zama ngey wo manti ndunnya wane yaŋ no, danga mate kaŋ cine ay wo manti ndunnya wane.
15Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest.
15 Ay si ga ŋwaaray ni m'i kaa ndunnya ra, amma ni m'i wa nda Izefuto.
16Nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.
16 Ngey wo manti ndunnya wane yaŋ no, danga mate kaŋ cine ay wo manti ndunnya wane.
17Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde!
17 M'i fay waani cimi ra. Ni Sanno ga ti cimi.
18Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma.
18 Mate kaŋ cine ni n'ay donton ndunnya ra, yaadin cine mo no ay n'i donton ndunnya ra.
19Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões.
19 I se mo no ay g'ay boŋ fay waani, zama ngey mo ma ciya boroyaŋ kaŋ i fay waani cimi ra.
20Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma,
20 Manti ngey hinne se no ay goono ga ŋwaaray bo, amma borey mo se kaŋ yaŋ g'ay cimandi i sanney boŋ.
21et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud.
21 Zama ikulu ma goro afolloŋ, danga mate kaŋ cine nin, Baaba, ni go ay ra, ay mo go ni ra. Ngey mo ma goro iri ra, zama ndunnya ma cimandi kaŋ nin no k'ay donton.
22Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks:
22 Darza mo kaŋ ni n'ay no, ay n'a no i se, zama i ma goro afolloŋ danga mate kaŋ cine iri mo afolloŋ no.
23mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.
23 Ay go i ra, ni mo go ay ra, zama i ma margu ka te afolloŋ lok, hala ndunnya ma bay kaŋ ni n'ay donton, ni ga ba r'ey mo, danga mate kaŋ cine ni ga ba ay.
24Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist.
24 Ya Baaba, borey kaŋ ni n'ay no, ay ga ba i ma bara ay banda nango kaŋ ay go, zama i ma di ay darza kaŋ ni n'ay no, zama ni ga ba ay za ndunnya mana sinji.
25Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud, aga mina tundsin sind ning need siin tunnevad, et sina oled minu läkitanud.
25 Ya Baaba adilitaraykoyo, ndunnya mana ni bay, amma ay na ni bay. Borey din mo bay kaŋ ni n'ay donton.
26Ja ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan teada seda, et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes.'
26 Ay na ni maa bayrandi i se. Ay g'a bayrandi koyne, zama baakasina kaŋ ni ga ba ay d'a ma goro i ra, ay mo ma goro i ra.»